Obsah (5)

§ 113§ 8§ 76§ 101§ 401

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja num

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Välja mõista OK’ilt menetluskulu summas 8 500 EEK (kaheksa tuhat viissada krooni) Swedbank AS kasuks.
2. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
3. septembril 2010.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla summas 72 801,09 krooni, millest 62 475,47 krooni on põhiosa, intress 3 142,21 krooni ja viivis 6 928,86 krooni ning kaardikasko 254,55 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 62 730,02 Eesti krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostja tunnistab ja võtab omaks selle laenu, mille pangalt laenas. Kostja on töötu. Kostja on vastuses märkinud, et kui tal õnnestub tööd leida, siis soovib maksegraafiku sõlmimist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (

) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 401

lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kandnud menetluskulu summas 8 500 krooni riigilõivu tasumisel. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 8 500 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 2