Korteriühistu Puru tee 35 ja Osaühing Tammiku Maja on mõlemad juriidilised isikud, kelle vahel oli sõlmitud eluruumi hooldusleping. Antud juhul ei olnud Korteriühistu Puru tee 35 loovutanud Osaühingule Tammiku Maja konkreetset nõuet G. K. vastu. Korteriühistu Puru tee 35 oli antud juhul loovutanud Osaühingule Tammiku Maja kõik kommunaalteenuste eest mittetasumisega seotud võlanõuded ilma 5 konkreetseid võlgnike ära näitamata, mis ei olnud, Jaan Nurga seisukoha kohaselt, kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Iseseisva nõudega III – isiku, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, Paul Paas, selgitas kohtule kohtuistungil, et Korteriühistu Puru tee 35 Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus soojusenergia eest võlgu ei ole. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitas Korteriühistule Puru tee 35 igakuuliselt arved, kogu elumaja tervikuna, soojatarbimise eest ning Korteriühistu Puru tee 35 oli need arved ka täielikult tasunud. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud arvet aluseks võttes pidi Korteriühistu Puru tee 35, kas ise jagama soojusenergia tarbimise korteriomanike vahel või siis ostis ta jagamise teenust sisse. Korteriühistu Puru tee 35 soojaarve esitati Osaühingule Tammiku Maja, kuna Korteriühistu Puru tee 35 ostis soojusenergia jagamise teenuse Osaühingult Tammiku Maja, mille koha esitas Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kirjaliku avalduse. Korteriühistu Puru tee 35 korteriomanikud tasusid Osaühingu Tammiku Maja poolt koostatud arvete alusel tarbitud soojusenergia eest Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kontole. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus pidas arvestust arvete laekumise üle ja kui mõned korteriomanikud ei maksnud, siis teavitas sellest Korteriühistut Puru tee 35 ja Osaühingut Tammiku Maja. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus oli aru saanud sedasi, et Osaühing Tammiku Maja oli kogu paljukorterilise elumaja hooldaja ja haldaja Korteriomandiseaduse mõttes. Tegelikkuses Korteriühistu Puru tee 35 ise ei toiminud, sest ta ostis kõik teenused sisse Osaühingult Tammiku Maja. Iseseisva nõudega III – isiku, Aktsiaseltsi Viru Vesi, esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Aktsiaselts Viru Vesi saatis kohtule kirjaliku avalduse, milles teatas, et Korteriühistu Puru tee 35 Aktsiaseltsile Viru Vesi ei võlgne midagi, millega seoses ei pea Aktsiaselts Viru Vesi ennast menetlusosaliseks ja oma esindajat kohtuistungile ei saada. Kohtuistungile ilmunud menetlusosalised taotlesid tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma Aktsiaseltsi Viru Vesi osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste dokumentaalsete tõenditega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega (tl.1-3). Väljatrükiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve jaoskonna, registriosast nr.1669907 (tl.4), mille kohaselt oli G. K. korteriomandi, aadressiga: Puru tee 35 – 55, Kohtla – Järve linn, omanik. G. K. poolt sõlmitud korteri ostu – müügilepinguga (tl.5). G. K. ja Osaühingu Tammiku Maja õiguseellasega sõlmitud eluruumi teenindamise lepinguga 05.juulist 1996.a. (tl.6-7). Dokumentaalsed tõendid tõestamaks, et G. K.´l oli esinenud ka varasemaid võlgnevusi Osaühingu Tammiku Maja ees (tl.815). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja Korteriühistu Puru tee 35 vahel 6 sõlmitud soojuse ostu – müügilepinguga nr.801003590 (tl.17-20). Elamu haldamise ja majandamise üleandmise – vastuvõtmise aktiga 19.novembrist 1998.a. (tl.21), mille kohaselt anti elumaja haldamine ja majandamine üle Korteriühistule Puru tee 35. Korteriühistu Puru tee 35 ja Osaühingu Tammiku Maja õiguseellase vahel 23.märtsil 1998.a. sõlmitud lepinguga nr.67 korteriühistu eluruumida (majade) teenindamiseks (tl.22-25). Osaühingu Tammiku Maja ja Korteriühistu Puru tee 35 vahel 10.detsembril 2001.a. sõlmitud elamu teenindamise lepinguga nr.67 koos sinna juurde kuuluva lisalepinguga (tl.26-29), millega Osaühing Tammiku Maja võttis endale kohustuse Korteriühistu Puru tee 35 ees jagada soojuse ja vee tarbimise üldarved korteriomanike vahel ning esitada iga kuu korteriomanikele vastavad arved. Samuti võttis Osaühing Tammiku Maja endale lepingulise kohustuse nõuda sisse Korteriühistu Puru tee 35 eest ühistu liikmeks olevatelt korteriomanikelt soojusenergia ja muude kommunaalmaksete võlgasid, juhul kui sellised võlad tekivad. Korteriühistu Puru tee 35 ja Osaühingu Tammiku Maja vahel