Obsah (4)

§ 83§ 129§ 116§ 121

2-09-63850 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2011.a. Narva täiendav otsus 29. detsember 2010.a. otsusele Tsiv

§ 83

lg 1 alusel on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Pooled vaidlevad, kas isikul, kes sõlmis ja allkirjastas kostja nimel hagejaga 01. septembril 2009.a. lepingu nr 50011 oli selleks õigus.

§ 129

lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Pooled ei vaidle, et 01. septembri 2009.a. lepingu nr 50011 lepingu on kostja nimel allkirjastanud hr Tsvetkov, kes on klienditeeninduse osakonna töötaja. Kohus leiab, et kuigi lepingus on kirjas, et lepingu sõlmib direktor Aleksei Voronov, samas on leping allkirjastatud klienditeeninduse osakonna juhataja poolt, ei ole kostja tõendanud, et tehing on tehtud esindusõiguseta isiku poolt.

§ 116

lg 2 kohaselt kui tehingu on teindu majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või 3 2-09-63850 kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Hageja on veenvalt põhistanud, et klienditeeninduse osakonna töötaja s.o. klienditeendinduse osakonna juhataja sõlmis

1. septembril 2009.a. lepingu kui isik, kes sõlmib kostja nimel lepinguid siiamaani. Hageja on kohtule esitanud ka AS Narva Vesi
2. novembri 1997.a. käskkirja nr 40A koopia, mille alusel on abonentosakonna juhatajal hr Tsvetkovi isikus lubatud allkirjastada sõlmitavad vee- ja kanalisatsioonilepingud AS Narva Vesi nimel (t.l. 41).

§ 121

lg 2 järgi teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kohus leiab, et kuna poolte vahel

1. septembril 2009.a. sõlmitud lepingu allkirjastas kostja töötaja hr Tsvetkov, kelle ülesandeks on kliendilepingute sõlmimine kostja nimel, vastupidist kostja tõendanud ei ole, siis tuleb klienditeeninduse osakonna töötaja s.o. juhataja hr Tsvetkov lugeda volitatud sõlmima hagejaga veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingut. Seega on kohus tuvastanud, et poolte vahel kehtib 01.septembril 2009.a. sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping nr
2. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgse võlgnevuse 3 123.76 krooni. Lepingu nr 50011 punkti 11 kohaselt annab vee-ettevõtja kliendile hinnaalandust 7,5 % tasumiseks esitatud ja vastavalt punktile 5 tasutud summast (arvestades käibemaksu). Lepingu punkti 5 järgi klient kohustub tasuma veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest Narva Linnavalitsuse kehtestatud hindade alusel üks kord kuus, hiljemalt arvestusperioodile järgneva kuu
3. päevaks. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale lepingu punkti 11 alusel hinnaalandust teinud ei ole (t.l. 12-13), vaidlust ei ole, et hageja on nõudnud kostjalt tema kohustuse täitmist. Kostja on esitanud hagile vastuväited, et lepingu punkt 11 on vastuolus seadusega. ÜVVKS § 14 lg 1 ja lg 2 järgi veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse vastavalt nimetatud korrale kohaliku omavalitsuse volikogu või valla- või linnavalitsuse poolt määrusega ning avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Pärast hinna muutmise määruse vastuvõtmist avaldab valla- või linnavalitsus hinna muutmise teate kaks korda nädalase vahega vähemalt ühes kohaliku, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. ÜVVKS § 14 lg 3 ja lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus; 5) arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne
4. aasta
5. märtsi. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Lähtudes eeltoodust ÜVVKS ei ole sätestatud hinna alandamise keeldu vee-ettevõtjale. Seaduse mõtte kohaselt on kehtestatud piirangud vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamisel, mis väldiksid tarbija jaoks põhjendamatult kõrge henna määramise. Seetõttu kehtestab hinna piirmäära kohalik omavalitsus, millest kõrgemat hinda vee-ettevõtja ei või tarbija 4 2-09-63850 jaoks kehtestada. ÜVVKS ei keela vee-ettevõtjal vähendada kohaliku omavalitsuse poolt määratud piirhinda isikutele, kes arvete eest õigeaegselt tasuvad. Pooled ei vaidle, et alates
6. jaanaurist 2010.a. kostja arvestab lepingu alusel hagejale hinnasoodustust. Kohus leiab, et poolte vahel
7. septembril 2009.a. sõlmitud lepingu nr 50011 punkt 11, mille alusel peab kostja võimaldama hagejale hinnaalandust 7,5 % tasumiseks esitatud ja õigeaegselt tasutud arve summast, ei ole seadusega vastuolus ja seega on kehtiv ning kuulub täitmisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on õigeaegselt tasunud kostja poolt esitatud arved. Hageja arvestuste kohaselt on kostja jätnud hagejale arvestamata hinnasoodustust järgmistelt arvetelt: 30.09.2009.a. arve nr 141127 arve summa 10 384 krooni, millest 7,5 % on 778.80 krooni; 31.10.2009.a. arve nr 141810 arve summa 10 348.25 krooni, millest 7,5 % on 776.12 krooni; 30.11.2009.a. arve nr 143000 arve summa 10 926.90 krooni, millest 7,5 % on 819.52 krooni ja 31.12.2009.a. arve nr 143930 arve summa 9 990.90 krooni, millest 7,5 % on 749.32 krooni (t.l. 14-15). Seega kokku on arvestamat hinnaalandust 7,5 % tasutud arvetelt 3 123.76 krooni. Kostja arvestuste osas vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on rikkunud kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja hagejale ei ole arvestanud lepingu nr 50011 punkti 11 järgi hinnaalandust ajavahemikul alates 01.09.2009.a. kuni 31.12.2009.a., siis kostja võlgneb selle summa hagejale. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3 123.76 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetlukulud kostja kanda. Kohus on TsMS § 405 alusel kindlaks määranud menetluskulude suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 000 krooni, millise kohus leiab oleva põhjendatud ja vajaliku kulu,m is tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5