2-09-48172 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-48172 Määruse kuupäev Jõhvi, 10. november 2010.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Kohtla-Järve linna avaldus R. K. vane

§ 661lg 4.kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas
2. septembril 2009.a Viru Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks lapse S. K. (endine perekonnanimi B., isikukood xxx) suhtes. Avalduse kohaselt Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-09-22805, Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus Jekaterina B. vanema õiguste määramise nõudes alaealise lapse S. B. suhtes. Laps oli sündinud vallaslapsena. 23.09.2009.a sai avaldaja teada, et 17.09.2009.a kanti lapse sünniakti isana R. K.. R. K. ei ole tegelenud lapse kasvatamise ega ülalpidamisega. Narva Lastekodu 04.07.2009.a ettekande järgi lastekodusse paigutamisel oli laps kurnatud, alatoidetud, jalgadel seisis ebakindlalt, lapsel oli tugev haudumus alakeha piirkonnas. Laps tunneb hirmu meeste suhtes. Avaldaja palub jätta alaealine laps riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste äravõtmise asjas ja põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ohuga alaealise lapse turvalisusele, elule ja tervisele.
3. Viru Maakohtu 25.09.2009.a kohtumäärusega rahuldati avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni jäeti laps riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse.
5. oktoobril 2009.a esitatud määruskaebuses palus puudutatud isik R. K. lubada tal määruse kehtivuse ajal suhelda oma lapsega. Viru Maakohtu 20.11.2009.a kohtumäärusega rahuldati määruskaebus ja R. K.l lubati kohtuda alaealise lapsega Narva Lastekodus, tingimusel, kui ta teatab lapsega kohtumisest lastekodule ette vähemalt kohtumise päeva hommikul ning kohtumisel järgib selleks lastekodus ettenähtud korda.
7. oktoobril 2009.a esitas avaldaja kohtule avalduse R. K.lt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise lapse S. suhtes.
8. jaanuaril 2010.a esitatud avalduses palus avaldaja võtta R. K.lt ära alaealine laps S. ilma vanema õiguste äravõtmiseta. 2

§ 79

lg 1, § 76 lg 1, 2 ja asja Harju Maakohtule üleandmiseks, põhjusel, et nii tema kui ka Kernu Vallavalitsuse jaoks on koormav käia kohtuistungitel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas, mille kohus jättis rahuldamata oma 22.02.2010.a kohtumäärusega.

1. Viru Maakohtu 22.02.2010.a kohtumäärusega määrati alaealisele lapsele esindaja riigi kulul. Eesti Advokatuuri korraldusel osutab õigusabi vandeadvokaat T.-M. H.. KOHTUISTUNG
3. novembril 2010.a toimunud kohtuistungil jõudsid menetlusosalised kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada. Kompromissi kohaselt kuni
4. jaanuarini 2012.a jääb alaealine laps S. K. Narva Lastekodusse ja tema elu korraldab Kohtla-Järve linn. Puudutatud isikul R. K.l säilivad kohtumisõigused lapsega lastekodu korra alusel ja juhul, kui R. K. soovib võtta last enda koju, siis toimub see Kohtla-Järve linna ja Kernu valla kooskõlastuse alusel. Menetlusosalised loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Avaldaja ja puudutatud isiku R. K. menetluskulud jäävad nende endi kanda, alaealise lapse S. K. esindaja menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud avalduste ja puudutatud isikute vastustega avaldustele, kuulanud ära puudutatud isiku R. K. ja menetlusosaliste esindajate seletused leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6. Tulenevalt

§ 477

lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt, lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 12.

§ 430

lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Et mentelusosaliste vahel sõlmitud kompromiss on vastuolus seaduse või avaliku huviga, ei ole tuvastatud. Sellepärast kinnitab kohus kompromissi menetlusosaliste poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab avaldajale, et juhul, kui enne 01.01.2012.a selgub, et R. K. ei ole loonud lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks vajalikke tingimusi, millest tingituna ei ole võimalik talle last tagastada, siis peab avaldaja lapse huvide tagamiseks uuesti esitama avalduse R. K. isikuhoolduse piiramiseks või täielikult äravõtmiseks lapse S. suhtes. Menetluskulud 3

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 14.

§ 172

lg 1 esimese lause alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna menetlusosalised on saavutanud kompromissi, siis käesolevas asjas tehtav kohtulahend on nende huvides. Sellepärast jätab kohus avaldaja, R. K. ja Kernu valla menetluskulud nende endi kanda. 15.

§ 172

lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Viru Maakohtu 10.11..2010.a kohtumäärusega maksti S. K. esindajale riigituludest välja riigi õigusabi kulud 11 292 krooni. Kuna esindaja määrati Viru Maakohtu 02.02.2010.a kohtumäärusega ja isik, kellele esindaja määrati, on alaelaline, siis

§ 172lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

16. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 428lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4