Obsah (10)

§ 651§ 657§ 654§ 652§ 230§ 229§ 232§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-30680 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Margo Klaar OÜ

§-s 428 ja ei menetlusseadusest ega muust seadusest ei tulene kohustust menetlust lõpetada, kui hagi on esitatud vale kostja vastu. Peale selle tuvastas kohus, kuna kostjal on kohustus olemas hageja ees, mida ta pole täitnud ja hagejal on tekkinud kahju, siis ei ole tegemist vale kostjaga. Vastuhagi osas puudub vaidlus selle üle, et hagejal on kostja ees hagis märgitud lepingu alusel võlg põhisummas 51 870 krooni 50 senti, mis on osaliselt tasumata müügihind ja et lepingus oli kokku lepitud 5.02.

1. Asja puuduste tõttu ei ole hageja hinda alandanud. Hagejal on kohustus tasuda kostjale 51 870 krooni 50 senti. Seega ei pea kohus andma hinnangut muudele vastuhagi väidetele tasu suuruse kohta. Vaidlus on selles, kas müügihinna tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kas hageja kui ostja on viivituses. VÕS § 76 lg 1 ja § 208 alusel on kostjal õigus nõuda müügihinna tasumist, kohustus muutub sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1 alusel reeglina siis, kui tähtaeg on kindlaks määratud. Hageja leiab, et tal on õigus oma kohustuse kui vastastikuse kohustuse täitmises keelduda, kuna teine pool on oma kohustuse täitmisest keeldunud. Kohus nõustus sellega. VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 111 lg 1 alusel siis, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 6 Käesoleval juhul on pooltel müügileping, millest tulenevad vastastikused kohustused: kostjal anda lepingutingimustele vastav asi hagejale ja hagejal selle eest tasuda ning kui asi ei vastanud tingimustele, siis on hagejal nõue kostja vastu parandamise kulude hüvitamiseks. Seni, kuni asja parandamise kulud ei ole hüvitatud, on hagejal õigus keelduda oma vastastikuse kohustuse, s.o ülejäänud ostuhinna summas 51 870 krooni 50 senti täitmisest. Lepingu järgi pidi hageja tasuma ära hinna hiljemalt 5.02.2007, kuid hageja nõudis asjas parandamist juba 27.11.2006, s.o enne, kui tema enda (hageja) kohustuse lõplik tähtaeg saabus. Kostja ei ole oma kohustust enne 5.02.2007 täitnud ja hagejal on seega ülalviidatud sätete alusel õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Andes kostjale aja puuduste kõrvaldamiseks, millest kostja keeldus ja seni, kuni kostja hüvitab asja parandamise kulud, s.o osa vastavast kahjust 285 026 krooni (vundamendi ehitamisega seotud kulud, kaalude andurite ja platvormi reguleerimise kulud kokku), on tema ehk hageja kohustuse täitmise tähtaeg edasi lükatud ja hagejal tekib tasumata müügihinna tasumise kohustus siis, kui viidatud 285 026 krooni on talle ära maksutud ehk viidatud asja parandamise kulude hüvitamise kohustus täidetud. Eeltoodu alusel ei ole kostja nõue hageja vastu muutunud sissenõutavaks ja seega ei ole alust nõuda kostjal hagejalt ka viivist seaduses sätestatud määras, kuna viivist saab nõuda VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates. Käesoleval juhul ei ole hageja kohustus sissenõutavaks muutunud, kuna kostja ei ole hüvitanud talle asja parandamise kulusid ja seega ei ole alust viivise 10 441 krooni 60 senti väljamõistmiseks (perioodi eest 5.02.2007 kuni hagi esitamise seisuga 1.12.2008). Kuna kohus on tuvastanud, et kostjal on asja parandamise kulutuste hüvitamise kohustus, hagejal on ostuhinna tasumise kohustus, siis tuleb kostja ostuhinna tasumise nõue summas 51 870 krooni 50 senti siduda kostjapoolse parandamise kulude hüvitamise kohustusega 285 026 krooni selliselt, et hagejat tuleb kohustada kostjale 51 870 krooni 50 senti tasuda siis, kui kostja tasub hagejale 285 026 krooni. Nimetatu on kooskõlas VÕS § 111 lg-s 1 sätestatuga. Eeltoodud põhjendustel kuulub selles mõttes vastuhagi osalisele rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja kostjalt hageja kasuks 303 754 krooni väljamõistmise osas. Kostja palub maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistada, saata asi selles osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on ebaõigesti hinnanud dokumentaalseid tõendeid, tunnistajate ja poolte seaduslike esindajate ütlusi ja asunud seisukohale, et kostja kohustuste hulka kuulus vundamendi ehitamine ning et kostja organiseeris selle töö. Autokaalude müügilepingus puudus kostjapoolne kohustus vundamendi ehitamiseks ja/või ehitamise organiseerimiseks. Nimetatud kohustuse puudumine viitab sellele, et kostjal puudus vundamendi ehitamise ja/või ehitamise organiseerimise kohustus ning järelikult ei ole kostja ka vastutav vundamendi kvaliteedi eest. Kohus on ebaõigesti arvestanud lepingu p-s 7.1 sätestatut, mille kohaselt hageja kohustuseks oli vajadusel ehitusloa hankimine. Selline punkt (7.1) on lepingus juhuks, kui autokaalude paigaldamisel tekib vajadus ehitusloa saamiseks, kuid antud juhul ei tekkinud selleks vajadust. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited selle kohta, et autokaalude müügilepingu sõlmimisel eeldati paigaldada autokaalud hagejal olevale asfaltplatsile, mida kostja on tõendanud dokumentaalselt, seadusliku esindaja N. Golmani ja tunnistaja A. P. ütlustega ning müügilepingus hagejapoolse kohustuse puudumisega tasuda vundamendi ehitamise eest. Seetõttu puudus müügilepingus kostja kohustus vundamendi ehitamiseks. Kostja vundamenti ei ehitanud ega organiseerinud selle ehitamist. Kohus on ebaõigesti hinnanud tunnistaja A. P. ja kostja seadusliku esindaja N. Golmani ütlusi, et kostja organiseeris vundamendi ehitamise. Harju Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja poolt koos nõude suurendamise avaldusega esitatud täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele 7
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Vastavalt

