lg 2 alusel saab kohus sellest tulenevalt anda üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid üksnes erandlikel juhtudel, kui on vaidlematult tuvastatud, et kõik tehingud, mis tulevikus toimuvad, kannavad eranditult lapse huve ega ole isegi printsiibis teostatavad mingil sekundaarsel eesmärgil. Iseenesest on igati positiivne ja lapse huvides, et eestkostja soovib asuda talle rahalisi vahendeid koguma ning investeerida need suurema tootluse saavutamise eesmärgil väärtpaberitesse. Erinevatest väärtpaberituru ajaloolistest uuringutest selgub, et väärtpaberitesse (aktsiatesse) investeerides on saavutatav ajalooliselt suurem tootlus kui raha deposiidil hoides. Ühtlasi on ka lapse nimel tehtavate tehingute ajaline horisont piisavalt pikk asumaks seisukohale, et aktsiatesse investeerimisel võib saavutada korraliku tootluse. Seetõttu võib tinglikult asuda seisukohale, et väärtpaberitesse pikaaegne investeerimine on lapse huvides. Samas on ka üldteadaolev, et väärtpaberituru tootlused on suurte kõikumistega ning erinevad oluliselt aastate lõikes. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks kas V I on põhjendatud PKS § 188 lg 2 alusel erandliku üldise õiguse andmine lapse nimel väärtpaberitehingute tegemiseks. Sellega kaotaks kohus võimaluse tulevikus eelnevalt kontrollida tehingute sooritamist üksnes lapse huvides. V I on oma avalduses üksikasjalikult kirjeldanud planeeritavat investeerimisstrateegiat ning toonud ära ka väärtpaberitehingute nö kataloogi, milleks ta soovib nõusolekut saada. Ühtlasi on esitatud ka tema enese finantsinstrumentide loetelu. Asjaolu, et V I on kirjeldanud oma avalduses planeeritavat investeerimisstrateegiat, ei anna iseenesest kohtule garantiid, et nimetatud strateegia alusel ka tulevikus tehinguid sooritama hakatakse. Lapse esindaja leiab,
lg 2 alusel üldise volituse alusel peaksid olema välistatud tehingud, mis kannavad endast ebamõistlikult suurt riski ning millede sooritamine ei ole käsitatav investeerimise vaid väärtpaberiturul spekuleerimisena. Käesoleval juhul on avaldaja taotlenud enesele ka õigust tehingute tegemiseks (tuletisinstrumentide optsioonide, futuuridega jne), mis võimaldavad väärtpaberiportfellile üldise käsutamisõiguse olemasolul seada olulise võimenduse, mis turu ebasoodsal seisul võib viia sisuliselt juba kogutud vahendite täieliku või olulise osa minetamiseni. On üldteadaolev, et ajaloos on toimunud mitmeid nö finantskrahhe nt 1929 (suur depressioon), 1976 (õlikriis), 1987 (must kolmapäev), 1998 (Aasia kriis), 2000 (internetimulli lõhkemine), 2008 (käesolev majanduskriis). Seetõttu saab teha järelduse, et aeg ajalt aktsiaturud ka langevad ja seda olulistes määrades. Avaldaja on väitnud, et ta soovib tuletisinstrumente kasutada portfelli kaitseks. Samas ei välista see iseenesest, et vastuolus lapse huvidega hakataks tulevikus üldise õiguse olemasolul tuletistehinguid kasutama teistel eesmärkidel. Investeeringute hajutamine ehk diferentseerimine on väärtpaberiportfelli puhul oluline. Samas on teemakohases kirjanduses asutud seisukohale, et optimaalne on hajutada portfelli ca 20 instrumendiga. Suuremal hajutamisel ei omaks see enam efekti ning tooks enesega kaasa tehingukulude näol suuremad kulutused, mis vähendaksid portfelli üleüldist tootlust. Hinnates V I enese investeerimisportfelli, saab asuda seisukohale, et seda iseloomustab nö ülediferentseerimine. Sarnase ülediferentseeritud portfelli moodustamine lapse huvides ei saa olla eesmärk omaette, milleks käesoleval ajal PKS § 188 lg 2 alusel üldist õigust taotletakse. 