TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1741 Otsuse kuupäev 28.01.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Pavel Gladõši kaebus Tartu Vangla 07.05.2010 käskkirjale nr. 1-4/639 haldusakti tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 13.01.2011 , avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Pavel Gladõš; Tartu Vanglas jurist Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Pavel Gladõši kaebus haldusasjas 3-10-1741 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 28.02.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Pavel Gladõš on esitanud Tartu Vangla vastu kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla 07.05.2010 käskkirja nr. 1-4/639 haldusakti tühistamise nõudes. Pavel Gladõši on karistatud kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja p. 4 nõuete süülise rikkumise eest Tartu Vangla käskkirja nr. 1-4/639 07.05.2010 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ alusel. Käskkirja kirjelduste kohaselt on kinnipeetav Pavel Gladõš lõhkunud eelvangistuse eluhoone kambris nr. 1052 kaamera, rikkumine on fikseeritud 10.04.2010 valvur D. Savka poolt. Kinnipeetava distsiplinaarsüütegu on tõendatud vanglaametnike V.Zirna ja O.Surva poolt koostatud ettekannetega nr. 546 ja 546A ning vanglateenistuse ametniku D. Savka poolt koostatud õiendiga, esemete äravõtmise kohta koostatud aktiga ning kinnipeetava enda seletusega toimunu kohta. Õiendi kohaselt on 10.04.2010 teostanud valvur D. Savka läbiotsimist kambris 1052 koos vanemvalvur Priit-Kaarel Küüsvekiga ning läbiotsimisel avastasid vanglaametnikud, et kambri valvekaamera klaas oli puudu. 12.04.2010 kella 16.45 ajal on valvurid O. Surva ja V. Zirna avastanud kambris 1052 läbiotsimise käigus ühe klaaskorpuse tüki, mis oli visatud prügikasti, lõhutud oli kambri WC uksehing, mille küljest oli äramurtud 27 cm pikkune metallriba. Lisaks omas kaebaja kambris hambapasta karbis kolme pistikuga juhet ca 12-25 cm. Nimetatu kohta on koostatud ettekanded 546 ja 546A ja akt esemete võetuse kohta. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on vanglateenistuse ametnike ettekanded nr. 546 ja 546A. Kaebuses on taotletud Tartu Vangla käskkirja 07.05.2010 nr. 1-4/639 tühistamist. Kaebaja on märkinud, et ta ei ole kambris olevat jälgimiskaamera klaasi lõhkunud. Kaebaja on märkinud, et talle on öeldud, et kui võtad süü omaks, saad vähem kartseripäevi. Kaebaja märgib, et tal puudus vajadus kaamera klaasi lõhkumiseks ning on teadlik, et lõhkumisele järgneb karistus ning kaebaja on arvamusel, et kuna läbiotsimise juures viibis ka vanglaametnik Priit-Kaare Küüsvek, kes on olnud kaebaja süüdistusasjas kriminaalasjamenetluses kannatanu, taheti teda süüdlaseks teha. Samas märgib kaebaja, et inspektor-kontaktisik on kaebajale andnud võimaluse raportiga nõustumisel saada vähem ööpäevi kartseris viibimiseks. Kaebaja märgib, et 10.04.2010 ei leitud läbiotsimise käigus midagi ning neid asju, mida kaebaja kambrist leiti, ei ole kaebajal kunagi olnud. Kaebaja on seisukohal, et valvurid on rikkunud läbiotsimisel tema õigusi, kuna läbiotsimise ajal ei ole lubatud kinnipeetaval viibida läbiotsimise juures. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. VangS § 67 p 4 kohustab kinnipeetavat suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kaebuse esitajat, Pavel Gladõši karistati 07.05.2010 distsiplinaarkorras käskkirjaga nr 1-4/639 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et tema 08.04.2010 lõhkus eelvangistushoone kambris nr 1052 jälgimiskaamera. Nimetatud ajavahemikul viibis kaebuse esitaja kambris nr 1052 üksinda ja ta tunnistas distsiplinaarmenetluse käigus oma süüd, märkides 15.04.2010 antud seletuskirjas, et lõhkus kaamera 08.04.2010 viha ja masenduse tõttu. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, käskkiri on välja antud pädeva isiku poolt, käskkiri on põhjendatud ja kaalutletud ning seega õiguspärane. Kaebaja poolt kohtule esitatud väited, nagu oleks E.Tarkus andnud talle valida, kas ta saab karistuseks 5 või 15 päeva kartserit ning et vanglaametnikud „sokutasid“ kaameratükid talle kambrisse kättemaksuks selle eest, et vanglateenistuse ametnik P.K-Küüsvek on kaebaja kriminaalasjas kannatanu, on paljasõnalised, ennastõigustavad ja otsitud ilmselt eesmärgiga saada kartseris viibitud aja eest raha. Inspektor-kontaktisik E.Tarkus viis distsiplinaarmenetluse läbi nõuetekohaselt, kui haldusmenetluse seaduse § 36 nõudeid järgides selgitas kaebuse esitajale, milles seisneb talle süüks arvatud tegu, milliseid tõendeid distsiplinaarmenetluse käigus on kogutud ja mida need tõendavad, samuti distsipliinirikkumise raskust, sellele järgnevat võimalikku karistust ja asjaolu, et puhtsüdamlikku ülestunnistust on võimalik karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse võtta. Kohus, tutvunud kõigi asja materjalidega ning kuulanud menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Pavel Gladõšit on karistatud Tartu Vangla poolt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga nr. 1-4/639 07.05.2010 7 ööpäevase kartserisse paigutamisega. Vaideotsusega 02.07.2010 nr. E5237 on jäetud kaebaja vaie 07.05.2010 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr. 1-4/639 peale rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on 10.04.2010 teostatud eelvangistuse eluhoones kambris 1052 läbiotsimine, mille viisid läbi vanemvalvur Priit-Kaarel Küüsveki ja valvur Daniel Savka, kes tuvastasid , et kambris oli puudu kambri videojälgimiskaamera klaas, keelatud esemeid ei leitud. 12.04.2010 kella 16.45 paiku on vanglaametnikud O. Surva ja V.Zirna avastanud samas kambris läbiotsimise käigus, et kambris on lõhutud kaamera klaas ning üks korpuse tükk oli visatud prügikasti. Veel tuvastati kambris lõhutud WC uksehing, mille küljest on ära murtud ca 27 cm pikkune metalliriba. WC ukse piida küljest on ära murtud ca 23 cm pikkune metallist riba, lisaks on leitud kinnipeetava Pavel Gladõši hambapasta karbis kolme pistikuga juhe ca 12-25 cm. Esemete äravõtmise kohta on vormistatud akt A544 12.04.
- Läbiotsimise käigus toimunu on fikseeritud vanglaametnike V. Zirna ja O. Surva ettekannetes 546 ja 546A 12.04.2010 ja õiendis 10.04.
