← Eesti

3-10-285/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-285 Otsuse kuupäev 30.04.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla 18.12.2009 käskkirja nr. 6.3/2839-D tühistamiseks ja toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 26.04.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Jaak Reinomägi Resolutsioon Rahuldada Jaak Reinomägi kaebus. Tühistada Viru Vangla 18.12.2009 käskkiri nr. 6.-3/2839-D „Kinnipeetav Jaak Reinomägi ´le distsiplinaarkaristuse määramine „. Mõista välja Viru Vanglalt 250.- krooni (kakssada viiskümmend krooni) riigilõivu riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.04.2010 . Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Jaak Reinomägi on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Viru Vangla direktori käskkirja 18.12.2009 nr. 6.-3/2839-D „Kinnipeetav Jaak Reinomägi ´le distsiplinaarkaristuse määramine“. Kaevatava käskkirja kohaselt on Jaak Reinomägi 20.11.2009 kell 08.10 toime pannud distsiplinaarnõuete rikkumise, mis väljendus selles, et kinnipeetav ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse (lõhkus temale vangla poolt väljastatud madratsi katte). Kaevatava käskkirja kohaselt on karistatud kinnipeetav Jaak Reimomägi ´t Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja 4 alusel ning Viru Vangla kodukord p. 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 (viis) ööpäevaks Vangistusseaduse § 63 lg 1 p. 4 ja § 64 lg 4 alusel. Kaebaja taotleb kaevatava käskkirja tühistamist, kuna eitab süüd. Kaebaja sõnutsi ei ole tema madratsi katet lõhkunud, on vaid 20.11.2009 teavitanud vangla administratsiooni, et madratsi kate on katkine ning esitas taotluse madratsikatte väljavahetamiseks. Kaebaja väidete kohaselt on vanglatöötajad läbiotsimise käigus selle lõhkunud, õigemini madratsikate on rebenenud õmblusest. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on tema suhtes rikutud menetlusnorme, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb koos haldusakti tühistamisega. Kaebaja väidete kohaselt ei ole talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli lisasid., menetluse algueset ei ole kaebajat teavitatud. Kaebaja soovis oma vastuväiteid esitada esindaja vahendusel. Kaebaja väidete kohaselt ei ole protokoll sama, mida kaebajale tutvustati 17.12.2009. Kaebaja sõnutsi ei ole haldusakt üheselt mõistetav, puudub märge selle kohta kuna madrats on lõhutud. Samuti ei ole käskkirja allkirjastanud selleks pädev ametiisik. Kohtuistungil märgib kaebaja, et vangla ei registreeri nõuetekohaselt taotlusi ja ei edasta neid läbivaatamiseks pädevale ametiisikule. Kaebaja on märkinud, et on esitanud vanglale taotluse distsiplinaarmenetluse uuendamiseks seonduvalt uute tõenditega ning kuna tõendid on ilmnenud pärast protokolli koostamist, kaebaja on taotlenud tunnistada kehtetuks tema suhtes tehtud ettepanek karistuse määramiseks. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vangla on märkinud, et tulenevalt VangS § 67 p. 1 ja p. 4 kohaselt tuleb kinnipeetaval täita vangla sisekorraeeskirja sätteid ja suhtuda vangla poolt antud esemetesse heaperemehelikult ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kaebaja on keeldunud seletuste andmisest pärast ettekandega nr. 4705 tutvumist toimunu kohta ning kaebajale on tutvustatud koos distsiplinaarmenetluse protokolliga ka selle lisasid, kuid dokumente kaebaja kätte ei antud, kuna varasemalt on kaebaja tõendid hävitanud. Kaebaja on keeldunud ka protokolli allkirjastamast, mille kohta on tehtud vastavad märked. Usutav ei ole , et kaebajale on antud varasemalt tutvumiseks teine protokoll, kaebaja võinuks teha protokollile oma märkmeid, et edaspidi tuvastada protokollisamasus. Vastustaja on seisukohal, et haldusakt on üheselt mõistetav ning asjaolu, et seal ei nähtu, millal madratsiriie on lõhutud, on tehtud märge , et kaebaja on teavitanud katkisest madratsiriidest 20.11.2009 kell 08.10 hommikuse loenduse ajal, mis on käskkirjas ka fikseeritud. Vastustaja ei pea tõenäoliseks , et vanglatöötajad on madratsiriide lõhkunud, kuna vanglaametnikel puudub sellekohane huvi. Käskkirja on allkirjastanud selleks pädev ametiisik, kuna allkirja andnud ametnik on käskkirjaga määratud üksuse juhi puhkusel oleku ajaks tema ülesandeid täitma. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ning kuna kaebaja on soovinud asja menetlemist kohtuistungil, palub vastustaja kaebust arutada ilma nende esindaja osavõtuta. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kaevatava käskkirja kohaselt on Jaak Reinomägi 20.11.2009 kell 08.10 toime pannud distsiplinaarnõuete rikkumise, mis väljendus selles, et kinnipeetav ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse (lõhkus temale vangla poolt väljastatud madratsi katte). Kaevatava käskkirja kohaselt on karistatud kinnipeetav Jaak Reimomägi ´t Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja 4 alusel ning Viru Vangla kodukord p. 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 (viis) ööpäevaks. Kaebaja on esitanud käskkirjale õigeaegselt vaide, mida Viru Vangla ei ole suutnud tähtaegselt läbi vaadata. Kohus on asja menetlusse võtnud , kuna vangla on jätnud tähtaegselt vaide läbi vaatamata (VangS § 11 lg 5) ning kohtumenetluse käigus on vangla vaide tagastanud otsustusega 17.03.2010 nr. 6-25/836-1 seonduvalt asjaoluga, et samas asjas on käimas kohtuvaidlus. Kohtuistungile vastustaja esindaja ei ilmunud, kohus on asja arutanud HKMS § 15 lg 4 alusel ilma vastustaja esindaja osavõtuta. Antud juhul on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, kuna Õ.Reivardti ettekande nr. 4705 kohaselt on kinnipeetav teavitanud 20.11.2009 kell 8.10 , et temale Viru Vangla poolt väljastatud madratsi kate on lõhutud (madratsi lukk katki ja madratsi lühemast küljest on kate 20 cm ulatuses katki rebenenud). Ettekande kohaselt ei ole isik end süüdi tunnistanud vaid on väitnud, et läbiotsimise käigus on vanglaametnikud selle lõhkunud ajal, mil tema kartseris viibis. Antud teos kaebaja ei ole end süüdi tunnistanud distsiplinaarmenetluse käigus ega ka kohtuistungil, väites et tema on ainult lõhkisest madratsiriidest vanglaametnikele teavitanud. Kaebaja on soovinud oma madratsikotti välja vahetada. Vangla on märkinud, et kinnipeetav on vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvunud ning teadlikult lõhkunud madratsikoti. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse kohaldamine iseenesest ei too tingimata kaasa inimväärikuse kahjustamist. Määrav tähendus on kohaldatud karistuse liigil ja karistuse kohaldamise tingimustel. Kinnipeetava paigutamine kartserisse on vastavalt Vangistusseaduse § 63 lg-le 1 kõige rangem distsiplinaarmeede. Riigikohtu halduskolleegium on siinkohal rõhutanud, et kehtiv õigus ja eelkõige Vangistusseadus ei sätesta kartseri kui distsiplinaarsunnivahendi kohaldamise eesmärke ega määra piisavalt ka selle karistusliku meetme sisu. Kolleegium on märkinud , et kartserisse paigutamine on intensiivselt põhiõigusi riivava ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Selle karistuse olemust ja tagajärgi silmas pidades on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec

(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta (punkt 60.5) sätestatud, et kartserisse paigutamist tuleb karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. Antud juhul on kaebajale süüks arvatud madratsikatte lõhkumine, kuid kohtu seisukohalt nimetatud tegevus kaebaja suhtes pole vanglaametnike poolt faktiliselt tõendatud. Distsiplinaarmenetluses on kaebajale süüks arvatud VangS § 67 p. 1 ja p. 4 rikkumine, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud vangla julgeoleku tagamiseks täitma Vangla Sisekorraeeskirju ning kinnipeetav peab suhtuma heaperemehelikult vangla poolt antud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid ning Viru Vangla kodukord p. 