6 Lapse esindaja on seisukohal, et lapse huvides rahaliste vahendite kogumiseks piisaks ka väiksema diferentseerimisastmega väärtpaberiportfellist. Valdavalt on V I ise investeerinud seniajani investeerimisfondidesse. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks ta soovib lapse nimel hakata investeerima tunduvalt riskantsematesse instrumentidesse. TsÜS § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Väärtpaberite näitlik loetelu sisaldub väärtpaberituru seaduse § 2 lg 1 p 1-7. Tuleb nentida, et osaliselt on V I taotlenud kohtu nõusolekut ka tehinguteks, milleks PKS § 188 lg 1 alusel nõusolekut ei vajata – nt kontoväljavõtete tellimine, tehingukinnituste tellimine, kuivõrd tegemist ei ole tehingutega. Avaldaja finantsvara ülevaatest nähtub, et ta on sõlminud ka Swedbankis investeerimisriskiga elukindlustuse (Swedbank fondiplaan). Nimetatud kindlustuslepingus sisaldub 48 erineva riskitasemega finantsinstrumenti, millede turuväärtuseks on 38 550 krooni. Õiguslikult on nimetatud portfelli näol tegemist kindlustuslepinguga Võlaõigusseaduse § 422 lg 1 mõttes. Nimetatud lepingus on V Il võimalik määrata soodustatud isikuks ka oma laps R I. Seetõttu on võimalik V Il oma lapsele koguda raha täisealisena iseseisva elu alustamiseks ka läbi nimetatud kindlustuslepingu. Nimetatud kindlustuslepingus on võimalik preemiaid maksta igakuiselt ning need suunata väga erinevate riskiastmega fondidesse ning rahaturuinstrumentidesse. Ühtlasi on turumuutuste korral võimalik operatiivselt erinevaid fonde kindlustuslepingu siseselt vahetada. Nimetatud tehinguteks puudub aga igasugune vajadus hakata taotlema kohtult PKS § 188 lg 1 või 2 sätestatud nõusolekut. Kuivõrd nimetatud kindlustusleping on sõlmitud enne 01.08.2010.a., on sellelt saadav tulu ka maksuvaba TMS § 17´1 lg 2 p 5 alusel, mistõttu ei ole lapse esindaja hinnangul otstarbekohane hakata portfelli veel täiendavalt diferentseerima instrumentidega, millelt saadavalt tootluselt tuleks tasuda tulumaksu. Kuivõrd avaldajal on ka käesoleval ajal võimalus senise finantsportfelli raames raha kogumiseks eesmärgil, et eestkostetaval oleks täisealiseks saamisel hõlbus iseseisvat elu alustada, ei ole põhjendatud temale PKS § 188 lg 2 alusel üldise nõusoleku andmine lapse nimel väärtpaberitehingute sooritamiseks, milledest osasid võidakse tulevikus hakata sooritama ka lapse huvide vastaselt. 27.01.2011 esitatud täiendavas seisukohas peab lapse esindaja, arvestades kohtu poolt kogutud täiendavaid tõendeid ja seisukohti ning analoogsetes asjades tehtud kohtulahendeid, võimalikuks korrigeerida oma esialgset seisukohta. Samuti tuleb arvestada muutunud seadusandlusega so 01.01.2011.a. jõustunud Tulumaksuseaduse § § 17´2 „Investeerimiskonto“ regulatsiooniga. Lapse esindaja on jätkuvalt seisukohal,
regulatsioon teenib eesmärki, et eestkostja teeks loetletud tehinguid üksnes ja eranditult eestkostetava, so lapse huvides. Igasugused sekundaarsed eesmärgid tehingute tegemiseks lapse nimel peavad olema välistatud. Lapse esindaja leiab,
