← Eesti

3-09-233/72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-233 Haldusasi Ants Selgoja kaebus Pärnu Linnavalitsuse
  2. mai
  3. a ettekirjutus-hoiatuse nr 9-13/4500 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Ants Selgoja Vastustaja: Pärnu Linnavalitsus RESOLUTSIOON
  6. Jätta Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus kohtuasjas nr 3-09-233 muutmata.
  9. Jätta Pärnu Linnavalitsuse taotlus Ants Selgojalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.
  10. Mõista Pärnu Linnavalitsuselt Ants Selgoja kasuks välja menetluskulud summas 409,03 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Pärnu Linnavalitsus nõudis
  12. mai
  13. a ettekirjutus-hoiatusega nr 9-13/4500 Ants Selgojalt Pärnus XXXX XXX XXX moodustataval kinnistul paiknevate omavoliliste ehitiste – garaaž ja küttepuude varjualune – lammutamist ning ehitistega hõivatud territooriumi koristamist hiljemalt
  14. juuniks 2008, hoiatades adressaati, et ettekirjutuse täitamata jätmise korral rakendab ehitusjärelvalvet teostav ametiisik kaebaja suhtes sunniraha 3000 krooni asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. A. Selgoja esitas
  15. novembril
  16. a Pärnu Linnavalitsusele vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. Pärnu Linnavalitsus jättis
  17. detsembri 2008 korraldusega nr 847 vaide 3-09-233 rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on garaaž ja küttepuude varjualune püstitatud ilma õigusliku aluseta. Ettekirjutus-hoiatuses nimetatud garaaž ei ole hooneregistri toimiku nr 4859 asendiplaanil esitatud kuur nr 7, sest XXXX XXX XXX katastriüksuse plaanil toodud piiri ületava ehitise (garaaž) ja XXXX XXX XX majavalduse asendiplaanil oleva kuuri nr 7 asukohad ei kattu.
  18. Ants Selgoja esitas halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse
  19. mai
  20. a ettekirjutus-hoiatuse nr 9-13/4500 tühistamiseks. Kaebuses leiti järgmist: 1) ettekirjutus on tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 punktist 5 tühine, sest seda ei ole enam võimalik tähtaegselt täita. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte
  21. oktoobril 2008, mil oli möödunud ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 2) jääb arusaamatuks, miks esitati ettekirjutus vaid ühele kaasomanikule; 3) kaebaja omandas
  22. juunil
  23. a kinkelepingu alusel oma vennalt E. S. pool mõttelist osa Pärnus XXXX XXX XX-X korterist koos selle juurde kuuluva muu osaga elamust. Vastavalt kinkelepingu punktile 8 edastas notar andmed ehitisregistrisse. Korteri juurde kuulub kaasomandina vastav osa krundil asuvatest abihoonetest, milleks on pesuköök, 5 kuuri, käimla ja kaev; 4) koos korteriga on E. S.le erastatud vastav osa eluruumi juurde kuuluvatest majapidamise abihoonetest: pesuköök ja 2 kuuri. Abiruumid, mis asuvad elamuga ühel krundil, kuuluvad seaduse kohaselt erastamisele. E. S. erastamislepingus näidatud 2 kuuri ja pesuköök ei ole ette nähtud tema kui üürniku individuaalseks kasutamiseks, kuna neid ei ole eraldi hinnatud ning nende eest ei ole eraldi makstud; 5) ettekirjutusega rikutakse kaebaja õigust omandile ja õigust saada ehitise aluse maa omanikuks vastavalt maareformi seaduse (MaaRS) sätetele; 6) kuuri nr 7 lammutamiseks puudub õiguslik alus, kuna see on omandatud pooles osas kinkelepingu alusel; 7)
  24. aasta inventariseerimise joonistel asuvad krundil 5 kuuri, pesuköök, kaev, käimla, elamu. 1986-1995 tasus kaebaja kuuri nr 7 kasutamise eest linnale maksu. Inventariseerimine viidi läbi eluruumide erastamise läbiviimiseks; 8) erastamise menetluses viidi läbi elamu inventariseerimine ja eksplikatsioonil näidati, et XXXX XXX XX majavaldus asub krundil, mille täisehitus on 26 % ja sealhulgas oli ka vaidlusalune kuur nr
  26. Pärnu Linnavalitsus palus jätta Ants Selgoja kaebuse rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt: 1) linnaametnike poolt tuvastati
  27. jaanuaril
  28. a, et kinnistul asuvad omavoliliselt püstitatud ehitised. Krundil asunud elamu elanikele anti ettepanekuga tähtaeg nende lammutamiseks. Kohapeal selgus, et alles jäänud kuur-garaaži kasutab Ants Selgoja ning seetõttu tehti talle ettekirjutus. Ettekirjutuses nimetatud garaaž ja kuur paiknevad väljaspool XXXX XXX XX krunti, nende püstitamiseks puudus õiguslik alus ning need ehitised ei olnud erastamise objektid; 2) kuuri kohta ei ole ühtegi dokumenti, mis tõendaks selle püstitamise seaduslikkust, ehitis puudub hooneregistri asendiplaanilt ja riiklikust ehitisregistrist. Ehitistel puudub õiguslik alus; 3) ettekirjutuses märgitud garaaž ei ole asendiplaanil märgitud kuur nr 7, kuna XXXX XXX XX asendiplaanil toodud garaaži ja XXXX XXX XX plaanil oleva kuuri nr 7 asukohad ei kattu; 4) E. S. omandas erastamise teel korteri XXXX XXX XX-X koos eluruumi juurde kuuluvate vastavate mõtteliste osadega pesuköögist ja 2 kuurist. Vastavad andmed on võetud hooneregistri toimikust; 5) kuuri nr 7 ei ole E. S. erastatud ning see ei saanud olla seetõttu kinkelepingu objektiks. Kuuril nr 7 puudub vallasvarana omanik; 6) kuur nr 7 on rajatud õigusliku aluseta ja varjualuse puhul ei saa olla tegemist päraldisega; 2

(7)3-09-233 7) vaidlusaluse kuuri puhul ei ole tegemist eluruumiga ühisel krundil asuva abiruumiga.
  1. aasta kaardilt on näha, et XXXX XXX XX krundil ei eksisteeri kõne all olevat kuuri. Plaanimaterjalilt on näha, et XXXX XXX XX krunt on mõõdistatud selliselt, et piir on tõmmatud looduses sirgelt ning käesoleval ajal kasutavad XXXX XXX XX elanikud XXXX XXX XXX maad oma õuealana.
  2. märtsil
  3. a koostati maa looduses eraldamise akt, mille kohaselt näidati kätte krundi reaalsed piirid. 1989 novembrikuu kaardilt on näha, et krundi piiridest väljapoole on ehitatud uus ehitis – vaidlusalune kuur.
  4. detsembril
  5. a on koostatud XXXX XXX katastriüksuse moodustamise plaan, millelt on näha, et vaidlusalused kuurid asuvad XXXX XXX XX krundist väljaspool. Plaani on allkirjastanud kõik elamu omanikud, kinnitades sellega, et nõustuvad nende piiridega. Kuur on püstitatud õigusliku aluseta ning ei olnud erastamise hetkel elamuga ühel krundil ega saanud seetõttu olla erastamise objektiks ega kinkeobjektiks.
