← Eesti

2-10-66817/9

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-66817 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2011 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Swedbank AS hagi K. C. vastu võlgnevuse nõudes. Hagihind 2006,07 eurot Menetlusosalised Hageja: Swedbank AS ( RK 10060701) Hageja esindaja: Marge Goldberg ( volikirja alusel) e-post: marge.goldberg@swedbank.ee Kostja: K. C. ( IK xxx, elukoht; xxx) RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS §
  3. Välja mõista K. C.`ilt Swedbank AS kasuks 2 424 ( kakstuhat nelisada kakskümmend neli) eurot 78 senti.
  4. Välja mõista K. C.`ilt Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt ( 2006,07) eurolt, s.o alates 29.12.2010.a. protsendina aastas kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  5. jaanuari ja
  6. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas.
  7. Välja mõista kostjalt Karen C.`ilt Swedbank AS kasuks riigilõiv summas 239( kakssada kolmkümmend üheksa ) eurot 66 senti.
  8. Tagastada Swedbank AS-le tasutud riigilõivust 7500 kroonist ( 479,33 eurot) (tasutud 28.12.2010 Swedbank AS kontolt nr 227000000016 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber 2900072136) pool, s.o 239 ( kakssada kolmkümmend üheksa) eurot 66 senti Swedbank AS kontole nr 227000000016, selgitusega „ Swedbak AS hagis Karen C. vastu, tsiviilasi 2-10-66817“.
  9. Riigilõivu tagastamise osas saata kohtumäärus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele EDASIKAEBAMISE KORD 1

(2)Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Hageja nõue ja menetluse käik Hageja esitas Viru Maakohtule hagi 29.12.2010.a. kostja K. C. vastu võlgnevuse 37 939,60 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kostja esitas kohtule vastuse, mille kohaselt tunnistas haginõuet. 21.02.2011 esitas kostja K. C. kohtule avalduse, mille kohaselt tunnistab haginõuet täies ulatuses. Kostja on nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses õigeksvõtuotsusega. Kostja loobus apellatsiooniõigusest. 21.02.2011 esitas hageja esindaja kohtule taotluse ja seisukoha kostja vastusele. Taotluse kohaselt on hageja arusaamisel, et kostja on hagi õigeks võtnud ja palub kohtul rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. Hageja taotleb vastavalt TsMS § 1 50 lg 4 kohaselt poole riigilõivu tagastamist. Hageja esindaja loobus samuti apellatsiooniõigusest ja taotles poole riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse ( TsMS ) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 21.02.2011 kostja poolt esitatud avalduses võttis kostja hagi õigeks ja loobus apellatsiooniõigusest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostjate õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 94, § 102, § 108 lg 1, § 113 lg 1. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. 21.02.2011 esitatud avalduste kohaselt loobusid menetlusosalised apellatsioonkaebuse õigusest. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, riigilõivust 479,33 eurost (7500 kroonist) pool 239,66 eurot kannab kostja K. C.. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni ( 479,33 eurot). Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega juhindudes TsMS § 440 lg 1. Evi Kool Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.