Obsah (9)
§ 187§ 407§ 163§ 173§ 1741§ 144§ 175§ 177§ 468KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28.detsember 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-53817 Tsiviilasi Kre
§ 187lg 6).
Asjaolud AS Krediidikassa (edaspidi hageja) ja Janek Jaks (edaspidi kostja) sõlmisid 22.07.
- a laenulepingu, mille kohaselt kostja sai hagejalt laenu summas 15 000 krooni, mille kostja kohustus koos intressidega tagastama laenulepingus sätestatud tingimustel. Laenu jaintressisummade mittetasumise korral kohustus kostja maksma leppetrahvi ja viiviseid. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata laenu põhiosa summas 12 738,57 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4% kuus tagasimaksmata laenu summalt. Hageja intressi arvestus on välja toodud laenulepingu lisaks olevas maksegraafikus ning hageja palub kostjalt välja mõista intress summas 1568 krooni. Hageja loeb VÕS § 113 lg 1 alusel viivise määraks lepingu p-s 1.3.1 sätestatud intressimäära 4% kuus ning hageja on arvestanud viiviseid kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 13 757,66 krooni. Hageja vähendab viivise nõuet ja palub kostjalt välja mõista viivis summas 11 169,57 krooni. 29.10.
- a esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 12 738,57 krooni, intressi 1568 krooni ja viivise 11 169,57 krooni nõudes /tlk 4-22/. 02.11.
- a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 28-31/. Kostja kinnitas hagimaterjalide kättesaamist e-posti teel 11.11.
- a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi osaliselt rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
§ 407
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
§ 407lg 2).
Tagaseljaotsuse võib
§ 407
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
§ 407lg 3).
Hageja on 29.10.2010 a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus koos hagimaterjalidega ning kirjaliku vastuse nõudega kätte toimetatud isiklikult 11.11.
- a. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 12 738,57 krooni, intressi väljamõistmist summas 1568 krooni ja viivise väljamõistmist summas 11 169,57 krooni nõudes. Hageja on kohtule esitanud: hageja ja kostja vahel 22.07.
- a sõlmitud laenulepingu /tlk 1012/, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 15 000 krooni; laenuleping lisa nr 1, so laenu tagastamise graafik /tlk 13/, mille kohaselt pidi laenu tagastamine toimuma osamaksete kaupa alates 15.08.2008 kuni 15.01.
- a; Krediidikassa AS-i hinnakiri (laenulepingu lisa nr 2) /tlk 14/; koopia kostja isikut tõendavast dokumendist /tlk 15/, 29.10.
- a võlateatis kostjale /tlk 16/, 03.07.2009.a kostjale esitatud hagihoiatus /tlk 17/; 19.01.
- a teatis kostjale laenulepingu ülesütlemise kohta /tlk 18/. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud dokumentidega on haginõue tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. 3 VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja loeb VÕS § 113 lg 1 alusel viivise määraks lepingu p-s 1.3.1 sätestatud intressimäära 4% kuus ning hageja on arvestanud viiviseid kuni hagiavalduse esitamiseni summas 13 757,66 krooni. Hageja vähendab viivise nõuet ja palub kostjalt välja mõista viivis summas 11 169,57 krooni. järgmiselt: võlg (23 994,31) * viivitatud päevade arv (842, arvestades viivist alates 17.06.2008) * 0,13% (4% / 30 = 0,13%), seega sissenõutav viivis 26 937,61 krooni. Hagiavaldusele lisatud laenulepingu /tlk 10-12/ p 1.8 kohaselt juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras. Kohus leiab, et eeltoodud lepingu punktist tulenevalt ei ole hagiavalduses esitatud viivise arvestus põhjendatud hagiavalduses märgitud ulatuses. Vastavalt VÕS 415 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära avaldamise teadetele on Eesti Pank avaldanud, et võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
- jaanuari 2008 ja enne
- juulit 2008 4,00%,
- detsembrist 2008 on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide fikseeritud intressimäär 2,50% ning 01.07.
- a avaldanud, et võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
- juulit 2009 oli 1,00%. Nimetatud intressimäär on kehtinud samasena kuni käesoleva ajani. Vastavalt hagiavaldusele on laenuvõlgnevuse põhisummaks 12 738,57 krooni, seega on vastavalt laenulepingu lisas olevale maksegraafikule kostja viivituses laenu tasumisega alates teisest maksest (teise osamakse masketähtaeg 15.09.2008). Hagiavaldusest ei nähtu, millisest kuupäevast alates on hageja arvestanud viivist. Kohus leiab, et vastavalt VÕS § 415 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatule on viivise määraks kõnealuses võlasuhtes alates 16.09.2008 kuni 09.12.2008 (k.a) 11% (7% + 4%) aastas, alates 10.12.2008 kuni 30.06.2009 (k.a) 9,5% (7% + 2,5%) aastas ja alates 01.07.2009 kuni hagiavalduse koostamise päevani 11.10.2010 8% (7% + 1%) aastas. Eeltoodust tulenvalt arvestab kohus viivist alljärgnevalt: - periood 16.09.2008-09.12.2008 (k.a) kostja poolt on hagejale tasumata põhisumma 12 738,57 krooni * viivis 11% aastas : 365 (kalendripäevi aastas) = 3,84 krooni päevas, viivitatud päevade arv nimetatud perioodil 85 * 3,84 = 326,40 krooni; 4 - periood 10.12.2008-30.06.2009 (k.a) kostja poolt on hagejale tasumata põhisumma 12 738,57 krooni * viivis 9,5% aastas : 365 (kalendripäevi aastas) = 3,32 krooni päevas, viivitatud päevade arv nimetatud perioodil 203 * 3,32 = 673,96 krooni; - periood 01.07.2009-11.10.2010 (k.a) kostja poolt on hagejale tasumata põhisumma 12 738,57 krooni * viivis 8% aastas : 365 (kalendripäevi aastas) = 2,79 krooni päevas, viivitatud päevade arv nimetatud perioodil 468 * 2,79 = 1305,72 krooni. Seega on vastavalt sõlmitud laenulepingule seaduslikult väljamõistetavaks viivise summaks 2306,08 krooni (326,40 + 673,96 + 1305,72 krooni). Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt laenulepingu tingimustele on pooled kokku leppinud, et laenusaaja tasub laenu kasutamise eest laenuandjale intresse arvestusega 4% kuus (laenulepingu p 1.3.1). Hageja on arvestanud intressi summas 1568 krooni. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt osaliselt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Janek Jaks'ilt hageja Krediidikassa AS kasuks välja mõista kokku 16 612,65 krooni, millest põhivõlgnevus on 12 738,57 krooni, intress 1568 krooni ja viivis 2306,08 krooni. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 8863,49 krooni, kuna viivise nõue selles osas ületab laenulepingu p-s 1.8.1, VÕS 415 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määra. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja mõista.
§ 163
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagiavalduse kohaselt on haginõue kokku 25 476,14 krooni ning kohus rahuldab nõude summas 16 612,65 krooni s.o 69,50% ulatuses (16 612,65 / 25 476,14 * 100 = 65,21%). Vastavalt
§ 173
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena 5 menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
§ 1741
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv summas 3000 krooni ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 4500 krooni /tlk 5-9/. Menetluskulude nimekirja kohaselt /tlk 7/ on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni /tlk 8/ ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 4500 krooni /tlk 9/. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3000 krooni, mille tasumist on kohus kontrollinud 01.11.2010. a /tlk 27/.
§ 144
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
§ 175
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 4500 krooni, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Julianuse Õigusbüroo OÜ 11.10.
- a arve summas 4500 krooni /tlk 9/. Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV)
- septembri
- a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 4500 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga 69,5% ulatuses. Sellest tulenevalt peab kostja kandma hageja menetluskulud 65,21% ulatuses, seega riigilõivu summas 1956,30 krooni (3000 * 65,21%) ja esindaja kulud summas 2934,45 krooni (4500 * 65,21%). Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
§ 177
lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses /tlk 5/. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§ 468
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6 Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7