Obsah (5)

§ 67§ 37§ 38§ 39§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2354 Otsuse kuupäev 21.jaanuar 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Tavgen´i kaebus Tartu Vangla 07.juuli

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega.

1. Tartu Vangla 07.07.
2. a käskkirjaga nr 1-4/1143 karistati Aleksandr Tavgenit selle eest, et ta 12.06.2010 kella 18.45 paiku ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele minna tööle vangla majandustöödele koristama süüdimõistetute eluhoone esimest sektorit. Aleksandr Tavgeni karistati

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks kuuekuulise katseajaga. 1

1. Tartu Vangla 09.07.
2. a käskkirjaga nr 1-4/1168 karistati Aleksandr Tavgenit selle eest, et ta 13.06.2010 kella 20.10 paiku ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele tööle minna vangla majandustöödele koristama süüdimõistetute eluhoone esimest sektorit. Aleksandr Tavgeni karistati

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. 13.09.2010 esitas Aleksandr Tavgen Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 07.07.2010 käskkirjade nr 1-4/1142, 1-4/1143 ja 09.07.2010 käskkirja nr 1-4/1168 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused

1. Kaebaja märgib, et Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 5, 6, 7 kohaselt on tööandja kohustus tutvustada töötajat hügieeniga, töötingimustega, kohustusega jne. Kuid kaebaja juhul seda ei ole tehtud. Mitte keegi vangla administratsioonist ega valvur A. Silla ei tutvustanud teda töötingimustega ning ei toimunud mitte mingit eelnevat õppust. Ta ei ole kunagi varem koristajana töötanud. Vaideotuses on välja toodud ka asjaolu, et vanglas ei saa koristamisel kasutada aineid, mis võivad olla ohtlikud, kuid see väide on väär. Koristajana töötavad inimestele on antud kätte erinevaid kemikaale, näiteks hapet, et pesta tualettruumi. Töölepinguseaduse sätted kohalduvad ka vangla ja vanglas töötavate kinnipeetavate suhtes.
2. Aleksandr Tavgen on seisukohal, et koristajana töötamine on vastuolus tema religioossete veendumustega ning alandab tema eneseväärikust. Põhiseaduse § 40 järgi ei saa ega tohi piirata usuvabadust. Kaebuse esitaja usk on hinduistlik filosoofia ja budism. Hinduismi filosoofia kohaselt valdab ta Teadmisi, mis tähendab, et ta ei saa töötada koristajana ning see on tema religioosne veendumine. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla võiks leida teise võimaluse sundida teda teisele tööle, kuid keegi ei ole sellest huvitunud. Enne käskkirja andmisel üksuse juht ei kaalunud, kas korraldus, mida ta jättis täitmata, oli seaduslik ning kas korralduse täitmine oleks tema tervise julgeoleku pannud ohtu või mitte. Samuti leiab kaebaja, et teda ei tohi karistada kolmel korral kolme päeva jooksul tööst keeldumise eest ning et kartserisse paigutamine on intensiivselt põhiõigusi riivav toiming, mida tuleb kohaldada üksnes erandjuhtudel. Aleksandr Tavgen palub tühistada vaidlustatud käskkirjad Vastustaja vastuväited
3. Tartu Vangla on seisukohal, et Aleksandr Tavgeni kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. A.Tavgen esitas Tartu Vanglale 26.07.2010 vaide, milles taotles temale käskkirjadega nr 14/1142, 1-4/1143 ja 1-4/1168 määratud distsiplinaarkaristuste tühistamist. Tühistada tuli käskkirjad põhjusel, et distsiplinaarkaristuse määraja ei ole otsuse tegemisel üldse kaalunud, kas A.Tavgenile antud korraldus asuda tööle, oli üldse seaduslik; A.Tavgenil oli õigus keelduda tööle minemisest, kuna temale ei olnud töölepingu seaduses sätestatu kohaselt tutvustatud tööhügieeni, töötingimusi ega kohustusi, teda on karistatud ühe teo eest kolmel korral ning kartserisse panek on liialt intensiivne põhiõigusi riivav toiming. Tartu Vangla direktori 13.08.2010 vaideotusega nr E5 321 jäeti A.Tavgeni vaie rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei eita korralduse täitmata jätmist, vangistusseaduse § 37 lg 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud töötama, seega oli A.Tavgenile antud korraldus asuda tööle 2 seaduslik; töölepingu seaduse sätted vanglas töötavale kinnipeetavale ei kohaldu; koristamistöö on oma olemuselt lihtne ega vaja erialast väljaõpet; vahendid, mida kinnipeetavatele väljastatakse on ohutud ning tavakasutuses olmekeemiana; seadusandlikud aktid lubavad karistada kinnipeetavat iga distsiplinaarrikkumise eest, olenemata nende toimepanemise ajast. Vastustaja märgib, et jääb vaide rahuldamata jätmise otsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde.
4. Riigikohus on oma 11.11.2008 otsuses nr 3-3-1-68-08 rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava kaebust menetleda vaid ulatuses, milles kinnipeetav on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellest tulenevalt jätab vastustaja tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad tema uskumusi hinduistlik filosoofilisse budismi, mis väidetavalt ei võimalda temal vanglas töökohustust täita, kuna neid põhjendusi ei ole kaebaja vaidemenetluses esitanud. Kaebaja on küll korra väitnud, et tema ei saa töötada isiklike ning religioossete veendumuste tõttu aga ei ole pidanud vajalikuks seda vanglale distsiplinaarmenetluste käigus põhjalikumalt selgitada. Kaebaja väidab, et usub sellesse, et vargast pesunaist (koristajat) ei saa ning seda uskumust kaitseb Põhiseaduse § 40, mille kohaselt on igaühel südametunnistuse, – usu ja mõttevabadus. Vastustajal puuduvad küll andmed, millise usulahu uskumusse nimetatud väide kuulub, kuna ei hinduistlik ega budistlik usk ei keela inimesele töö tegemist, seega saab seda käsitleda pigem kaebaja enda siseveendumusega, mis aga Põhiseaduse § 41 kohaselt ei vabanda õiguserikkumise toimepanemist.
5. Ebaõige on ka kaebaja seisukoht, et vastustaja on teda vaidlustatud käskkirjadega karistanud ühe ja sama rikkumise eest mitu korda. Tartu Ringkonnakohus on analoogses asjas tehtud 18.09.2009 otsuses nr 3-09-469 märkinud, et vaidlustatud käskkirjad käsitlevad eraldi iseseisvat sündmust vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumist ja