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumine , mille kohaselt peab kinnipeetav täitma vangistust reguleerivaid õigusakte ja heaperemehelikult suhtuma vangla varasse. Antud juhul on märgitud vaidlustatud käskkirja, et distsiplinaarmenetlus on tõendatud viienda üksuse inspektor-kontaktisik Õ. Reivardti koostatud ettekandega. Kui analüüsida ettekannet nr. 4705, ei ole selles märgitud, et Jaak Reinomägi on lõhkunud madratsiriide, vaid ettekande kohaselt on ette kantud, et J.Reinomägi on hommikuse loenduse ajal 20.11.2009 kell 8.10 kandnud ette , et temale vangla poolt väljastatud madratsi kate on madratsi luku lühemast küljest 20 cm ulatuses katki rebenenud. Seega ei ole tõendatud, et madratsiriie on katki rebenenud J. Reinomägi süül. Samas on J. Reinomägi väitel madratsiriie rebenenud ajal, mil vanglaametnikud teostasid läbiotsimist. Kohus on seisukohal, et ei ole tõendatud asjaolu, et kaebaja süülise käitumise läbi on madratsiriie selle luku kohalt rebenenud, seega puudub kaebaja suhtes alus distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks Tulenevalt VangS § 63 lg 1 kohaselt võib Vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Kaebajale on määratud distsiplinaarkaristusena rangeim karistus – kartserisse paigutamine , mis ei oleks proportsionaalne karistus ka juhul kui oleks tuvastatud kaebaja suhtes , et tema käitumise läbi on madratsiriie rebenenud. Kohus peab silmas seda, et madratsiriide rebenemine ei ole nii suur materiaalne kahju vanglale, et selle eest tuleks kohaldada kartserisse paigutamist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebajale on alusetult määratud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine ning kaevatav käskkiri kuulub tühistamisele. Mis puudutab kaebaja poolt vaidlustatud menetlusnormide õigusvastaseks tunnistamist, saab kohus vaadelda distsiplinaarmenetlusnormidest kinnipidamist koostoimes kaevatava haldusakti vaidlustamisega. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et kaebajale on distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustatud koos nende lisadega, kuid kaebajale ei ole neid kätte antud kambrisse, kuna oli oht, et kaebaja võib neid hävitada. Samas tulenevalt HMS § 40 lg 3 p. 1 kohaselt võib haldusmenetlust läbi viia ka menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata , kui on vajalik viivituseta tegutseda. Samuti ei pidanud vangla võimalikuks menetluse uuendamist, kuna distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg oleks seega möödunud. Kaebajale on selgitatud, et täiendavaid väiteid võib esitada vaidemenetluses. Kaebaja on keeldunud protokollile allkirja andmast, mida kinnitavad vanglaametnike märked protokollil. Omakäelisi märkeid kaebaja protokollile ei ole teinud. Kui kaebaja oleks protokollile omapoolse märke teinud, ei oleks tõusetunud kaebaja poolt küsimust, et hilisemalt anti talle tutvumiseks teine protokoll, kuna kaebaja märge oleks jäänud protokollile. Samas ei ole usutav, et vangla on koostanud käesoleva juhtumi kohta mitu distsiplinaarmenetluseprotokolli, kuna selleks puudub vajadus. Kaebaja on märkinud, et vaidlustatud haldusaktile ei ole alla kirjutanud pädev ametiisik Õnnela Reivardt, mis ei ole tõene, kuna Viru Vangla direktori käskkirjaga 01.12.2009 nr. 3.1-3/496 määrati seoses üksuse juhi puhkusel viibimisega tema ülesandeid täitma Õnnela Reivardt. Seega on käskkirja allkirjastanud selleks pädev ametiisik. Kohtu hinnangul vangla asja menetlemisel menetlusnorme rikkunud ei ole. Samas kui kohus tuvastaks menetlusnormide rikkumise distsiplinaarmenetluse läbiviimisel , oleks ka see käskkirja tühistamise aluseks. Antud juhul tühistab kohus kaevatava käskkirja seetõttu, et distsiplinaarkaristuse määramine on olnud alusetu. Kaebaja suhtes ei ole tuvastatud VangS § 67 p. 1 ja p. 4 ega Viru Vangla kodukord p. 8.1.1 ja 8.1.6 rikkumist. Antud juhul ei kuulu analüüsimisele kaebaja poolt väidetu, et kas ja kuna vangla kinnipeetavate poolt esitatud taotlusi registreerib, kuna see ei ole kaebuse esemeks. Kohus lähtub asja otsustamisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1 Menetluskuludest. Kohus on Jaak . Reinomägi haldusasjas 3-10-285 riigilõivu 250.- krooni tasumisest vabastanud kohtumäärusega 25.02.2010. Tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.