lg 2 alusel saab kohus sellest tulenevalt anda üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid üksnes erandlikel juhtudel, kui on vaidlematult tuvastatud, et kõik tehingud, mis tulevikus toimuvad, kannavad eranditult lapse huve ega ole isegi printsiibis teostatavad mingil sekundaarsel eesmärgil. V I avaldusest nähtub, et käesoleval ajal laps vara ei oma ning lapse väärtpaberioste soovib ta hakata ise rahastama. Esindaja on seisukohal,
regulatsiooni eesmärk ei ole välistada lapsevanemal väärtpaberitehingute tegemine, milleks vahendid annab ta lapsele ise. Regulatsiooni eesmärgiks peaks olema vältida olukordi, kus lapsevanem hakkab spekuleerima finantsturul, nt lapsele kinke või pärandina saadud varaga. Samuti hakkab investeerimiskontolt välja võtma vahendeid enese kulutuste katteks. 7 Sellest tulenevalt on lapse esindaja seisukohal, et V Ile tuleb anda õigus lapse nimel väärtpaberitehingute tegemiseks eelmises lõigus viidatud eesmärke arvestades. Lähtudes ülaltoodust peab esindaja võimalikuks: 1)lubada V Il lapse R I nimel investeerimiskontode avamine; 2) lubada V Il oma vara arvelt R I investeerimiskontodele rahaliste sissemaksete tegemine; 3)lubada V Il lapse R I nimel investeerimiskontodel olevate vahendite arvelt väärtpaberitehingute tegemine; 4) keelata V Il ilma kohtu eelneva loata investeerimiskontodele sissemaksete tegemine vahendite arvelt, millised R I on saanud kolmandatelt isikutelt eelkõige kinke või pärimise teel; 5)keelata V Il ilma kohtu eelneva loata lapse R I investeerimiskontodelt väljamaksete tegemine. Kadrina vald on seisukohal (t lk. 53), et avaldaja seatud eesmärk koguda lapsele kapitali täisealiseks saamisel iseseisva elu alustamiseks on positiivne ning pole põhjust kahelda, et vanem ei teeks seda lapse huvides. Kohus soovis antud asjas saada dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 mõttes) käsitletavat asjatundja arvamust. Kohtu 19.10.2010 tõendite kogumise määruse (t lk. 96-99) alusel määrati tõendi esitajaks/ asjatundjaks K L, kes esitas, lähtuvalt määruses esitatud küsimustest oma arvamuse 30.11.2010 ( t lk. 127-131). Arvamuse kohaselt on esitatud olemasoleva Swedbanki Fondiplaani puhul tegemist globaalse portfelliga, milles peamiseks varaklassiks on aktsiad. Seega teoreetiliselt võib eeldada, et 17. aastases perspektiivis on portfelli tootlus sarnane globaalsete aktsiaturgude keskmise tootlusega. Arvestades seda, et Ameerika Ühendriikide (USA) aktsiaturg on maailma suurim ning kõige pikema ja järjepidevama ajalooga, siis on seda otstarbekas kasutada ajaloolise tootluse võrdlusindeksina. Arvestades majandustsüklite pikkust, peaks vaadeldav periood olema võimalikult pikk, et sisaldaks võimalikult palju erinevaid majandustsükli faase, selliselt on andmed maksimaalselt usaldusväärsed. Seetõttu ei saa ajaloolise tootluse mõõtmiseks kasutada näiteks Tallinna börsi statistikat, sest see ajalugu on liiga lühike ning seega statistiliselt ei ole valim piisavalt suur. Oluline on märkida, et aktsiaturgude puhul ei saa kindlasti tulevasest tootlusest rääkida kindlas kõneviisis, saame mõõta vaid võimalikku tõenäosust. USA aktsiaturu tootluse kohta aastatel 1926-2009 on andmed kogunud USA ettevõte Ibbotson Associates, metoodika järgi arvestatakse saadud dividendide reinvesteerimisega. Väikeste aktsiate puhul (indeksiks Dimensional Fund Advisors, Inc. (DFA) U.S. Micro Cap Portfolio) oli selle perioodi keskmine aastatootlus 11,9%, suurte aktsiate puhul (indeksiks Standard & Poor’s 500) oli aastatootluseks 9,8%. Arvestades antud portfelli struktuuri, on mõistlik eeldatava tootlusena kasutada nende kahe indeksi keskmist, ehk 10,85%. 10,85% on mõistlik aastase brutotootluse eeldus ajaloolist aktsiaturgude tootlust arvestades järgneva 17 aasta keskmisena. Netotootluse leidmiseks tuleb sellest lahutada kulud – haldustasu on Swedbanki fondiplaani puhul 1,00% aastas (kui portfelli suurus ületab 100 000 Eesti krooni) ning portfellis olevate fondide ligikaudne aastane kulu 1,20%. Seega kulud kokku moodustavad 2,20% ning keskmiseks aastaseks netotootluseks võiks eeldada sellise portfelli puhul 8,65%. Arvestama peab siin siiski sellega, et 2008-2009 krediidikriisi järel on ka aktsiate tootlus halvenenud, viimased 10 aastat on USA aktsiaturgudele toonud keskmisest oluliselt halvema tootluse. Selliste perioodide järel on aga järgneva 10 aasta tootlus reeglina üle keskmise (ning kui 10 aasta tootlus olnud üle keskmise, siis vastupidi – järgneva 10 aasta tootlus reeglina keskmisest nõrgem). Seetõttu on järgneva 17 aasta jooksul suurem tõenäosus, et portfelli netotootlus kujuneb kõrgemaks kui 8,65%. 8 Swedbanki Fondiplaani puhul on makstav tehingutasu laekuvalt protsentuaalne summast, mitte fikseeritud summa, seega on pikaajaline protsentuaalne portfelli tootlus on sama kui Vastuse 1 juures toodud netotootlus ehk 8,65%. Swedanki Fondiplaani puhul on olulise osa kuludest moodustamas Fondiplaani haldustasu (üle 100 000 Eesti krooni suuruse investeeringu puhul 1,00% aastas). Seega on sisuliselt antud tootel kahekordne kulukiht – lisaks investeeringuid juhtivate fondihaldurite haldustasule tuleb täiendavalt maksta ka Swedbankile selle struktuuri eest haldustasu. See on ka pikaajaliselt tootlust vähendav tegur. 2011. aasta algusest jõustub Eestis Investeerimiskonto süsteem, mis võimaldab eraisikutel senisest maksuefektiivsemalt investeerida – pikaajaliselt Investeerimiskontol hoitavate vahendite pealt ei pea tulumaksu tasuma, juhul kui raha Investeerimiskontolt välja ei võeta. See tähendab ühtlasi, et Swedbanki Fondiplaani sarnaste investeerimisriskiga kindlustuslepingute suhteline atraktiivsus väheneb. Seega kui eraisik avab Investeerimiskonto ning investeerib kuluefektiivselt (näiteks püsimaksetega investeeringud finantsasutuste juures), siis on võimalik koostada väiksemate kuludega portfell kui Swedbanki Fondiplaan toote raames. Küsimusele nr.4 (Kas arvestades krediidiasutuste keskmisi haldus- ja tehingutasusid, on mõistlik soetada väärtpabereid (fondiosakuid-avaldaja sõnastuses) pika aja vältel igakuiselt 1000 kuni 3000 krooniste püsimärkimistehingute kaupa) üheselt vastata ei saa, vastus sõltub sellest, millist investeerimisinstrumenti investor kasutab. Näiteks Jaapani üksikaktsiaid ei ole pea ühegi finantsasutuse juures mõistlik osta 5000 Eesti krooni eest, kuna fikseeritud tehingutasu on liiga kõrge ja protsentuaalselt moodustaks tehingu mahust teenustasud liiga kõrge osa, kuid kui tegemist on näiteks püsimaksega investeeringuga, siis paljudel finantsasutustel on sellistel juhtudel soodustused ning kui fikseeritud tehingutasu puudub ning