TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2517 Otsuse kuupäev
- jaanuar 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi OÜ BaltiProf kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 08.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8640-7 ning Maksu- ja Tolliameti 19.08.2010 vaideotsuse nr 6-1/379-3 tühistamiseks Kohtuistung
- jaanuaril
- Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: OÜ BaltiProf /registrikood 11219977/, esindajad Tatjana Martirosjan ja Eino Tamm Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet /registrikood 70000349/, esindaja Hiie Lekko, nõustaja Tamara Rummi Resolutsioon 1.Jätta OÜ BaltiProf kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta kaebaja poolt riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 28.02.
- Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 08.06.2010 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr 12.2-3/8640-7 (tl 6-13), millega kohustati OÜ BaltiProf tasuma 83 050 krooni suurust käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et OÜ BaltiProf puudus veebruaris, märtsis ja aprillis 2008 koostatud OÜ Romul Grupp arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kuna see äriühing ei ole tegelikkuses talle teenust osutanud. 19.08.2010 koostatud vaideotsusega nr 6-1/379-3 (tl 14-16) jättis Maksu- ja Tolliamet OÜ BaltiProf poolt maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide rahuldamata. 29.09.2010 edastas OÜ BaltiProf Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 2-4), milles ta palus Ida maksu- ja tollikeskuses tema suhtes tehtud maksuotsuse kehtetuks tunnistamist, ettekirjutust haldusakti tagasitäitmiseks ning Maksu-ja Tolliameti vaideotsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et maksuhalduri väide nagu oleks ta tuvastanud teenust tegelikult osutanud isiku põhineb ühe tunnistaja ebaselgel ja olulisel määral valet sisaldaval seletusel ning asjas puudub vaidlus töö faktilise teostamise ja koos käibemaksuga tasumise üle. Veel leidis kaebaja, et ei pidanud kahtlustama OÜ Romul Grupp maksukohustuslaseks mitteolemist ega isiklikult kontrollima tema juhatuse liikme ausust ning selgitas käibemaksuseaduse § 19 lg 1 tuginedes, et kuna antud juhul oli tööde maksumus 488 507 krooni ilma käibemaksuta, ei saanud tal tekkida mõistlikku kahtlust, kas vahendaja kaudu leitud tööettevõtja ikka on käibemaksukohustuslane. Kaebaja ei nõustunud maksuotsuse väidetega ka oma võimalikust seosest sularaha OÜ Romul Grupp arvetelt võtmise ja temani tagasi jõudmise kohta ning lisas, et ei saa ega pea vastutama selle äriühingu võimalike rikkumiste eest. Maksu- ja Tolliameti vastuses (tl 35-36) paluti kaebus rahuldamata, jätta esitati oma seisukohad kaebaja väidete suhtes ning leiti, et kaebuses viidatud Vladimir Denisjuki seletus on täiesti üheselt mõistetav ja kaebaja enda väited on olnud vastuolulised. Veel leiti, et kaebaja poolt sõlmitud projektijuhtimise töövõtuleping ei vabasta teda kohustusest tehingupartneri andmetega tutvuda, tellija ja tööde vastuvõtjana vastutab ta tehingute tegeliku toimumise eest, ainult tööde teostamine pole piisav ning tõestatud peab olema tehingu tegelik toimumine just nende poolte vahel. Seejuures märkis ta ära, et kaebusest nähtuvalt pole selle esitaja isegi kontrollinud, kas tema tehingupartner oli käibemaksukohustuslane või mitte. Kohtuistungil toetasid OÜ BaltiProf esindajad kirjalikult esitatut ning palusid kaebus rahuldada ja riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu hüvitada. Eino Tamm jäi selle juurde, et kaebajal ei olnud lepingu suurusest lähtuvalt vaja kontrollida, kas tehingupartner on käibemaksukohustuslane ning selgitas täiendavalt, et vaideotsuse osas neil eraldi pretensioone pole ja selle vaidlustamise põhjuseks oli üksnes soov, et valesid väiteid sisaldav otsus ei jääks kehtima. Tatjana Martirosjan möönis, et ei kontrollinud ühtegi tehingupartnerit, põhjendas seda suure tööhulga ja esindamiseks sõlmitud lepinguga, eitas sularaha maksmist ja selgitas, et allkirjastas esmalt tööde vastuvõtmise akti, sai seejärel arve ja mõistis aktide järgi, mille eest maksab. Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Hiie Lekko jäi samuti kirjalike väidete ja taotluse juurde, ei pidanud Vladimir Denisjuki tunnistusi usaldusväärseks ning märkis ära vaid selle, et mitte kõik arved pole koostatud peale akte. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendavate käibemaksusummade määramise põhjuseks olnud maksuhalduri seisukoht, et OÜ BaltiProf ei ole tõendanud tehingu toimumist OÜ Romul Grupp, selle äriühingu eesmärgiks polnud iseseisvate majandustehingute teostamine, tema nimel väljastatud dokumendid on formaalsed ning tegelikult tehti töö isikute poolt, kelle suhtes pole teada, kas nad olid käibemaksukohustuslased või mitte. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetele vastavaid arveid. Sama seaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 lubab sisendkäibemaksuna maha arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused on kehtestatud käibemaksuseaduse § 31, mille esimeses lõige sätestab, et see arvatakse maha sama seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Nimetatud sätte seitsmenda lõike kohaselt tuli vaidlustatud tehingute ajal arvele märkida selle järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäeva, kui see on arve väljastamise kuupäevast erinev; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate maksumääradega või käibemaksuvaba käibe summa ning tasumisele kuuluv käibemaksusumma kroonides. Ükski vaidlusaluses maksuotsuses kajastamist leidnud arvetest (maksutoimiku lehed 36-40) ei vasta nõuetele, sest neisse märgitud teenuse nimetus ei võimalda aru saada, kuna, missugust ja millise mahuga teenust nende alusel osutati. Asjaolu, et arvetes on teenuse nimetusena ära märgitud OÜ Romul Grupp ja OÜ BaltiProf vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingud nr 180208 ja nr 250208 (maksutoimiku lehed 73-82), ei saa olla piisav, sest lepingud sõlmiti väga mitmete erinevate tööde peale. Ka ei lange kokku tööde eest ette nähtud lepingu kohaste tasude 2 summad ja arvete järgi samade lepingute alusel tasutud summad. Tõele ei saa vastata ka kaebaja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud väide (tl 55), nagu oleks arved koostatud lähtuvalt tema poolt allkirjastatud tööde fikseerimise aktidest (maksutoimiku lehed 69-72) ja nende alusel sai ta aru, mille eest maksab. Aktil nr 3 üldse puudub allkiri ning ainult akt nr 1 kannab sama kuupäeva kui väidetavalt selle alusel koostatud arve nr 10, kõigi teiste aktide kuupäevad on arvetest hilisemad ega aita mõista, mille eest iga konkreetse arvega täpselt tasuti. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et käibemaksuseaduse § 19 lg 1 sätestatu tõttu puudus tal kohustus kontrollida, kas OÜ Romul Grupp oli käibemaksukohustuslane. Käibemaksu võib arvel näidatud teenuse hinnale lisada ainult käibemaksukohustuslasest teenuse osutaja. Seetõttu ei piisa ainult tööde tegemise faktist ja olulise tähendusega on ka teenuse osutaja isiku tuvastamisega seotud hoolsuskohustuse täitmine. Riigikohtu halduskolleegium on seda küsimust oma kohtulahendites korduvalt käsitlenud ning selgitanud, et hoolsusnõuete eiramine võib käibemaksu osas viia järelduseni, et oma hooletuse tõttu ei suuda maksukohustuslane kõrvaldada maksuhalduri põhjendatud kahtlust tegelike müüjate osas ning kui hooldusnõuete järgimisel oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on sisendkäibemaksu mahaarvamine õigusvastane. OÜ BaltiProf on kohtuistungil omaks võtnud selle, et ta ei kontrollinud OÜ Romul Grupp kohta üldse mitte midagi (tl 55). Seega on tal iseenda hooletuse tõttu tähelepanuta jäänud asjaolu, et hinnapakkumisele ja lepingutele väidetavalt alla kirjutanud OÜ Romul Grupp juhatuse liige Riho Kallas ise ei tea äriühingu tegevusest ja konkreetsetest tehingutest midagi (maksutoimiku lehed 95-99) ning arvatav meister Volodja (maksutoimiku lehed 59-60) ei oma selle äriühinguga mingit seost (tl 56 ja maksutoimiku lehed 107-110). Maksuhaldur on tuvastanud nimetatud isikuna Vladimir Denisjuki ja saanud temalt täiesti üheselt mõistetava seletuse, et töid tegi ta Gerold Kiiteri pakkumisel, ilma lepinguta ja tasu maksis Tatjana nimeline isik (maksutoimiku leht 109). Sama isik andis hiljem kohtus teistsugused ütlused (tl 56), mis ei haaku täies ulatuses väidetava tegeliku tööpakkuja Viktor Piskunovi ütlustega (tl 56-57) ega kaebaja seadusliku esindaja Tatjana Martirosjani arvamusega temast kui OÜ Romul Grupp meistrist (maksuotsuse leht 60). Seetõttu ei tekita need kohtus usaldusväärsust ega lükka ümber maksuotsuse väidet, et OÜ Romul Grupp polnud tegelikuks teenuse osutajaks. Maksuotsuse väidetel (tl 8-9) puuduvad OÜ Romul Grupp töötajad ja reaalne majandustegevus, ta pole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid ega deklareerinud Maksu- ja Tolliametile töötajate olemasolu ning Riho Kallaselt väidetavalt volituse saanud Margus Suits oli vaidlusaluste tehingute ajal juba surnud. Hoolsuskohustuse järgimisel ei oleks kõik need asjaolud saanud kaebajale teadmata jääda ning seega pidi talle selguma nii tehingute kohta vormistatud dokumentide fiktiivsus kui see, et neile märgitud äriühing pole teenuse tegelikuks osutajaks. Tatjana Martirosjani väide, et suure töömahu tõttu usaldas ta asjaajamise ja kontrollimise Gerold Kiiterile (tl 55), ei saa kaebajat kuidagi õigustada ega teda tal maksukohustuslasena lasuvast vastutusest vabastada, sest AS BLRT Grupp oli küll sõlmitud projektijuhtimise töövõtuleping (maksutoimiku lehed 64-65), kuid kõigil väidetavalt OÜ Romul Grupp poolt osutatud teenustega seotud dokumentidel on tellijaks OÜ BaltiProf ja need on allkirjastanud tema seaduslik esindaja (maksutoimiku lehed 67-82). Eeltoodust järeldub, et OÜ BaltiProf ei ole kõrvaldanud enda suhtes tekkinud kahtlusi kuigi need pidid maksuhalduri koostatud kontrollaktist (maksutoimiku lehed 6-17) talle teada olema. Seega ei ole ta ka tõendanud õigust teostada maksuotsuses loetletud arvetes kajastatud käibemaksusummade mahaarvamine. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 2 kehtestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Lisaks maksuotsusele on OÜ BaltiProf vaidlustanud ka selle kohta tehtud vaideotsuse (tl 14). Haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 p 2 kohaselt kaebuse vaideotsuse peale esitada vaid siis, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetlusest sõltumatult. Kaebuses ei ole OÜ BaltiProf vaideotsuse kohta vähimaidki põhjendusi esitanud ning kohtuistungil väitis tema esindaja, et neil ei olegi selle suhtes mingeid maksuotsuse sisust mitte lähtuvaid pretensioone (tl 55). 3 Neil põhjustel pole halduskohtul alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 08.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8640-7 ning Maksu- ja Tolliameti 19.08.2010 vaideotsuse nr 6-1/379-3 tühistamiseks. OÜ BaltiProf kaebus jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja poolt 4152.50 krooni suuruse riigilõivu (tl 5) tasumisega kantud menetluskulu sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ida maksu- ja tollikeskuse oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ei esitanud (tl 57). Raili Randlane Kohtunik 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.