§ 37lg-st 1 tuleneva töökohustuse täitmata jätmist.

Vaidlustatud käskkirjadest nähtuvalt on valvur andnud kõigil päevadel korralduse minna tööle, mille täitmisest kaebaja keeldus. Seega ei ole olnud tegemist ühe ja sama distsipliinirikkumisega, mille eest võib karistada ainult ühel korral. Kohtu põhjendused 9.

§ 37lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

Töötama ei ole kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav (

§ 37lg 2).

Kaebaja ühelegi selles sättes kehtestatud tööst vabastamise kriteeriumile ei vasta.

§ 38

lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 39

lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. Viru Vangla 10.06.2010 käskkirjaga nr 1-4/906 on määratud kaebuse esitaja vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 10.06.2010 kuni 10.09.2010, töötasuga tunnis 9,90 krooni (tlk.30). Kinnipeetava majandustöödele rakendamine

§ 38lg 1 alusel on igati seaduspärane.

Tööle määramise käskkiri on kaebuse esitajale allkirja vastu teatavaks tehtud 11.06.2010 (tlk.31). Tööle määramise käskkirja A.Tavgen ei ole ei käskkirja 3 teatavaks tegemisel ega ka hiljem vaide korras vaidlustanud, seega oli käskkiri kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik. Kaebajale on antud korraldus asuda süüdimõistetute eluhoone esimest sektorit koristama 11.06.2010 kell 17.45, 12.06.2010 kell 18.45 ja 13.06.2010 kell 20.

1. Kõigil kolmel korral on kaebaja keeldunud korralduse täitmisest, mille eest on teda ka kolme käskkirjaga distsiplinaarkorras karistatud. Et kaebaja keeldus tööle asumisest, tunnistab kaebuse esitaja ka ise.
2. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks alus puudub. Kaebaja karistamine distsiplinaarkorras selle eest, et ta keeldus täitmast korraldust minna tööle vangla majandustöödele, on olnud seaduslik. Kaebaja suhtes kehtis käskkiri, millega oli teda majandustöödele määratud, seega oli ta kohustatud täitma käskkirja täitmisel antud seaduslikku korraldust.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele ning täitma vangla sisekorraeeskirju. Kinnipeetav on kohustatud täitma talle antud korraldust, vaatamata sellele, milline on tema enda seisukoht, arusaam või veendumused. Vastustaja on põhjendatult vaideotsuses viidanud Riigikohtu 01.03.2007 otsusele nr 3-3-1-103-06, milles märgiti, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud ainult juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele. Antud juhul ei ole kaebajale antud korralduse puhul tegemist HMS § 63 lg-s 2 tühisele haldusaktile vastava korraldusega, seega tuli korraldusele alluda ja tööle minna. 11. Kaebaja leiab, et talle ei tutvustatud töölepingu seadusest tulenevalt eelnevalt töötingimuste ning tööohutuse nõudeid. Kohus märgib, et töölepingu seadus ei laiene töötamisele vanglas vabaduskaotuse kandmise ajal. Töölepingu seadus reguleerib töötamist töövõtja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel, kus seega on tegemist lepingulise töösuhtega, kuid kinnipeetava puhul toimub tööle määramine vangla haldusaktiga. Kinnipeetava töötamise välja arvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb ka

