TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-285 Otsuse kuupäev 30.04.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla 18.12.2009 käskkirja nr. 6.3/2839-D tühistamiseks ja toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 26.04.2010, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Jaak Reinomägi Resolutsioon Rahuldada Jaak Reinomägi kaebus. Tühistada Viru Vangla 18.12.2009 käskkiri nr. 6.-3/2839-D „Kinnipeetav Jaak Reinomägi ´le distsiplinaarkaristuse määramine „. Mõista välja Viru Vanglalt 250.- krooni (kakssada viiskümmend krooni) riigilõivu riigituludesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.04.2010 . Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Jaak Reinomägi on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Viru Vangla direktori käskkirja 18.12.2009 nr. 6.-3/2839-D „Kinnipeetav Jaak Reinomägi ´le distsiplinaarkaristuse määramine“. Kaevatava käskkirja kohaselt on Jaak Reinomägi 20.11.2009 kell 08.10 toime pannud distsiplinaarnõuete rikkumise, mis väljendus selles, et kinnipeetav ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse (lõhkus temale vangla poolt väljastatud madratsi katte). Kaevatava käskkirja kohaselt on karistatud kinnipeetav Jaak Reimomägi ´t Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja 4 alusel ning Viru Vangla kodukord p. 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 (viis) ööpäevaks Vangistusseaduse § 63 lg 1 p. 4 ja § 64 lg 4 alusel. Kaebaja taotleb kaevatava käskkirja tühistamist, kuna eitab süüd. Kaebaja sõnutsi ei ole tema madratsi katet lõhkunud, on vaid 20.11.2009 teavitanud vangla administratsiooni, et madratsi kate on katkine ning esitas taotluse madratsikatte väljavahetamiseks. Kaebaja väidete kohaselt on vanglatöötajad läbiotsimise käigus selle lõhkunud, õigemini madratsikate on rebenenud õmblusest. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on tema suhtes rikutud menetlusnorme, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb koos haldusakti tühistamisega. Kaebaja väidete kohaselt ei ole talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli lisasid., menetluse algueset ei ole kaebajat teavitatud. Kaebaja soovis oma vastuväiteid esitada esindaja vahendusel. Kaebaja väidete kohaselt ei ole protokoll sama, mida kaebajale tutvustati 17.12.2009. Kaebaja sõnutsi ei ole haldusakt üheselt mõistetav, puudub märge selle kohta kuna madrats on lõhutud. Samuti ei ole käskkirja allkirjastanud selleks pädev ametiisik. Kohtuistungil märgib kaebaja, et vangla ei registreeri nõuetekohaselt taotlusi ja ei edasta neid läbivaatamiseks pädevale ametiisikule. Kaebaja on märkinud, et on esitanud vanglale taotluse distsiplinaarmenetluse uuendamiseks seonduvalt uute tõenditega ning kuna tõendid on ilmnenud pärast protokolli koostamist, kaebaja on taotlenud tunnistada kehtetuks tema suhtes tehtud ettepanek karistuse määramiseks. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vangla on märkinud, et tulenevalt VangS § 67 p. 1 ja p. 4 kohaselt tuleb kinnipeetaval täita vangla sisekorraeeskirja sätteid ja suhtuda vangla poolt antud esemetesse heaperemehelikult ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kaebaja on keeldunud seletuste andmisest pärast ettekandega nr. 4705 tutvumist toimunu kohta ning kaebajale on tutvustatud koos distsiplinaarmenetluse protokolliga ka selle lisasid, kuid dokumente kaebaja kätte ei antud, kuna varasemalt on kaebaja tõendid hävitanud. Kaebaja on keeldunud ka protokolli allkirjastamast, mille kohta on tehtud vastavad märked. Usutav ei ole , et kaebajale