← Eesti

2-10-10340/11

2-10-10340 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-10340 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. oktoober 2010.a kl 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi O. S.`i hagi G. G.`i vastu vanema kande ebaigeks tunnistamise nõudes. Hagihind 25 000 krooni. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2010.a Istungil osalenud isikud Hageja O. S. Kostja G. G. Resolutsioon
  3. Jätta rahuldamata O. S.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi G. G.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu lapse V. G.’i (isikukood xxx) sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes.
  4. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
  5. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1

(4)2-10-10340 ASJAOLUD
  1. O. S. esitas
  2. veebruaril 2010.a Viru Maakohtule avalduse alaealise lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma ja vanema kande vaidlustamise nõudes.
  3. Hagiavalduse kohaselt 19.06.2004.a abiellus hageja kostja G. G.`iga. Abielu lahutati 10.06.2006.a. 2007.a alguses tekkis hagejal suhe D. S.`iga. xxx.a sündis hagejal poeg V. G.. Lapse sünnitunnistusele kanti isana hageja endine abikaasa G. G., kuigi viimane ei olnud lapse isa. Lapse tegelikuks isaks oli D. S.. Kuna hageja ja D. S.`i suhe oli kriisis, suhtles hageja oma endise abikaasaga. Seetõttu kanti kostja isana lapse sünnitunnistusele.
  4. Hageja ja D. S. abiellusid 29.08.2009.a. Nad kavatsesid ühise lapse V. G.`i põlvnemise tuvastamiseks teha DNA ekspertiisi, kuid 05.10.2009.a D. S. ootamatult haigestus ja 15.10.2009.a ta suri. Lapse põlvnemisest on teadlikud D. S.`i vanemad, lapse nime muutmine oli D. S.`i sooviks.
  5. Hageja palus tunnistada ebaõigeks V. G.`i sünniaktis isa kohta tehtud kanne. MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu 22.02.2010.a kohtumäärusega eraldati tsiviilasjast nr 2-10-7804 iseseisvasse menetlusse O. S.`i nõue G. G.`i vastu vanema kande vaidlustamiseks, kuna nõue kuulub läbivaatamisele hagimenetluses. Põlvnemise tuvastamise osas jätkub menetlus tsiviilasja nr 210-7804 raames. Kande ebaõigeks tunnistamise osas avati uus toimik numbriga 2-10-10340, mille kohus lahendab käesoleva otsusega.
  7. Viru Maakohtu 15.03.2010.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvadlamiseks, so haginõudelt riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks või nõuetekohase riigi menetlusabi taotluse esitamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 05.05.2010.a ja esitas kohtule maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. KOSTJA VASTUS
  9. juunil 2010.a esitatud vastuses kostja võttis hagi õigeks ja teatas, et ta on nõus vanema kande vaidlustamisega. Vastuse kohaselt pooltevaheline abielu lahutati 01.06.2006.a. Kostja elas Tallinnas, hageja kolis 2008.a jaanuaris Kohtla-Järvele. Laps V. G. ei põlvne kostjast, vaid põlvneb D. S.`ist. Kostja oli teadlik hageja rasedusest. Lapse sündimise eel palus hageja, et kostja nõustuks enda lapse isana kandmisega. Kostja sellega nõustus. Kostja märkis, et ta ei ole lapse V.iga kunagi koos elanud ega teda kasvatanud. Kostja ei hakanud ise isaduse kannet vaidlustama, leides, et on õigem, kui seda teeb hageja. KOHTUISTUNG
  11. septembril 2010.a kohtuistungil hageja jäi hagi juurde. Hageja seletuste kohaselt laps V. sündis 09.12.2008.a. Hageja oli kande ebaõigsusest teadlik algusest peale. Kanne on tehtud lapse huvidest lähtudes, sest hageja ei tahtnud, et laps oleks ilma isata. Kande tegemisel oli kostja teadlik, et ta ei ole selle lapse isa. 2009.a hageja abiellus D. S.`iga, kes ootamatult suri. Sellepärast ei jõudnud nad kannet muuta. D.i vanemad teadsid sellest, et lapse V.i tegelik isa on D., hageja raseduse esimesest päevast. D. suri haiglas. Ta oli küll lahatud, kuid DNAanalüüsi nad kahjuks ei võtnud. 2
(4)2-10-10340
  1. Kostja seletuste kohaselt algusest peale oli ta teadlik sellest, et ta ei ole lapse isa. Ta ei ole suhelnud hagejaga tol ajal. Kostja lasi ennast kanda lapse isana selleks, et hageja ei oleks üksikema. Kostja suhtumine lapsesse ei muutu, lapsel ei ole isa, lihtsalt laps on kostja nimel. Nad ei teadnud seaduse sättest, et saab kannet ebaõigeks tunnistada ühe aasta jooksul. Praegu nad suhtlevad hagejaga, isiklikke suhteid ei ole. Laps ei kutsu kostjat isaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  3. Hagiavalduse juurde lisatud lapse V. G.’i sünnitunnistuse kohaselt lapse vanemateks on G. G. ja O. G. (t. lk. 6) 29.08.2009.a O. G. abiellus D. S.’iga ja sellest ajast alates on tema perekonnanimeks S. (t .lk. 7) Seega sünnitunnistusest lähtudes lapse V.i vanemateks on hageja ja kostja.
  4. Hageja nõudeks on lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamine. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 alusel asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse esitamise ajal reguleeris kande ebaõigeks tunnistamise kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 44, mille lõike
  5. kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi
  6. lõike punktist
  7. tulenevalt lapse emal oli küll õigus vaidlustada vanema kohta tehtud kannet kohtus, järgides sama paragrahvi
  8. lõikes sätestatud tähtaega. PKS § 44 lg 3 sätestab, et kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kui alaealine sai teada, et ta on ebaõigesti sünniakti lapse ema või isana kantud, algab aegumistähtaeg tema täisealiseks saamisest.
  9. Kostja lapse isana kandmisega nõustumisel oli hageja teadlik sellest, et tegelikult kostja ei ole lapse isa. Hageja ei ole seadusega sätestatud tähtaja jooksul esitanud nõuet kande ebaõigeks tunnistamiseks, mille tõttu ta on kande ebaõigeks tunnistamise õiguse kaotanud.
  10. Kostja kanti lapse sünnitunnistusse isana hageja ja kostja ühise avalduse alusel. Kostja vastuse ja tema seletuste kohaselt, enne isana kandmisega nõustumist oli kostja teadlik sellest, et tegelikult tema ei ole lapse isa. Avalduse esitamise ajal kehtinud PKS 44 lg 5 alusel isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Seega ka kostja on kaotanud õiguse kande vaidlustamiseks.
  11. See, et kostja oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil on võtnud hagi õigeks, ei ole hagi rahuldamise aluseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. 3
(4)2-10-10340
  1. Tekkinud olukorraga seoses peab kohus vajalikuks selgitada pooltele, et praegu kehtiva PKS § 93 lg 1 järgi isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. PKS § 93 lg 3 sätestab, et kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. Kuna pooled ei ole selle tähtaja jooksul isadust vaidlustanud, siis isaduse vaidlustamise õigus on säilinud ainult lapsel, kes võib seda nõuda ühe aasta jooksul alates lapse täisealiseks saamist. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.