lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui lapse C isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras, s.o summas 2175.- kr, millele lisandub tulumaks 21%. Kokku 2753,16 kr. Väljamõistetavast elatisest kuulub mahaarvamisele kostja poolt detsember 2009 tasutud elatis kogusummas 6000.- kr.
Kohus ei pea arvestama kostja muid kohustusi ega varalist seisundit. Kostja ei ole töövõimetu. Seega on ta kohustatud tagama lapse vajaduste rahuldamise
s kehtestatud alustel. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.