hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot (2 (250 krooni) krooni). Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva a jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja päev arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 31.12.2010 esitas Julianus Inkasso OÜ Viru Maakohtusse hagi E K`e vastu võlgnevuse, intressi ja viivise, kokku 10 132.20 krooni nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Sampo Pank ja kostja sõlmisid 15.03.2007 järelmaksulimiidi lepingu nr 482JM20702417, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjale kindlaks tähtajaks lepingus fikseeritud rahalise limiidi kasutamist ning kostja kohustus kasutatud limiidi summas tagastama vastavalt lepingu põhitingimustes fikseeritud tingimustele. Kostja on kasutanud AS-i Sampo võimaldatud limiiti kokku summas 13 037.39 krooni. AS Sampo Pank arvestas vastavalt lepingule intressimääraks 19% aastas. Kostja ei täitnud lepingut ega tagastanud kasutatud limiiti igakuiselt lepingus ettenähtud tähtpäevaks. Kuna kostja ei täitnud korduvalt lepingust tulenevaid maksekohustusi, siis juhindudes järelmaksulimiidi lepingu üldtingimuste p 8.1.2, lõpetas AS Sampo Pank lepingu ennetähtaegselt ning nõudis kasutatud limiidisumma ja lepingu rikkumise korral poolte vahel lepingus kokkulepitud kõrvalnõuete tasumist. Limiidilepingus olid pooled kokku leppinud, et juhul, kui kostja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevaid makseid, kohustub ta maksma AS-ile Sampo Pank viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Kostja ei reageerinud panga nõuetele võlgnevuse tasumiseks ning AS Sampo Pank loovutas 16.10.2008 nõude koos kõigi kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja nõudis kostjalt limiidilepingust tuleneva nõude tasumist ja edastas kostjale lepingus toodud aadressil võlgnevuse teatised, kuid kostja ei ole kohustust täitma asunud. Pärast nõude loovutamist hagejale on kostja tasunud 7120.21 krooni perioodil 05.05.201028.07.2010. Tasutud summad arvestab hageja VÕS § 415 kohaselt põhivõla katteks. Seega on hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga kostja põhivõlg hageja ees summas 5917.18 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 19% aastas on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0, 0527% päevas, s.o. põhivõlalt summas 5917.18 krooni on perioodil 19.08.2008 - 29.12.2010 arvestatud 861 päeva eest viivist summas 2684.90 krooni. 2 Hageja tugineb oma nõudes veel Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 ja 6; 415 lg 1 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 10 132.20 krooni väljamoistmist ja menetluskulude hüvitamist, samuti
alusel alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhinõudelt täiendavalt lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kokku võlgneb kostja limiidilepingust tulenevalt 10 132.20 krooni, s.o. põhivõlgnevus summas 5917.18 krooni, intress summas 1530.12 krooni ja viivised summas 2684.90 krooni. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud limiidilepingust ja selle üldtingimustest, ärakiri AS Sampo Pank teatisest lepingu ülesütlemise kohta, ärakirjad nõude loovutamise teatisest ja hageja edastatud võlateatisest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile ja kohustas kostjat hagiavalduses toodud nõudele kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 06.01.2011. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 26.01.2011.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tähtaegselt tasumata limiidilepingus ettenähtud maksed. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. 3 VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 10 132.20 krooni, s.o. põhivõlgnevus summas 5917.18 krooni, intress summas 1530.12 krooni ja viivised summas 2684.90 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas hageja nõue moodustab kokku summas (10 132.20:15,6466) = 647.57 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 378.18 eurot, viivised 171.60 eurot ja intress – 97.79 eurot..
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kohtule, s.o. alates 30.12.2010 (hagiavalduse koostamisele - 29.12.2010 – järgnevast päevast) määras 0,0527% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 3800 krooni (242.86 eurot), sellest 1200 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 4528, 30.12.2010) ning 2600 krooni moodustab hageja kantud õigusabikulu (arve nr 1059672, 29.12.2010 Julianuse Õigusbüroo OÜ).
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.