sõlmitud lepinguga nõuete loovutamise kohta (tl.30), mille kohaselt loovutas Korteriühistu Puru tee 35 Osaühingule Tammiku Maja järgmised varalised õigused: 1) õiguse sisse nõuda ilma korteriühistu vahenduseta igalt korteriühistusse kuuluvalt korteriomanikult alates 16.märtsist 1998.a. tariifijärgset hooldustasu; 2) õiguse alates 01.jaanuarist 2003.a. osutada Aktsiaseltsi Viru Vesi poolt esitatud vee tarbimise ühisarve alusel vee tarbimise jaotamise teenust korteriomanike vahel ning õiguse nõuda korteriomanikelt sisse tarbitud vee – ja kanalisatsiooniteenuse eest võlgasid koos kohustusega kanda sissenõutud võlasummad üle Aktsiaseltsile Viru Vesi ning 3) õiguse alates 01.septembrist 2004.a. osutada soojusenergia tarbimise korteriomanike vahel jaotusteenust Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud ühisarvete alusel ning õiguse nõuda sisse korteriomanikelt soojusenergia tarbimise võlgnevused koos viivisega 0,07% päevas iga viivitatud päeva eest koos kohustusega kanda sissenõutud võlgnevused koheselt üle Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus. Viru Maakohtu makseettepanekuga kiirmenetluses 19.märtsist2007.a. (tl.32-35). Vastuväitega maksekäsu kiirmenetluses 27.septembrist 2007.a. (tl.52-53). Jurist Jaan Nurga volitusi tõendava dokumendiga (tl.54). Viru Maakohtu määrusega 04.oktoobrist 2007.a. (tl.56) kohtunikule hagimenetluses menetluse jätkamiseks andmise kohta. Osaühingu Tammiku Maja hagiga G. K. vastu (tl.62-63). Viru Maakohtu 08.oktoobri 2007.a. määrusega (tl.64-65). G. K. võlgnevuse suurust ja nõudeõiguse üleminekut tõestavate dokumentaalsete tõenditega (tl.66-84) (esitatud juba ka maksekäsu kiirmenetluses). G. K. lepingulise esindaja Jaan Nurga kirjaliku vastusega hagile (tl.92-93), milles G. K. vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata, kuna ta oli läinud üle alternatiivküttele ja ei tarbinud keskkütteteenust. Osaühingu Tammiku Maja kirjaliku seisukohaga 12.novembrist 2007.a. (tl.96-97). Kohtla – Järve Linnavolikogu määrusega nr.44 11.novembrist 1998.a. (tl.98-100), millega kinnitati „Kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskiri Kohtla – Järve linnas“. Aktiga 7 19.septembrist 1997.a. (tl.101), millega määrati kindlaks G. K. korteri soojakoormus peale alternatiivküttele üleminekut. Viru Maakohtu 14.novembri 2008.a. määrusega (tl.111-112), iseseisva nõudega III – isikute menetlusse kaasamise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjaliku seisukohaga (tl.121), mille kohaselt Korteriühistul Puru tee 35 Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees võlgnevus puudus. Jaan Nurga kirjaliku taotlusega 22.jaanuarist 2009.a. (tl.136-138) kohtuistungi edasilükkamise kohta. Aktsiaseltsi Viru Vesi kirjaliku seisukohaga 22.jaanuarist 2009.a. (tl.139), mille kohaselt Korteriühistul Puru tee 35 Aktsiaseltsi Viru Vesi ees võlgnevus puudus. 02.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.141-142). Viru Maakohtu 04.märtsi 2009.a. määrusega (tl.150-151). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus taotlusega 23.novembrist 2009.a. (tl.157) kohtuistungi edasilükkamise kohta. 23.novembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.158-159). Viru Maakohtu 02.detsembri 2009.a. määrusega (tl.164-165). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt 08.detsembril 2009.a. esitatud õiendiga (tl.173-175) G. K.l võlgnevuse tekkimise dünaamika kohta. Osaühingu Tammiku Maja poolt esitatud haginõude täpsustusega 11.jaanuarist 2010.a. koos lisadega (tl.177-200), millega tõendatakse G. K. võlgnevuse suurust. Väljavõttega Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt Korteriühistule Puru tee 35 esitatud arvete registrist (kd.II,tl.1). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud arvete ärakirjadega (kd.II;tl.2466). Korteriühistu Puru tee 35 korteriomanike otsusega kütteperioodi alustamise kohta 24.oktoobrist 2005.a. (kd.II; tl.46-47). 12.aprillil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada ”Korteriomandiseaduse” §13 lg.1 ja 2 sätteid, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. „Korteriühistuseaduse“ §13 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute 8 tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. „Korteriühistuseaduse“ §151 lg.1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Vastavalt
kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus – või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
sätestab, et lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes.
kohaselt on lepingupooled oma majandus – või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus – või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus – või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 9 Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Tammiku Maja hagi G. K. vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele hagiavalduses ja selle täiendustes toodud asjaoludel, õiguslikult põhjendatud ulatuses, summas 1 576.90 krooni põhivõla ja 2 846.90 krooni viiviste (kokku 4 423.80 krooni) nõudes. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks panna G. K. kanda. Kohus luges tõendatuks, et G. K., olles korteriomandi, aadressiga: xxx, omanik, oli kohustatud osa võtma Korteriühistu Puru tee 35 kõigist küttekuludest 15% ulatuses (täismahus soojaarvest) vaatamata sellele, et G. K. ise oli oma korteris üle läinud alternatiivküttele. Korteriühistu Puru tee 35 vastavaid otsuseid (üldkoosoleku otsused ja juhatuse otsused) G. K. kehtivas seadusandluses ettenähtud korras vaidlustanud ei ole, mille tõttu olid need otsused muutunud G. K. jaoks kohustuslikuks. Kohus luges tõendatuks, et ka G. K. ise sai kohtuistungil aru võlgnevuse tasumise vajalikkusest, mille tõttu ei vaielnudki G. K. ja tema lepinguline esindaja, jurist Jaan Nurk, kohtuistungil võla tasumise kohustuse vastu. G. K. ja tema lepingulise esindaja, juristi Jaan Nurga, vastuväiteid põhinesid sellel, et, nende seisukoha kohaselt, ei ole Osaühingul Tammiku Maja õigus sisse nõuda G. K.´lt soojavõlga, kuna Korteriühistu Puru tee 35 ei ole loovutanud konkreetset nõuet just G. K. vastu Osaühingule Tammiku Maja, mille tõttu oli võla loovutamine vastuolus
Juristi Jaan Nurga seisukoha kohaselt oleks G. K.´lt õigustatud soojavõlga sisse nõudma ainult Korteriühistu Puru tee 35 ise. Kohus luges tõendatuks, et G. K. ja tema lepingulise esindaja, Jaan Nurga vastuväited olid põhjendamatud ja ei kuulunud arvestamisele, kuna Võlaõigusseaduses oli kehtestatud üldine lepingute vabaduse printsiip, mis seisnes selles, et nii füüsilised kui ka juriidilised isikud võisid sõlmida igasuguseid lepinguid, mis tahes vormis, kui need lepingud ei olnud vastuolus heade kommetega või seadusega. Asjaolu, et lepingut ei olnud konkreetselt seaduses ette nähtud, ei tähenda iseenesest veel seda, et leping oleks tühine. Kohus luges tõendatuks, et
kohaselt pidid võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus – või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
sätestab, et lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli 10 selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (näiteks G. K.´l ei olnud veel tekkinud soojavõlga). Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistul Puru tee 35 ja Osaühingul Tammiku Maja oli täielik vabadus korraldada ise oma majandustegevust ja lepingulisi suhteid, vastavalt oma äranägemisele, saavutamaks oma tegevusega soovitud majanduslikku eesmärki – Korteriühistu Puru tee 35 liikmete poolt tarbitud kommunaalteenuste eest (ka tarbitud soojusenergia eest) täielik ja õigeaegne tasumine. Kohus asus seisukohale, et kui Korteriühistu Puru tee 35 ja Osaühing Tammiku Maja otsustasid järgida nendevahelistes suhetes väljakujunenud tavasid ja praktikat, mille kohaselt loovutas Korteriühistu Puru tee 35 Osaühingule Tammiku Maja kõikide soojavõlgade sissenõudmise õiguse laiemalt (nii juba tekkinud võlgade sissenõudmise, kui ta tulevikus tekkivate soojavõlgade sissenõudmise), siis tuleb lugeda sellise loovutuslepingu alusel võlgade sissenõudmine õiguspäraseks. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus esindaja seisukohtadega kohtuistungil, aga samuti Aktsiaseltsi Viru Vesi kirjaliku seisukohaga, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Tammiku Maja ja Korteriühistu Puru tee 35 vahel sõlmitud nõudeõiguste loovutamise leping oli täitnud oma majanduslikku eesmärgi, kuna kohtuistungil leidis tõendamist, et Korteriühistul Puru tee 35 tervikuna puudub võlgnevus nende äriühingute ees. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.