  6. Tallinna Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega rahuldati Ants Selgoja kaebus osaliselt ja tühistati vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus osas, millega kaebajat kohustati lammutama Pärnus XXXX XXX XXX moodustataval kinnistul paiknevat garaaži. Halduskohtu otsuse põhjendused on järgmised: 1) plaanimaterjalist selgub, et XXXX XXX XX elamu juurde kuuluva krundi piire on aegade jooksul muudetud. Kui
  9. aasta krundi plaani alusel võib eeldada, et vaidlusalused ehitised asuksid elamu juurde kuuluval krundil, siis hiljemalt alates
  10. veebruarist 1962 on krundi piire muudetud ning muudatuste tulemusel asuvad vaidlusalused ehitised väljaspool elamu krunti. Seega ei asunud vaidlusalused abiruumid XXXX XXX XX elamus korterite erastamise ajal ühisel krundil ega saanud seetõttu olla erastamise objektiks eluruumide erastamise seaduse järgi; 2) asjaolu, et Pärnu Tehnilise Inventariseerimise büroo on XXXX XXX XX asuvate ehitiste koosseisu lugenud ka väljaspool elamu krunti paiknevad ehitised, ei tõenda nende erastamist; 3) erastamise objekti kindlakstegemisel ja omandiõiguse tõendamisel ei saa tugineda ainuüksi informatiivse sisuga andmetele, sest omandiõigus ei teki registrikannete alusel. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Eluruumi erastamise seaduse (EES) § 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt vormistatakse eluruumi erastamine ostja ja müüja vahel sõlmitava notariaalselt tõestatud ostu-müügilepinguga. Nõuetekohase lepinguga müüdi E. S. eluruum ning vastav osa pesuköögist ja 2 kuurist. Eelnevast tulenevalt ei tekkinud E. S. EES alusel omandit vaidlusalustele abiruumidele; 4) isegi kui eeldada, et E. S. oli õigus omandada vaidlusalused abiruumid osaliselt või tervikuna mingil muul õiguslikul alusel, ei muuda antud asjaolu
  11. novembril
  12. a sõlmitud ostu-müügilepingu objekti ega kaebajale üle läinud E. S. kuulunud vara koosseisu, sest keegi ei saa tehinguga üle anda rohkem, kui talle enesele kuulub; 5) asjaolu, et vaidlusalune kuur-garaaž on kohtule esitatud asendiplaanidelt ja fotodelt nähtuvalt väljaspool XXXX XXX XX krunti, ei tähenda seda, et nimetatud ehitised on püstitatud ebaseaduslikult. Võrreldes
  13. a kaardil märkega K asuva ehitise asukohta
  14. a koostatud majavalduse plaanil ehitise 7 asukohaga, on näha, et kaartidel märgitud ehitiste asukohad kattuvad. Kuna eelpool nimetatud ehitiste asukohad kattuvad
  15. detsembril
  16. a koostatud katastriüksuse plaanil numbriga 1 tähistatud ehitise asukohaga, on tegemist vaidlusaluse kuur-garaažiga; 6) Pärnu linnapea
  17. novembri
  18. a korraldusega nr 486 kehtestati alates
  19. jaanuarist
  20. a garaažide ekspluateerimisega seotud üldkulude katteks 3 rubla suuruse tasu võtmine kodanikelt, kes on ehitanud garaažid linna elamufondi kruntidele elamuorgani loal oma kulu ja vahenditega. Vastustaja
  21. juuli
  22. a määrusega nr 206 kehtestati alates
  23. augustist 1992 elamu kruntidel paiknevate garaažide kasutajatele üldkulu katteks võetavaks tasuks 1 kroon kuus. Kaebaja on kohtule esitanud E. S. perioodi 19861992 kviitungid mitteeluruumi kasutamise/üürimise eest majavalitsusele ekspluatatsioonimaksu tasumise kohta ja 1993-1995 kviitungid mitteeluruumi üüri tasumise 3
(7)3-09-233 kohta. Kviitungitele kantud summade suurus on kooskõlas linnavalitsuse poolt vastavatel aastatel kehtestatud üldkulude katteks võetud tasu suurusega; 7) seega tunnustas vastustaja vaidlusaluse kuur-garaaži olemasolu ja selle kasutamist ning vaatamata ehitise püstitamise seaduslikkust puudutava dokumentatsiooni puudumisele ei saa eelpool käsitletud ehitist pidada ebaseaduslikuks. Antud järeldus on kooskõlas kujunenud kohtupraktikaga (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-43-04); 8) kuna vaidlusaluse ehitise puhul ei ole tegemist omavolilise ehitisega, tuleb enne selle lammutamiseks kohustamist hinnata võimalusi ehitise seadustamiseks. Eeltoodust tulenevalt on ettekirjutus õigusvastane garaaži lammutamiseks kohustamise osas; 9) kaebaja hinnangul on varjualuse puhul tegemist kuur-garaaži päraldisega. Vaadeldes puude varjualuse asukohta kaardimaterjalil ja ka esitatud fotodel selgub, et puude varjualune on ehitatud pesuköögi külge, mitte kuur-garaaži külge. Asjas esitatud tõendid ei kinnita puudevarjualuse ühist majandusliku eesmärki kas kuur-garaažiga ja/või pesuköögiga ega asjaolu, et puudevarjualune on vajalik kuur-garaaži ja/või pesuköögi teenimiseks. Esitatud tõendite kohaselt ei olnud pesuköögile ettenähtud mingit varjualust. Kaebaja on esitanud kohtule erinevaid tõendeid, mis käsitlevad küll kuur-garaaži kasutamist, kuid kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest selguks või mis viitaksid puude varjualuse püstitamise ajale ja selle seaduslikule kasutamisele. Lähtudes eeltoodust puuduvad andmed ja tõendid puude varjualuse ehitamise seaduslikkuse kohta. Seega on puude varjualuse puhul tegemist omavolilise ehitisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tühistada osas, millega kaebus rahuldati, ning jätta selles osas uue otsusega kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) vaidlusaluse kuuri püstitamise seaduslikkuse kohta pole esitatud ühtegi dokumenti. Lisaks on kaebaja ka kohtumenetluses möönnud, et kviitungitest ei selgu, millise konkreetse mitteeluruumi kasutamise eest üüri tasuti; 2) E. S. omandas erastamise ostu-müügilepinguga üksnes XXXX XXX XX korteri nr X ja sellele vastava mõttelise osa elamu juurde kuuluvatest majapidamis-abihoonetest, mille moodustasid lepingu kohaselt pesuköök ja kaks kuuri; 3) EES § 3 lg 3 järgi kuuluvad erastamisele abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil. Vaidlusaluse garaaži puhul ei ole tegu eluruumiga ühisel krundil oleva abiruumiga. Erastatud on kaks kuuri, mis on majavalduse plaanil näidatud roheliste numbritega 3 ja
  4. Nimetatud asjaolule on pööranud tähelepanu ka Tallinna Ringkonnakohus
  5. juuli
  6. a määruses; 4) halduskohtu hinnang
  7. a ja
  8. a kaardimaterjali sarnasusele ei ole õige.
  9. a aasta kaardilt on näha, et XXXX XXX XX krundil ei eksisteeri kõne all olevat kuuri.
  10. märtsil
  11. a anti Pärnu linna RSN otsusega nr 66 XXXX XXX XX 1055 m2 linna hoonestusmaad Pärnu linna RSN Täitevkomitee Elamumajanduskoondisele tähtajata kasutamiseks olemasoleva elamu ehituskrundiks nr 130A. XXXX XXX XX krundi esimene mõõdistus toimus eelpool nimetatud otsuse alusel
  12. märtsil
  13. a, kus mõõdistati krundi suuruseks 1055 m2 ja see on näidatud krundi plaanil, millel puudub vaidlusalune kuur. Plaanil on näha, et XXXX XXX XX krunt on mõõdistatud selliselt, et piir on tõmmatud XXXX XXX XXX krundi poolt looduses loogiliselt ja sirgelt ning moodustataval XXXX XXX XXX katastriüksusel on näidatud õueala; 5)
  14. a novembrikuu kaardilt nähtub, et XXXX XXX XX krundi piiridest väljapoole on ehitatud vaidlusalune kuur. Kaardilt on selgelt näha, et kuur on püstitatud
  15. märtsil
  16. a mõõdistatud XXXX XXX XX krundi piiridest väljapoole. Seega on vaidlusalune kuur püstitatud alles pärast
  17. märtsil
  18. a toimunud mõõdistamist õigusliku aluseta ning teadlikult üle XXXX XXX XX krundi piiri, mistõttu ei ole võimalik, et vaidlusalune garaaž oli olemas juba aastast 1959; 4
(7)3-09-233 6) kaebaja ei tasunud kviitungite alusel eluruumi üüri aastast 1986 mitte vaidlusaluse garaaži eest, vaid arvatavasti XXXX XXX XX krundil asuvate kuuride kasutamise eest. Asjaolu, et kviitungitele kantud summade suurused on kooskõlas linnavalitsuse poolt vastavatel aastatel kehtestatud üldkulude katteks võetava tasu suurusega, ei viita samuti mitte kuidagi sellele, et tegu oli vaidlusaluse garaažiga; 7)
  1. aastast sai E. S. korteri ja selle juurde kuuluvate majapidamis-abihoonete – pesuköök ja kaks kuuri – omanikuks, mistõttu ei esitatud talle enam üüri tasumist nõudvaid arveid ning kaebaja ei ole esitanud seetõttu maksekviitungeid. Kui kaebaja oleks maksnud üüri vaidlusaluse garaaži eest, oleks esitatud arveid ka edaspidi, kuna tegu on ehitisega, mis on püstitatud üle krundi piiri.
  2. Ants Selgoja palub kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele jätta Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) asjaolu, et kaebaja ei olnud vaidlusalust objekti omandanud, ei muuda ehitist ebaseaduslikuks. Kuur-garaaži alune maa ei kuulu õigustatud subjektile tagastamisele. Tegemist ei ole omavolilise ehitisega. Seetõttu tuleb enne ehitise lammutamiseks ettekirjutuse tegemist hinnata võimalust selle seadustamiseks; 2) kohus on õigesti leidnud, et vaidlusalune garaaž asub täpselt samal asukohal, kuhu
  3. aastal olid ehitatud kuurid.
  4. aastal ehitatud kuuride vundamendi postid on nimetatud asukohal alles praegugi, kuna kuurid olid aja jooksul amortiseerunud, siis kuurid lammutati ning tollase linnavõimu loal ja teadmisel ehitas kaebaja
  5. aastal täpselt samale asukohale, arvestades vanade kuuride vundamendiposte, vaidlusaluse garaaži koos varjualusega. Ehitusalaseid dokumente ei ole säilinud, kuid linnavõimu luba ehitise kohta kinnitavad ehitise kasutamise eest esitatud arved ning Pärnu linnapea
  6. novembri
  7. a korralduses nr 486 „Linna elamufondi kuuluvate elamute kruntidel paiknevate garaažide eest tasu võtmine“ on selgesõnaliselt välja toodud ka asjaolu, et tasu võetakse linna elamufondi kruntidele elamuorgani loal omal kujul ja vahenditega ehitatud garaažide eest.
  8. juuli 1992 määruses nr 206 on kehtestatud tasu kruntidel paiknevate garaažide eest. Seega on ka vastustaja tunnistanud, et garaaž, mille eest tasu võetakse, on ehitatud elamuorgani loal; 3) nimetatut tõendab asjaolu, et aastatel 1986-1995 maksis kaebaja kuuri nr 7 kasutamise eest linnavalitsusele tasu. Selliste maksete tasumine järjestikustel aastatel näitab järjepidevust ja tõendab väiteid, et garaaž on krundil asetsenud juba enne
  9. aastat; 4)
  10. mai
  11. a toimik nr 10413 – 1 „XXXX XXX XX korteriomandite seadmine“ kinnitab, et vaidlusalune kuur nr 7 on kuulunud nimetatud majavalduse juurde. Kuigi vastustaja väitel on
  12. märtsil
  13. a inventariseerimise käigus tehtud asendiplaanile jooksvad muudatused ning on näha, et maha on tõmmatud nii krundi pind 1103 m2 kui ka täisehituse %, ei ole võimalik tuvastada, millal ja millega seoses on mahatõmbamised tehtud. Samuti ei ole inventariseerimisdokumendil näha ühtegi muud krundi suurust märkivat arvu. Inventariseerimise dokumentide viimasel lehel on aga selgelt näha, et krundi pind on 1103 m
  14. Samas näitab see selgelt, et enne nende muudatuste tegemist oli krundi suuruseks 1103 m2 ning vaidlusalused objektid asusid enne muudatuste tegemist täies ulatuses krundil; 5) kuuri nr 7 püstitamise seaduslikkus nähtub
  15. märtsil
  16. a kinnitatud ja
  17. märtsil