§ 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus vastuhagi 51870 krooni 50 sendi osas rahuldas. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas ja osas, milles kohus vastuhagi viivise 10 441 krooni 60 senti nõudes rahuldamata jättis. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 14.06.2010 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Kostja on apellatsioonkaebuses põhilises osas korranud maakohtu menetluses esitatud vastuväiteid ja neile kõigile on kohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Apellant on kaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tõendite hindamise ja neist tehtud järeldused. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega ja leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas seadusega. Kohus on hinnanud poolte vahel 8.04.2005 sõlmitud müügilepingu p. 3.2 koos asjas kogutud tõenditega (tunnistajate ütlused, poolte seletused ja kirjalikud tõendid) ning teinud järelduse, et kostja kohustus ehitama kaalu vundamendi. Kostja tunnistaja A. P. ütlustel sai tema kostja juhatuse liikmelt korralduse kokku saada ehitajaga. Kostja tunnistaja N. G. ütlustel anti nende poolt ehitajale üle vundamendi eskiis. Maakohus on lepingu p-s 7.1 sisalduvast hageja kohustusest hankida vajadusel ehitusluba teinud õige järelduse, et juhul, kui hageja oleks ise pidanud vundamendi ehitama, ei oleks tal olnud mõtet ja vajadust seda kohustust müügilepingus fikseerida. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et loa hankimise kohustus viitab koosmõjus lepingu p-ga 3.2 pigem sellele, et vundamendi ehitamise kohustus oli müüjal ja koos tunnistajate U.Lahe ja K. P. ütluste hindamisega sai lugeda tõendatuks hageja väite, et tema soovis saada ja ostis kaalu põhimõttel „võtmed kätte“. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ja teha maakohtust erinev lahend. Põhjendatud ja seaduslik on maakohtu otsus ka hagejalt viivise väljamõistmata jätmise osas. 8 Ringkonnakohus ei korda

§ 654lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi ja nõustub nendega.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja oli õigustatud ülejäänud ostuhinna tasumisest keelduma, kuni kostja ei olnud hüvitanud asja parandamise kulusid. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

§ 171lg 1 kohaselt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Margo Klaar Reet Allikvere 9