Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED Tartu Maakohtu menetluses on Raha24 OÜ hagi Kersti Semmeli vastu võla väljamõistmiseks. Hageja nõudeks on põhivõlg 6000 krooni, intress 273 krooni, viivised põhinõudelt 2436 krooni, võla sissenõudmiseks tehtud kulu 177 krooni, viivised kulult 69.74 krooni ning sissenõutavaks muutumata viivised põhivõlalt ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult 0.2% päevas. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 26.01.2010.a Raha24 OÜ veebikeskkonna kaudu laenutaotluse 6000 krooni suuruse laenu saamiseks kuni 25.02.2010.a. Hageja laenulepingu üldtingimuste ja hinnakirja kohaselt kohustus kostja tasuma lepingutasu ehk intressi 273 krooni. Hageja rahuldas kostja taotluse, sõlmis kostjaga laenulepingu nr 2101321694 ja kandis kostja arvele 6000 krooni. Kostja ei ole laenu katteks teinud ühtegi makset. Hageja väljastas kostjale 03.03.2010.a meeldetuletuse, mille eest oli kostjal kohustus tasuda 177 krooni. Laenulepingu järgi on viivise suuruseks 0.75% päevas. Hageja vähendab viivise määra 0.2%-ni päevas. Hageja leidis samas, et
lg 1 sätestatud määra ületav viivis tuleb arvestada kahjuks
KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja võttis hagi õigeks laenusumma põhivõla ja lepingutasu osas, kuid vaidles viivistele vastu. Kostja taotles viiviste vähendamist mõistliku suuruseni. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 26.01.2010.a Raha24 OÜ veebikeskkonna kaudu laenulepingu (tl 16-28). Lepingu kohaselt laenas kostja hagejalt 6000 krooni tagasimaksetähtajaga 25.02.2010.a. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuna kostja on 08.12.2010.a vastuses põhivõlgnevuse ja lepingutasu (s.t intressi) osas hagi õigeks võtnud, tuleb hagiavaldus selles osas rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6000 krooni ja intressi 273 krooni.
lg 3 kohaselt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiseks tehtud kulu 177 krooni (tl 29). Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu
Kuna kostja on hagi lepingutasu ehk intressi osas õigeks võtnud, ei kontrolli kohus tehingu headele kommetele vastavust TsÜS § 86 lg 3 järgi. Kostja vaidleb vastu viiviste väljamõistmisele ja on esitanud viiviste vähendamise nõude mõistliku suuruseni.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepinguga on pooled kokku leppinud intressimääras 0.15% päevas (273 x 100 : 6000 / 30). Kuna hageja on nõudnud viiviste väljamõistmist 0.2% päevas, vähendab kohus viiviste nõuet
Viiviste vähendamise nõude saab esitada
lg 8; 162 alusel.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna kostja on taotlenud viiviste vähendamist alla põhivõla, tuleb kostjal tõendada viiviste vähendamise eelduseid
Kostja ei ole laenu tagastamiseks ühtegi makset teinud ega oma majandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud. Kohus jätab seega kostja taotluse rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 0.15% päevas
MS § 367 alusel. Sissenõutavaks muutunud viiviste summa on 120.11 eurot / 1879.30 krooni (52.30 krooni ja 1827 krooni). Põhimõtteliselt on õige hageja seisukoht, et
Hageja ei ole antud menetluses seda nõuet esitanud ega põhistanud ning seega ei saa kohus antud nõude osas ka seisukohta võtta. Kostja on esitanud 07.01.2011.a taotluse määrata maksegraafik maksu ajatamisega. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ja ettepanekut võla tasumise graafiku osas, ei saa kohus kohtuotsuse täitmise korda kindlaks määrata. Kohus selgitab kostjale, et võla tasumise graafik on tal võimalik kokku leppida hagejaga või kohtuotsust täitma asuva kohtutäituriga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6000 krooni, intressi 273 krooni, võla sissenõudmiseks tehtud kulu 177 krooni, viivised 1879.30 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised 0.15% päevas. Kokku mõista kohus kostjalt välja 532.34 eurot / 8329.30 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 1400 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulude tegemise kohustus tuleneb seadusest, on põhjendatud ning tuleb hageja kasuks välja mõista. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.