MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-266 Haldusasi Põhja Prefektuuri kodakondsus-ja migratsioonibüroo taotlus A. S.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja Põhja Prefektuuri kodakondsus-ja migratsioonibüroo , volitatud esindaja Marika Kasak; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A. S. (sünd. xx.xx.xxxx Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxx linnas). Kohtuistungi toimumise aeg 02.02.2011 Resolutsioon Anda luba A. S.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.04.
- Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 02.02.2011 Põhja Prefektuuri Kodakondsus-ja Migratsioonibüroo esitas Tallinna Halduskohtule taotluse A. S.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse vastavalt Väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu seaduse §-le 23 lg
- Taotluse kohaselt 31.01.2011 kell 17.00 pidasid Põhja Prefektuuri Kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse (edaspidi PP KMB MJT) inspektorid kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva xxxxxxxxxx kodaniku A. S.i (sünd. xx.xx.xxxx). PP KMB MJT inspektorid tuvastasid A. S.i isiku rahvusvaheliste päringute ja isiku poolt antud ütluste alusel ja toimetasid isiku 48 tunniks Politsei- ja Piirivalveameti Väljasaatmiskeskusesse (edaspidi PPA VSK). Isik on PPA VSK-s 01.02.2011 läbiviidud asjaolude selgitamise vestluse käigus andnud enda viibimise kohta Schengeni ruumis järgmised selgitused: isiku enda sõnul saabus ta Schengeni viisaruumi Xxxxxxxxxxx 25.08.2010 väljastatud Leedu turismiviisa nr 000118987, kehtivusega kuni 24.11.2010, alusel. Isiku sõnul sõitis ta peale Leedu Vabariiki saabumist bussiga Riiga ja seejärel oktoobris 2010 Ikla piiripunkti kaudu (kohtuistungil ta väitis, et sõitis bussiga) Eesti Vabariiki. Eestis viibimise ajal elas ta enda sõnul erinevates hotellides, kinnipidamise hetkel hotellis Džingel. A. S. on andnud ütlusi, et tema elu on kodakondsusjärgses riigis, xxxxxxxxxxx poliitilise siseolukorra tõttu ohus. Kinnipidamisel 31.01.2011 andis isik ütlusi, et soovis sõita Prantsusmaale ja esitada seal asüülitaotlus. Asjaolude selgitamise vestluse käigus teatas isik alguses, et soovis esitada Eestis elamisloataotluse, kuid hiljem muutis oma ütlusi ja väitis, et tema vend taotleb Taani Kuningriigis asüüli ja tema sooviks ka Taani sõita asüüli taotlema. PPA VSK-sse toimetamise järel avaldas isik soovi taotleda varjupaika Eestis ja kirjutas varjupaiga taotlemise avalduse, mis edastati PPA VSK töötajate poolt PPA rahvusliku kaitse talituse ametnikele. PPA rahvusliku kaitse talituse ametnikud viivad A. S.iga esmase vestluse läbi 02.02.2011 ja on konsultatsioonide järgselt asunud seisukohale, et isiku suhtes on ilmnenud riigi julgeolekukaalutlustel kõrgendatud kontrollivajadus ja toetavad PP KMB MJT taotluse esitamist Tallinna Halduskohtule isiku paigutamiseks PPA VSKsse Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg 1 alusel, taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. Isik on andnud palju vastuolulisi ütlusi, mis vajavad täiendavat kontrollimist. Kinnipidamise hetkel puudus isikul isikut tõendav dokument, isiku sõnul on tema kodakondsusjärgse riigi, Xxxxxxxxxx rahvuspass XXXXXXXXX kehtiv ja asub A.i nimelise Eesti alalise elaniku käes hoiul. Isiku sõnul lubas nimetatud isik aidata tal Eestist edasi reisida. PP KMB MJT vaneminspektor A. K. koostas A. S.ile 01.02.2011 Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase arvestuskaarti nr 1018425809, isikuga viidi läbi väärteomenetlus Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 aluste rikkumise eest ja isikut karistati Välismaalaste seaduse § 298 järgi karistatava teo eest rahatrahviga. Juhindudes isiku Väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1, § 72 lg 2 , § 72 lg 2 p 3 rikkumisest vormistas PP KMB MJT A. S.ile 01.02.2011 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr
- Vastavalt Väljasõidukohustuse- ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lg 2 p 1, lahkumisettekirjutuses ei määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe kui, see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks. Vastavalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse § 72 lg 2 p 3, lahkumisettekirjutuses ei määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe kui, lahkumisettekirjutus tehakse ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalasele. Vastavalt Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 33 lg 1, taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, ei paigutata esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni vastavalt väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas. Kui välismaalane, kes esitas varjupaigataotluse vanglas või arestimajas viibimise ajal, vabastatakse karistuse kandmisest vanglas või arestimajas, suunatakse ta vastuvõtukeskusesse PP KMB MJT proportsionaalseks A. S.’i viibimist vabaduses, kuna on ilmnenud täpsustamist vajavaid andmeid riigi julgeolekukaalutlusel, lähtuvalt eeltoodust peab PP KMB MJT vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist väljasaatmiskeskusesse. Kuna väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, palub Põhja Prefektuuri Kodakondsus-ja Migratsioonibüroo vastavalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse § 23 lg 1 paigutada A. S. väljasaatmiskeskusesse kuni tema rahvusliku kaitse vajaduse staatuse selgumiseni või tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. 2 Põhja Prefektuuri kodakondsus-ja migratsioonibüroo esindaja kohtuistungil kordas taotlust A. S.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist või kuni tema rahvusliku kaitse vajaduse staatuse selgumiseni. A. S. kohtuistungil kinnitas, et temale on taotlus arusaadav. Avaldas soovi elada tuttava juures Eestis, kes oleks väidetavalt nõus teda enda juurde elama võtma ja teda ka ülal pidama, nime ta ei öelnud, kuni varjupaigataotluse lahendamiseni. Isik väitis, et rahad on tal otsas (isiku enda sõnul oli tal sularahas kaasas Eesti piiri ületamise ajal ca 1900 EUR-i). Isiku sõnul sooviks ta Eestis oma firma luua ja siin elada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Põhja Prefektuuri kodakondsus-ja migratsioonibüroo taotlus A. S.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. A. S.i sõnul saabus ta Eestisse legaalselt Leedu viisa kehtivuse ajal, mille tähtaeg on juba lõppenud. Isik omas kehtivat Xxxxxxxxxx kodaniku passi, mille ta väidetavalt andis Eestis viibides võõraste isikute kätte ning kes ei ole temale tänaseni passi tagastanud. Kinnipidamisel isik ütles, et soovis sõita Prantsusmaale, kus tahtis asüüli taotleda, siis teatas, et soovis sõita Taani oma venna juurde, kes seal asüüli taotleb. Eestisse jõudes aga, kui ta oli juba kinni peetud, esitas ta avalduse asüüli taotlemiseks Eestis (01.02.2011). Isik ei osanud arusaadavalt selgitada, miks ta Leedu viisa kehtivuse ajal ei sõitnud Prantsusmaale või Taani venna juurde (raha tal selleks oli, kuna tema enda sõnade kohaselt piiri ületamisel oli tal kaasas ca 1900 EUR-i, mis on suur summa), vaid otsustas Eestisse jääda, kus tal ei ole sugulasi, elukohta, töökohta (sissetulekuallikat) jms. A. S. ütles vaid, et telefonivestluse käigus vend soovitas tal taotleda elamisluba Eestis, kuna temal on vaja töökoht leida, et vanemaid toetada. Kohtu arvates isiku Eestisse saabumise kohta ei ole asjaolud päris selged. Kuivõrd A. S.it pole võimalik Eestist välja saata 48 tunni jooksul, siis on põhjendatud tema paigutamine väljasaatmiskeskusesse kuni Eesti Vabariigist väljasaatmise otsustamiseni. Käesoleval ajal puuduvad isikul seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Kohus annab loa A. S.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmise otsustamiseni (või tema rahvusliku kaitse vajaduse staatuse selgumiseni), kuid mitte kauemaks kui 02.04.
- Väljasaatmiskeskuses viibimise aluse äralangemisel vabastatakse isik viivitamatult väljasaatmiskeskusest. Elle Kask Kohtunik 3