§ 41

lõikest 2, mille kohaselt kohaldatakse töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid kinnipeetava järelevalveta töötamisele väljaspool vanglat. Vanglas töötamine ei toimu eraõigusliku lepingu alusel, vaid kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Vanglas töötamine on reguleeritud vangistusseaduse ja vangistusseadusest tulenevate õigusaktide alusel. Samas kaebaja poolt osundatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lg 3 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse ka kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega. Kaebaja on osundanud selle seaduse § 13 lõgetele 12, 13 ja 14, mis sätestavad, et tööandja on kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist; korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe; koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et koristustöö on oma olemuselt lihtne töö, mis tavaolukorras ei vaja eriväljaõpet, seda just igapäevaselt kasutuses olevate eluruumide koristamise korral. Koristustöödel kasutatavad töövõtted peaks ka kinnipeetava poolt olema kas eelnevalt või töö käigus omandatavad, analoogselt nagu toimub see tavaelus. Vangla väitel ei anta koristustöödele selliseid aineid, mis ohustaksid kellegi elu ja tervist. Kuna enne tööle määramist on vajalik arsti kooskõlastus, näitab kooskõlastuse olemasolu, et kaebaja tervislik seisund võimaldas töötamist abitöölisena ning see töö ei ohustanud kaebaja tervist. 4

1. Kohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused tööst keeldumiseks on esitatud hiljem otsitud põhjustel ja kantud soovist vabaneda vastutusest. 11.06.2010 seletuses (tlk.28), on kaebaja märkinud, et töö 9.90 eest koristamisel alandab tema väärikust ning et kinnipeetav ei ole kohustatud töötama. 12.06.2010 seletuskirjas (tlk.38) on A.Tavgen andnud ühelauselise seletuse, et töötada ta ei saa isiklikel ja usulistel veendumustel. 13.06.2010 seletus koosneb samuti ainult ühest lausest – vargast ei saa kunagi pesunaist (tlk.46). Seega ei ole kaebaja ühelgi töötamisest keeldumise korral põhjendanud tööle asumisest keeldumist sellega, et talle ei ole tööohustusnõudeid ega töötingimusi tutvustatud, samuti pole kaebaja seletustes märkinud, millised on need isiklikud või usulised veendumused, mis keelavad töötamist. Seda, et töötamist ei võimalda tema usulised veendumused, on ta märkinud alles teisel korral, kuid pole pidanud vajalikuks avaldada, mis usku ta on, ja kuidas see takistab korralduse täitmist. Kuna kaebaja ise oma keeldumise osas vanglale selgitusi ei ole andnud, ei olnud vastustajal neid ka distsiplinaarmenetluse käigus olnud võimalik arvestada. Ka vanglale esitatud vaides ei ole kaebaja sõnagagi märkinud, et koristajana töötamist ei võimaldanud tema usulised veendumused. Kohus saab kinnipeetava kaebust menetleda vaid ulatuses, milles kinnipeetav on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-68-08). Kuna vangla haldusaktide tühistamise kaebuste puhul näeb vangistusseadus ette kohutusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimise, saab kohus hinnata haldusakti õiguspärasust samas ulatuses, mis kaebaja välja toonud ka vaidemenetluses.
2. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et teda on ühe teos eest karistatud kolmel korral. Esitatud materjalide järgi on kaebajale antud kolmel erineval päeval korraldus tööle minekuks, millest kaebaja on keeldunud. Seega on tegemist kolme iseseisva sündmusega ja kolme iseseisva distsiplinaarüleastumisega, mis saab kaasa tuua ka kolm distsiplinaarkaristust.
3. Kaebaja märgib, et kartserisse paigutamine on intensiivselt põhiõigusi riivav toiming, mida tuleb kohaldada üksnes erandlikel juhtudel, ning tema puhul ei olnud see õigustatud. Kohus viimase seisukohaga ei nõustu. Nähtuvalt Tartu Vangla 09.07.2010 käskkirjast nr 14/1168 on vastustaja karistuse määramisel teinud kaalutletud otsuse, hinnates kaebaja varasemat käitumist ning karistuse otstarbekust. Kohtul pole käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse protokollis toodud põhjendusi arvestades alust arvata, et vastustaja on teinud asja otsustamisel kaalutlusvea ja et määratud karistus oleks seetõttu ebaproportsionaalne. Kaebajal tuli arvestada, et tema töölt keeldumist käsitletakse distsiplinaarüleastumisena ning ka sellega, et iga järgnev distsiplinaarüleastumine võib kaasa tuua eelnevast rangema karistuse, sealhulgas kartserikaristuse. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Eda Muts kohtunik 5