tasu on vaid määratud protsent tehingu mahust, on ka 5000 Eesti krooni suurune investeering mõistlik. Esialgses avalduses esitatud strateegia järgi on võimalik saavutada kõrgemat tootlust kui Swedbanki Fondiplaani portfelli puhul. Seda kahel põhjusel: Kulud – Swedbanki Fondiplaanist on võimalik investeerida madalamate kuludega Investeerimisstrateegia – esialgses avalduses toodud strateegia võimaldab saavutada paremat tootlust, seda läbi portfelli rebalansseerimise kui ka väärtuspõhise keskmistamise. Kvaliteetse investeerimisstrateegia koostamine ei ole lihtne protsess, nõuab nii turukogemust kui ka teadmisi investeerimisega seotud teooria kohta. V I toodud investeerimisstrateegiat hindaks kvaliteetseks ning võib lugeda ka strateegiat konservatiivseks (võrrelduna keskmise aktsiainvestori strateegiaga). Pikaajalise investeerimise puhul on investeeringute hajutamine, väärtpaberiportfelli rebalansseerimine ja väärtuspõhine keskmistamine väga olulised tegurid tootluse saavutamisel ning need on ka esialgses avalduses välja toodud. Globaalsete aktsiaturgude järgmise 17 aasta keskmiseks brutotootluseks võib prognoosida 10,85%. Seega 17 aasta perspektiivis keskmiselt 12 protsendiline aastatootlus on iseseisval investeerimisel ebatõenäoline. Kui investeerida kuluefektiivselt, siis on võimalik aastased portfelli kulud hoida ca 1,3% juures, seega võiks mõistlik eeldus olla tootlusele 9,55%. Swedbanki Fondiplaani puhul on näha detailne portfell, samas planeeritava portfelli detailsed investeeringud ei ole näha, kuid kulude minimeerimisel ja esialgses avalduses V I poolt toodud investeerimisstrateegia järgimisel on võimalik kindlasti saavutada parema riski ja tulususega portfell. Turgude kõiki liikumisi ei ole võimalik ette ennustada, kuna lisaks fundamentaalsele poolele mõjutavad varade hindu ka finantsturge ümbritsev meelsus ja psühholoogia. Seega järjepidevalt täpselt tipust müüa ja täpselt põhjast osta ei ole võimalik. Küll aga on võimalik hinnata turgude hinnataset ning selle järgi otsuseid teha. Sobivaks näiteks on NASDAQ OMX Tallinna börsil toimunu viimastel aastatel. 9 Näiteks 2006. aasta novembris jõudis OMX Tallinn börsiindeks 750 punkti juurde ning fundamentaalselt võis keskmist Tallinna börsi aktsiat pidada üsna kalliks. Selline on koht, kus investor peaks kaaluma osalist müümist, et vähendada riske portfellis. 2007. aasta alguses tõusis OMX Tallinn indeks koguni üle 1000 punkti taseme ning alles seejärel algas langus. 2007. aasta lõpuks langes OMX Tallinn indeks 742 punktini, 2008. aasta oktoobris koguni 400 punktini. Globaalselt oli kriis väga närviliseid pöördeid võtmas ning uudisvoog oli väga negatiivne, kuid aktsiahinnad olid teinud läbi suure languse ning sellega muutunud investeerimiseks soodsamaks. Selline on koht, kus investor võiks kaaluda ostmist, atraktiivsemate hinnatasemete tõttu. 