Obsah (4)

§ 24§ 7§ 84§ 92

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-10-967 Määruse kuupäev 31. jaanuar 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Hadar kaebus Põllumajanduse Registrit

§ 24lg 1 p 4 alusel.

1. Mõista välja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Hadar kasuks menetluskulu 86,41 eurot.
2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le Hadar kaebuse halduskohtule esitamisel tasutud riigilõiv 15,98 eurot (riigilõiv tasutud 14.04.
3. a OÜ Hadar kontolt nr 4278608648207 Eesti Krediidipangas).
4. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (

§ 24lg 3, § 471 lg 3).

Asjaolud

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 05.02.
2. a käskkirjaga nr 13-6/219 jäeti rahuldamata Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.2 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva investeeringutoetuse taotlused vastavalt käskkirja lisale, sh jäeti rahuldamata ka OÜ Hadar taotlus, kuna vastavalt põllumajandusministri 20.12.
3. a määruse nr 158 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 12 lg 3 kohaselt rahuldatakse parimad taotlused, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve. Paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused, millel oli hindepunkte minimaalselt 34,67 ning võrdsete hindepunktide alusel eelistati taotlusi, mille esitas noorem taotleja.
4. OÜ Hadar esitas käskkirja nr 13-6/219 peale 17.02.
5. a tema taotluse rahuldamata jätmise osas vaide, mis PRIA 19.03.
6. a vaideotsusega nr 13-4/23 rahuldamata jäeti.
7. 15.04.
8. a esitas OÜ Hadar Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub osaliselt tühistada PRIA peadirektori 05.02.
9. a käskkiri nr 13-6/219 OÜ Hadar taotluse rahuldamata jätmise osas ning kohustada vastustajat vastu võtma uus otsus.
10. PRIA peadirektori 29.11.
11. a käskkirjaga nr 13-6/2091 tunnistati osaliselt kehtetuks peadirektori 05.02.
12. a käskkiri nr 13-6/219 OÜ Hadar taotluse rahuldamata jätmise osas ning võeti taotlus uuesti menetlusse. Samuti kohustati nimetatud käskkirjaga hindamiskomisjoni läbi viima OÜ Hadar taotluse osas uus nõuetekohane hindamine põllumajandusministri 20.12.
13. a määruse nr 158 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ lisa 4 p 5 kriteeriumi „Põlvkondade vahetuse soodustamine“ osas hiljemalt
14. detsembriks
15. a.
16. Hindamiskomisjon viis läbi uue hindamise OÜ Hadar taotluse kriteeriumi 5 täitmise osas ning hindamistulemuste alusel PRIA peadirektori 04.01.
17. a käskkirjaga nr 13-6/1 jäeti OÜ Hadar põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlus rahuldamata.
18. Tartu Halduskohtus 11.01.
19. a toimunud kohtuistungil esitas kaebaja esindaja kaebuse täiendused ning taotles PRIA peadirektori 05.02.
20. a käskkirja nr 13-6/219 tühistamist täies ulatuses ning ka PRIA peadirektori 04.01.
21. a käskkirja nr 13-6/1 tühistamist. Tartu Halduskohus keeldus kaebuse täienduse vastuvõtmisest ning tagastas selle. Halduskohtu seisukoht
22. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab halduskohus asja menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. PRIA peadirektori 29.11.

1. a käskkirjaga nr 13-6/2091 (tlk 172) tunnistati kehtetuks PRIA peadirektori 05.02.
2. a käskkiri nr 13-6/219 OÜ Hadar taotluse rahuldamata jätmise osas (tlk 8). Halduskohtul esineb alus asja sisuliseks läbivaatamiseks ja haldusakti tühistamiskaebuse lahendamiselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üleminekuks ainult juhul, kui kaebajal esineb selleks põhjendatud huvi. Kaebaja ei nõustu asjas menetluse lõpetamisega ja leiab, et tal on põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks, kuna soovitakse saada kaebaja jaoks õiglane otsus ja kaebaja PRIA-le 2 esitatud taotluse õiglane ja erapooletu hindamine (tlk 237). Kaebaja soov on käsitletav preventiivse huvina haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtupraktikas on korduvalt käsitletud isiku põhjendatud huviga seonduvat halduskohtumenetluses. Riigikohus leidis näit kohtuasjas nr 3-3-1-88-08, et

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, kui kohustamiskaebuse esemeks olev toiming on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Üksnes põhjendatud huvi olemasolul tohib asja läbivaatamist jätkata (see piirang tuleneb ka

§ 7lg 1 teisest lausest).

Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu käsitlus laieneb selles osas ka haldusakti tühistamiskaebusele. Otsustada tuleb seega, kas menetluse jätkamine käesolevas asjas võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et isiku põhjendatud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab olla isikul haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et vaidlustatud haldusaktil on vahetu mõju kaebajale. Kohus on aga seisukohal, et asja läbivaatamine ei anna kaebajale õiguslikku kasu, sest kohtu otsustus ei saa aidata kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kaebaja poolt PRIA-le esitatud taotluse osas on praeguseks läbi viidud uus hindamine ja antud uus haldusakt. Seega on haldusmenetlus kaebaja taotluse osas PRIA-s lõppenud haldusakti andmisega. PRIA ei saa seega haldusakti andmisega lõppenud haldusmenetluses käituda tulevikus kaebaja õigusi riivavalt. Kohtul ei ole mingit alust eelduseks, et asja uue läbivaatamise raames ei viidud hindamist läbi seekord õiglaselt ja õiguspäraselt ning et uus haldusakt poleks õiguspärane. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu haldusorgani poolt haldusaktis tehtud järeldustega, ei tähenda automaatselt, et tegemist on õigusvastase ebaõiglaselt kaebaja õigusi rikkuva haldusaktiga. Seega ei ole preventiivne huvi põhjendatud huviks käesolevas asjas vaidluse sisuliseks läbivaatamiseks tuvastamiskaebuse raames, sest asjas on antud vastustaja poolt uus haldusakt. Käesolevas asjas kohtu menetluses olnud haldusakti võimalik õigusvastasus ja selle tuvastamine kohtu poolt ei muuda automaatselt õigusvastaseks vastustaja järgnevaid samas asjas antavaid haldusakte. Samuti ei pane kaebaja poolt kohtult taotletav konstateering vastustajale mingeid kohustusi, sh vastustaja ei ole kohustatud kohtu seisukohti arvestades uuendama haldusmenetlust. Kaebajal on võimalus oma seisukohti ja vajadusel õigusi kaitsta tavapärases haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8.

§ 24

lõike 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 3 9.

§ 84

lõike 4 punkti 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kuna kaebaja poolt vaidlustatud haldusakt on kaebaja osas kehtetuks tunnistatud, tuleb kaebaja poolt kaebuse halduskohtule esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni kaebajale asja menetluse lõpetamisel tagastada käesoleval ajal kehtivas vääringus. 10. Vastustaja peab

§ 92

lõikest 5 tulenevalt kandma kaebaja menetluskulu 1352 krooni (tlk 166), mille puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kohtukuluga. Roby Koik kohtunik 4