- Vanglaametnike poolt koostatud ettekanded on aluseks võetud distsiplinaarmenetluse algatamisel. Kinnipeetavat on teavitatud 15.04.2010 distsiplinaarmenetluse algatamisest ning temale oli tagatud võimalus kaitsta oma õigusi omapoolsete selgitustega. Kaebaja on oma kirjalikus seletuses 15.04.2010 märkinud, et oli 08.04.2010 rusutud meeleolus ning seetõttu lõhkus kaamera. Kinnipeetav on märkinud ka, et läve pakuliistud lõhkus ta ka ise juba varasemal ajal ning on andnud need vabatahtlikult üle valvurile ja teda selle eest ei ole karistatud. Menetluse käigus on üheselt tõendatud, et kambris 1052 on kaebaja ära lõhkunud jälgimiskaamera klaaskorpuse. Kinnipeetava poolt toime pandud tegu on vastuolus VangS § 67 p. 1, mis kohustab kinnipeetavaid täitma vangla sisekorraeeskirju ning VangS § 67 p. 4 nõuetega, mis kohustab kinnipeetavaid suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kaebaja on ise tunnistanud end süüdi distsiplinaarmenetluse käigus, samas on kaebaja viibinud kambris üksinda 08.04.-12.04.2010, et jälgimiskaamera klaasi lõhkumise süü võiks langeda mõnele teisele kinnipeetavale. 10.04.2010 on kambri läbiotsimise käigus avastatud, et valvekaamera klaas on puudu ning 12.04.2010 toimus kambris uus läbiotsimine ning siis leiti prügikastist katkine lõhutud kaamera klaaskorpus ning muud esemed, mis on akti alusel kaebajalt ära võetud. Kaebajalt aktiga A544 äravõetud esemed ei ole antud menetluses kaebuse esemeks, mistõttu kohus ei anna ka selle kohta õiguslikku hinnangut. Kaebajat on karistatud kaamera klaaskorpuse lõhkumise eest. Vaidlust ei ole veel ka selles, et Tartu Maakohus on menetlenud Pavel Gladõši suhtes algatatud kriminaalasja, milles vanglateenistuse ametnik P.-K.Küüsvek on olnud kannatanu. Samas on distsiplinaarkaristuse vormistanud ja menetluse läbi viinud teised vangla ametnikud, mitte P.K.Küüsvek, kes on osalenud ainult 10.04.2010 kaebaja kambris läbiotsimise juures. Kaebaja poolt kohtule esitatud väited, nagu oleks E.Tarkus andnud talle valida, kas ta saab karistuseks 5 või 15 päeva kartserit ning et vanglaametnikud on ise pannud kaameratükid talle kambrisse kättemaksuks selle eest, et vanglateenistuse ametnik P.K-Küüsvek on kaebaja kriminaalasjas kannatanu, on paljasõnalised ja tõendamata. Inspektor-kontaktisik E.Tarkus on viinud distsiplinaarmenetluse läbi nõuetekohaselt, kaebaja ei ole viidanud menetlusnormide rikkumisele, mistõttu kohus sellele ka tähelepanu ei pööra. Kohus asub seisukohale, et kaebaja poolne puhtsüdamlik ülestunnistus on vähendanud võimalikku karistuse määramist , mida on kergendava asjaoluna arvesse võetud. Raskendava asjaoluna on arvesse võetud seda, et P. Gladõšit on eelnevalt mitmekümnel korral karistatud sisekorra eeskirja sätete rikkumise eest distsiplinaarkorras. Kaevatava käskkirja raames on kaebaja vaidlustanud ka läbiotsimise toimingut, milles kaebaja leiab, et õigusvastaselt on teda kambris läbiotsimise ajaks eemaldatud; kaebaja leiab, et ka läbiotsimise toiming tuleb teha kinnipeetava juuresolekul. Kohus asub seisukohale, et läbiotsimist kinnipidamisasutuses võib teha plaaniliselt või vastavalt vajadusele , mille eesmärgiks on leida keelatud esemed või ained. VangS § 68 reguleerib vanglas läbiotsimise toimingut ning eluruumi läbiotsimisest ei ole vaja kinnipeetavale eelnevalt teavitada, ka ei ole kinnipeetaval õigust viibida oma eluruumi läbiotsimise juures (TlnRngK kohtulahend 3-05-211). Seega on õiguspäraselt läbi viidud läbiotsimise toimingud Tartu Vanglas kambris 1052 10.04.2010 ja 12.04.2010 ning õiguspärane on ka distsiplinaarkaristuse määramine. Kaebaja on taotlenud ka esialgses kaebuses tunnistajate väljakutsumist kuid hilisemalt kaebuse täienduses ei ole kaebaja selle nõude juurde jäänud. Kohus on asunud seisukohale, et antud asjas sai otsuseni minna olemasolevate materjalide põhjal, mistõttu puudus vajadus tunnistajate väljakutsumiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks