TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-477 Otsuse kuupäev 28. juuli 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla vastu mit

§ 71

lg 2 kohaselt võib vanglaametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel enesekaitsevahendeid ja füüsilist jõudu. A. Streltsovi suhtes füüsilise jõu kasutamise tingis konkreetsel hetkel ilmne soovimatus alluda antud korraldusele ning A. Streltsovi isik, keda iseloomustab süsteemne allumatus vanglas kehtestatud korrale.

1. Kaebaja põhjendus, et ta ei soovinud kohtusse minna enne, kui talle on võimaldatud end pesta ja habet ajada, ei õigusta allumatust (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06). A. Streltsovile antud korraldused ei olnud ilmselgelt tühised ning kaebajal oli kohustus korraldustele alluda. Kuna kaebaja ei allunud seaduslikele korraldustele, siis oli jõu kasutamine korraldustele täitmisele sundimiseks vajalik ja õigustatud. Kaebaja allumatuse korral lähtuti meetme valikul selle efektiivsusest, eesmärgi saavutamise kiirusest ning meetme sobilikkusest antud olukorra lahendamiseks. Füüsilist jõudu rakendati kaebaja suhtes mitte rohkem kui vaja ning proportsionaalselt lähtuvalt olukorrast, ainult kaebaja ootekambrisse toimetamiseks.
2. Vastustaja leiab, et vanglaametnike tegevus ei ole kuidagi kaebajat alandanud. Inimväärikuse mõistel on kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. EIK praktikast tulenevalt inimväärikuse alandamisega saab tegemist olla tõsise rikkumise puhul, mille alla ei kvalifitseeru isiku 2 enda käitumisest tulenevalt isiku suhtes füüsilise jõu kasutamine. Inimväärikuse alandamisena ei kvalifitseeru ka asjaolu, et kaebaja viidi ootekambrisse ilma jalanõudeta. Kaebajale oli korduvalt antud korraldus kambrist väljumiseks, selgitatud olukorda ning kohustust riietuda (sh panna jalga jalanõud). Kaebaja ise ei soovinud jalanõusid jalga panna ning selliselt ootekambrisse minek oli kaebaja enda valik. Kaebaja inimväärikuse alandamine ei ole ka asjaolu, et kaebaja ei saanud vahetult enne kohtusse minekut habet ajada ja pesta. Kaebaja kandis kartserikaristust ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 601 kohaselt ei ole kartserikambris lubatud esemete loetelus habemeajamisvahendeid. Kartseriosakonnas, kus viibis A. Streltsov, oli vanglasiseselt määratud duši kasutamine neljapäeviti, seega on vangla poolt tagatud vangistusseadusega ettenähtud duši kasutamine ning kaebajal ei olnud õigust nõuda enne kohtuistungit habemeajamisvahendeid ja duši alla viimist. Igapäevase hügieeni eest hoolitsemiseks on kartserikambris tagatud külm vesi.
3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
4. Kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja ametnikud ei ole 30.12.2009.a käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Viru Vangla 27.01.2010.a käskkirjaga nr 6.3/175-D (tl 21-22) on kaebajat karistatud selle eest, et kartserikambris viibides ei allunud ta 30.12.
5. a vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele ja keeldus väljumast oma kambrist. Viru Vangla 09.06.
6. a teatisega nr 2.1-6/21494-1 (tl 51) on tõendatud, et kaebaja ei ole vaidemenetluses vaidlustanud Viru Vangla 27.01.
7. a käskkirja nr 6.-3/175-D, mille tõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga. Seega on kehtiva haldusaktiga tõendatud, et vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmisega pani kaebaja toime distsiplinaarkorras karistatava teo. Kaebaja toimetamine kartserikambrist ootekambrisse ja selle käigus kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamine toimus õiguspäraselt (

§ 71lõige 2), et tagada kaebaja poolt talle ametniku antud seadusliku korralduse täitmine. VSk

E § 60 lõike 1 kohaselt ei saanud vastustaja ametnikud anda kaebajale kartserikambrisse habemeajamisvahendeid. Kaebajale oli kartserikambris

§ 50

lõike 2 kohaselt tagatud üks kord nädalas duši kasutamise võimalus ja kartserikambris oli pidevalt olemas külma vee kasutamise võimalus, mille tõttu ei piiranud vastustaja alusetult kaebaja pesemisvõimalusi, nagu väidab kaebaja.

§ 50

lõikest 1 tulenevalt oli kaebajal kohustus enne kohtusse toimetamist ennast pesta kambris olnud kraani kasutades. Distsiplinaarasja materjalidega (tl 33) on tõendatud, et kaebaja keeldus jalanõude jalga panemisest, mille tõttu tuli ametnikel need kilekotis toimetada ootekambrisse ja need anti üle politseile. Väljavõttega kaebaja tervisekaardist (tl 30-32) on tõendatud, et seoses 30.12.

1. a intsidendiga ei ole kaebaja arsti poole pöördunud, seega ei ole tõendatud, et vastustaja ametnikud oleks õiguspärase jõu kasutamisega kahjustanud kaebaja tervist. Neil asjaoludel ei ole kaebajale tekitatud vastustaja poolt ka hüvitamisele kuuluvat füüsilist ja hingelist kahju, mille tõttu tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta.
2. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 3