  18. a parandatud XXXX XXX XX asuva majavalduse plaanilt. Seetõttu ei saa ainuüksi dokumentide puudumisest veel iseenesest järeldada, et see on püstitatud õigusliku aluseta. Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-43-04 tuleneb, et pikaajaline ehitise kasutamine avaliku võimu teadmisel võib tähendada seda, et avalik võim on tunnustanud ehitise olemasolu seaduslikkust ja seda ei ole võimalik ka vaatamata ehitise püstitamist käsitleva dokumentatsiooni puudulikkusele pidada ebaseaduslikuks; 6) vastustaja väited, et tegelikult tasuti üüri XXXX XXX XX krundil asuvate kuuride eest, on ekslikud. Nimetatud kuurid on mõeldud küttepuude hoidmiseks ning on garaažina kasutamiseks kõlbmatud, nimetatud kuurid on jagatud eraldi boksideks ning kuuluvad 5
(7)3-09-233 kõigile kaasomanikele. Samas vaidlusalused arved garaaži kasutamise eest on esitatud ainult vastustajale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud halduskohtu otsust osas, millega jäeti kaebus rahuldamata. Vaidlus käib üksnes selle üle, kas ettekirjutus, millega kaebajat kohustati lammutama Pärnus XXXX XXX XXX ja XXXX XXX XX piiril asuv garaaž, on õiguspärane.
  2. Ettekirjutus on seaduslik, kui see on adresseeritud ehitise omanikule, garaaž on püstitatud ebaseaduslikult ning ettekirjutuses on õiguspäraselt jõutud kaalumise tulemusel järeldusele, et garaaži seadustamine ei ole võimalik.
  3. Halduskohus asus seisukohale, et garaaži püstitamine seaduslikul alusel ei ole tõendatud, ent garaaž püstitati hiljemalt
  4. aastal ning linnavalitsus on seda inventariseerides ning üürimakseid küsides pikka aega talunud, mistõttu garaaži ei saa ebaseaduslikuks pidada. Need põhjendused on õiged üksnes osaliselt.
  5. Asjas kogutud kaardimaterjal ja ehitise püstitamise aega tõendavad dokumendid on ringkonnakohtu arvates vastukäivad. Majavalduse plaanilt (must-valged koopiad tl 13, 48, 141, värvilise koopiana edastatud apellatsioonimenetluses elektrooniliselt) nähtub, et
  6. aastal kuuri nr 7 ei eksisteerinud ning see lisati alles 19.03.1993 krundi inventariseerimisel. Ka
  7. a koostatud kaardil (tl 133) ja
  8. a märtsis koostatud krundi plaanil (tl 135) garaaži ei ole. Seda kinnitab ka tl 50-51 asuv XXXX XX tehniline pass, kus vastavas suuruses garaaži või muud ehitist märgitud ei ole. Garaaž on märgitud, vähemalt enam-vähem praeguses asukohas paiknevana, Pärnu Linnavalitsuse
  9. jaanuari
  10. a korralduse nr 91 juurde lisatud kaardil (tl 10), mille koostamise aja kohta märked puuduvad,
  11. aastal koostatud XXXX XXX XXX katastriüksuse plaanil (tl 12 ja 46), väidetavalt
  12. a novembris koostatud plaanil (tl 139) ja hiljemalt 31.12.1999 koostatud katastriüksuse moodustamise plaanil (tl 140). Neist kaartidest võib järeldada, et garaaži kohta puuduvad märked kõikidel kaartidel, mis koostati kuni
  13. a märtsini ning see on olemas kõikidel kaartidel, mis koostati alates
  14. a novembrist. Kaardimaterjal kinnitab seetõttu apellandi oletust, et garaaž püstitati
  15. a jooksul pärast krundi piiride näitamist. Ringkonnakohus jääb
  16. juuli
  17. a määruse punktis 11 toodud seisukoha juurde, et mõningane erinevus ehitiste üle piiri ulatumise määras ja vaidlusaluse garaaži/kuuri esiseina paiknemisel pesuköögi esiseina suhtes ei anna veel alust pidada vaidlusalust garaaži ja asendiplaanil märgitud kuuri nr 7 erinevateks ehitisteks, vaid tegemist võib olla asendiplaani parandamisel tehtud veaga.
  18. Sellise järeldusega ei sobi aga kokku üüri- ja maksekviitungid, mis tõendavad arvete esitamist garaaži kasutamise eest
  19. a kaheksa kuu eest ja järgnevatel aastatel kuni
  20. a lõpuni E. S.. Võimalust, et need arved esitati muude abihoonete kasutamise eest ja summade kokkulangevus garaaži eest tasutava summa suurusega on juhuslik, ei toeta asjaolu, et Selgojale, XXXX XX-X, on adresseeritud arvatavasti
  21. a lõpus (tl 28) ja
  22. augustil
  23. a (tl 29) teated garaaži kasutamise eest makstava tasu suuruse kohta. Kui alates
  24. aastast makstav tasu poleks mitte garaaži, vaid muude abihoonete kasutamise eest, ei oleks võimalik selliste teatiste esitamist millegagi põhjendada. Pole usutav, et kuuride kasutamise eest võeti tasu kuni garaaži eest tasu võtmise alustamiseni (s.o. selle valmimiseni) või nõuti tasu kuuride ja garaaži kasutamise eest erinevatel arvetel ja tasumist kinnitati erinevate kviitungitega. Garaaži eest tasu võtmine tõendab ka seda, et pädev haldusorgan oli garaaži olemasolust teadlik. Seetõttu on usutav, et tasu maksti just garaaži kasutamise, mitte aga teiste kuuride kasutamise eest. Toimiku lehel 30 asuv dateerimata ja adressaadita teatise koopia, millest nähtub garaaži kasutaja kohustus 6
(7)3-09-233 ilmuda majavalitseja vastuvõtule
  1. a juunis, ei ole siiski kohtumenetluses tõendina arvestatav. Pärnu linnapea
  2. novembri
  3. a korraldusest nr 486 saab aga järeldada, et garaaži kasutamise eest võeti tasu juhul, kui garaaž on ehitatud elamuorgani loal kodaniku, kellelt tasu võetakse, omal kulul ja oma vahenditega. Seetõttu on usutav, et vaidlusalune garaaž püstitati
  4. aastaks ilma nõuetekohase loata – ehitist ei ole Riiklikusse ehitisregistrisse kantud –, ent arvatavasti suulisel nõusolekul E. S. poolt.
  5. Eelöeldut arvestades on õige halduskohtu seisukoht, et ehitis on pikka aega püsinud pädeva haldusorgani teadmisel. Seda kinnitab ka ehitise inventariseerimine
  6. aastal. Pole esitatud tõendeid, et apellant oleks varem teinud ehitise lammutamiseks ettekirjutust või nõudnud selle seadustamist. Erinevalt Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-43-07 ja 3-3-1-43-04 käsitletud kaebuste asjaoludest on võimalik ehitise seaduslikuks lugemine käesoleval juhul seetõttu, et linnavõim on tõenditest nähtuvalt olnud teadlik hoonete olemasolust ja paiknemisest, kuid pole sellele vaatamata paljude aastate jooksul menetlust läbi viinud. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et ehitis on püstitatud ebaseaduslikult ning selle lammutamiseks ettekirjutuse tegemine EhS § 40 lõike 2 alusel oli lubatav. Vaidlusaluses ettekirjutuses pole kaalutud, kas sellise kasutusloata ehitise seadustamine on veel täiendavalt vajalik ja võimalik. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et ettekirjutus oli osaliselt õigusvastane ning kaebus tuli selles osas rahuldada.
  7. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige. Apellandi taotlus kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb HKMS § 92 lõike 1 alusel jätta rahuldamata. Kaebaja taotlus apellandilt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kaebaja tasus apellatsioonimenetluses õigusabi eest Dolus Bonus OÜ arve alusel 6400 krooni. Kulu kandmine on tõendatud Dolus Bonus OÜ kviitungi/kassa sissetuleku orderiga. Menetluskulud on selles suuruses põhjendatud. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.