Obsah (7)

§ 396§ 82§ 108§ 142§ 145§ 113§ 94

2-09-72012 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2010. a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-72012 T

§ 396lg 2 alusel.

Kostja 1 oma 10.09.2010. a vastuses (tl 132-133) palus vabastada kohustusest kostja 2, kuna ta on üksikema ja kasvatab raske puudega last. Samuti palus kostja jätta arvestamata viiviste nõue summas 13 839,73 krooni. Hageja leidis, et käendaja vastutusest vabastamiseks puudub alus ning viivise osas tuleb arvestada lepingus kokkulepitud viivisemäära. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0700264/15kt (tl 11). Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Nimetatud lepingu kohaselt on krediidisumma 91 796,59 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud leping sõlmiti eelmisest krediidilepingust (nr 0602049/95kt) tulenevate nõuete tasaarvestamisega. Nimetatud asjaolu on ka välja toodud lepingus. Seega on alusetu kostja 1 väide, nagu ta ei oleks saanud laenu 91 796,59 krooni. Nimetatud summa koosnes osaliselt juba 2 tekkinud võlgnevusest. Samas tunnistab kostja 1, et on reaalselt saanud laenu 80 000 krooni ning on nõus selle tagasimaksmisega (tl 133). Kostja 1 palub jätta arvestamata viivise nõue. Käenduslepinguga (tl 17) võttis kostja 2 endale krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja kostja 1 vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0700264/15kt ning võimalikest tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevatest nõuetest. Käendaja pidi täitma krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevad krediidisaaja kohustused juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagejal ja kostjal 1 oli sõlmitud maksegraafik (tl 12-14). Nimetatud maksegraafiku alusel tegid makseid nii kostja 1 (tl 145-153) kui kostja 2 (tl 62-85), millega hageja on võla väljaarvutamisel arvestanud (tl 112-118).

§ 142

lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käesoleval juhul ei ületa võlasumma käendaja maksimaalset vastutuse ulatust, s.o 415 920 krooni.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud õigus nõuda viivist 25,27 % aastas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Järelikult on hagejal lepingu järgi õigus nõuda intressi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud ka hageja viivise nõue protsendina. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS 3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannavad antud asjas menetluskulusid solidaarselt Taavi Kaur ja Karmen Kraut. Kohtunik 4