on antud varasemalt tutvumiseks teine protokoll, kaebaja võinuks teha protokollile oma märkmeid, et edaspidi tuvastada protokollisamasus. Vastustaja on seisukohal, et haldusakt on üheselt mõistetav ning asjaolu, et seal ei nähtu, millal madratsiriie on lõhutud, on tehtud märge , et kaebaja on teavitanud katkisest madratsiriidest 20.11.2009 kell 08.10 hommikuse loenduse ajal, mis on käskkirjas ka fikseeritud. Vastustaja ei pea tõenäoliseks , et vanglatöötajad on madratsiriide lõhkunud, kuna vanglaametnikel puudub sellekohane huvi. Käskkirja on allkirjastanud selleks pädev ametiisik, kuna allkirja andnud ametnik on käskkirjaga määratud üksuse juhi puhkusel oleku ajaks tema ülesandeid täitma. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ning kuna kaebaja on soovinud asja menetlemist kohtuistungil, palub vastustaja kaebust arutada ilma nende esindaja osavõtuta. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kaevatava käskkirja kohaselt on Jaak Reinomägi 20.11.2009 kell 08.10 toime pannud distsiplinaarnõuete rikkumise, mis väljendus selles, et kinnipeetav ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse (lõhkus temale vangla poolt väljastatud madratsi katte). Kaevatava käskkirja kohaselt on karistatud kinnipeetav Jaak Reimomägi ´t Vangistusseaduse § 67 p. 1 ja 4 alusel ning Viru Vangla kodukord p. 8.1.1 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 (viis) ööpäevaks. Kaebaja on esitanud käskkirjale õigeaegselt vaide, mida Viru Vangla ei ole suutnud tähtaegselt läbi vaadata. Kohus on asja menetlusse võtnud , kuna vangla on jätnud tähtaegselt vaide läbi vaatamata (VangS § 11 lg 5) ning kohtumenetluse käigus on vangla vaide tagastanud otsustusega 17.03.2010 nr. 6-25/836-1 seonduvalt asjaoluga, et samas asjas on käimas kohtuvaidlus. Kohtuistungile vastustaja esindaja ei ilmunud, kohus on asja arutanud HKMS § 15 lg 4 alusel ilma vastustaja esindaja osavõtuta. Antud juhul on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, kuna Õ.Reivardti ettekande nr. 4705 kohaselt on kinnipeetav teavitanud 20.11.2009 kell 8.10 , et temale Viru Vangla poolt väljastatud madratsi kate on lõhutud (madratsi lukk katki ja madratsi lühemast küljest on kate 20 cm ulatuses katki rebenenud). Ettekande kohaselt ei ole isik end süüdi tunnistanud vaid on väitnud, et läbiotsimise käigus on vanglaametnikud selle lõhkunud ajal, mil tema kartseris viibis. Antud teos kaebaja ei ole end süüdi tunnistanud distsiplinaarmenetluse käigus ega ka kohtuistungil, väites et tema on ainult lõhkisest madratsiriidest vanglaametnikele teavitanud. Kaebaja on soovinud oma madratsikotti välja vahetada. Vangla on märkinud, et kinnipeetav on vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvunud ning teadlikult lõhkunud madratsikoti. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse kohaldamine iseenesest ei too tingimata kaasa inimväärikuse kahjustamist. Määrav tähendus on kohaldatud karistuse liigil ja karistuse kohaldamise tingimustel. Kinnipeetava paigutamine kartserisse on vastavalt Vangistusseaduse § 63 lg-le 1 kõige rangem distsiplinaarmeede. Riigikohtu halduskolleegium on siinkohal rõhutanud, et kehtiv õigus ja eelkõige Vangistusseadus ei sätesta kartseri kui distsiplinaarsunnivahendi kohaldamise eesmärke ega määra piisavalt ka selle karistusliku meetme sisu. Kolleegium on märkinud , et kartserisse paigutamine on intensiivselt põhiõigusi riivava ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Selle karistuse olemust ja tagajärgi silmas pidades on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.