2009. aasta alguses langes OMX Tallinn börsiindeks ka 240 punkti juurde, kuid 2010. aasta novembri seisuga on taastunud 680 punktini. Selliste turu ülereaktsioonide kasutamisel ongi võimalik investoril tootlust parandada. Küsimusele nr.9 (Milline oleks optimaalne erinevate instrumentide arv portfellis, saavutamaks kuluefektiivselt parimat tulususe ja riski suhet) on võimatu üheselt vastata, vastus sõltub nii summa suurusest, investeerimisprofiilist, investeerimisperioodi pikkusest kui ka riskitaluvusest. Väga raske on prognoosida, milline on seis globaalsetel finantsturgudel viie aasta pärast. Seega on ka raske prognoosida, milliseid instrumente oleks vaja kasutada viie aasta pärast. Loetelu instrumentide kohta, mida soovitakse kasutada, on pikk. Kuid võimalik, et neid instrumente võib investeerimisstrateegia saavutamiseks vaja minna. Seetõttu ei saa öelda, et kõikide nende instrumentide kasutamine oleks “vältimatult vajalik”, kuid võib öelda, et nende kasutamine võib osutuda otstarbekohaseks. V I poolt toodud “väärtpaberitüüpide loendi” (punkt 5) ja “taotletavate tehingutüüpide nimistu” (punkt 6) hulgast on võimalik tuvastada väärtpabereid ja võimalikke tehinguid, mille puhul on võimalik suurem kaotus kui 40% (investeeringu kohta). Näiteks futuuritehingud (futures contract) või hinnavahe lepingud (CFD, contract for difference). Arvestades investeerimisperioodi pikkust (17 aastat), ei pea asjatundjana arvamuse esitanud K L otstarbekaks piirata investeerimisvõimalused vaid ühe finantsasutuse tootega (Swedbanki Fondiplaan). Seda seetõttu, et võivad muutuda nii antud toote tingimused kui kulud ning lisaks on võimalik kuluefektiivsemalt investeerida. Õiguslik põhistus ja järeldus Menetluse käigus on lapse esindaja 16.01.2011 teinud avaldajale ettepaneku oma nõude konkretiseerimiseks, kuivõrd esitatud avalduse resolutiivosas ei sisaldu väärtpaberite ja tehingutüüpide nimistut, milleks nõusolekut taotletud on. Esindaja on pidanud vajalikuks, et avaldaja konkretiseeriks, kas ta soovib avada lapsele investeerimiskonto ning milliseid tehinguid ta teha soovib ning kas investeerimiskonto puhul soovib ta lisaks sissemaksete tegemisele saada ka väljamaksete tegemise õigust. Avaldaja on selle peale 24.01.2011 teatanud täiendava infona, et kavatseb kindlasti kasutada investeerimiskontode süsteemi ka lapse nimel finantsvara kogumiseks ja selleks deklareerib ta lapse arvelduskontod investeerimiskontodena ning neilt tehakse üksnes finantsvara soetamisega seotud toiminguid. Selleks, et avalduses kirjeldatud investeerimisstrateegiat edukalt ellu viia, on vajalik nii sisse-kui väljamaksete tegemiseks saada nõusolek. Tüüpolukorras tehakse tõepoolest vaid sissemakseid. Väljamaksete tegemine on aga vajalik olukordades, kus rahalised vahendid soovitakse kanda mõne muu investeerimisteenuste pakkuja investeerimiskontole või muutunud turuolukorrast või selle väljavaadetest tingituna osutub otstarbekohaseks paigutada kogunenud rahalised vahendid sellistesse varaklassidesse, mis pole Tulumaksuseaduse § 17-1 tähenduses käsitletavad finantsvarana. 10 PerekS § 188 lg.1 loetleb rida tehinguid, mida eestkostja ei või eestkostetava nimel teha kohtu eelneva nõusolekuta. PerekS § 188 lg.2 kohaselt kohus võib erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolek. PerekS § 133 lg.1 kohaselt vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Kohus möönab, et väärtpaberituru toimimise dünaamikat arvestades on seadusandja poolt kohtutele väärtpaberitehingute tegemiseks nõusolekute andmise pädevuse delegeerimine küllalt problemaatiline, kuid seni kui seadus sellise ülesande kohtutele annab, tuleb sellest ka lähtuda. Sellistes asjades avaldja(
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.