Obsah (4)

§ 82§ 101§ 113§ 367

2-10-41093 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2010. a, Tartu Tsiviilasja number 2-10-41093 Tsiviilas

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 09.01.2008.a. sõlmitud liisingulepingust, 08.02.2008.a sõlmitud Liisingulepingust II ja 13.06.2007.a. sõlmitud Liisingulepingust III. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) punkti 4.1 järgi tasub ostja Liisingufirmale osamakseid, Intressimakseid ja Lepingutasu vastavalt Järelmaksuga müügilepingu lisas olevale maksegraafikule.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üldtingimuste punkt 10.1.2 järgi on Liisingufirmal õigus Järelmaksuga müügileping erakorraliselt üles öelda, kui tarbijast ostja on jätnud tasumata või on tasunud mittetäielikult kolm üksteisele järgnevat Osamakset või vahetult enne Järelmaksuga müügilepingu tähtaja lõppemist kaks viimast või ühe viimase maksegraafiku järgse Osamakse. Üldtingimuste punkt 10.2 järgi annab järelmaksu müügilepingu üldtingimuste punkti 10.1 alapunktides märgitud tingimuste esinemisel liisingufirma Ostjale vähemalt 14-päevase tähtaja täiendavaks täitmiseks, millele järgnevalt võib Liisingufirma kohustuse kohase täitmata jätmise korral Järelmaksuga müügilepingu üles öelda. Hageja saatis kostjale liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 23) 31.03.2010..a, sest kostja ei tasunud tähtaegselt liisingumakseid. Kuna hoiatusest hoolimata ei tasunud kostja liisingumakseid, ütles hageja liisingulepingu üles. Liisingulepingu II osas saatis hageja kostjale ülesütlemise hoiatuse (tl 49) 02.07.20010.a ja hageja ütles Liisingulepingu II üles 22.07.2010.a. Liisingulepingu III osas saatis hageja kostjale ülesütlemise hoiatuse 02.07.2010.a (tl 49)ja hageja ütles Liisingulepingu III üles 22.07.2010.a.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti 3 aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkt 4.7 järgi on hagejal õigus nõuda ükskõik millise lepingu järgse makse tasumisega hilinemisel kostjalt viivist tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest seaduses sätestatud maksimaalses määras, mis on praegu 0,02 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane.

§ 367

lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 järgi lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.

§ 367

lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punkt 10.4 järgi kohustub Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisel Ostja Liisingufirma poolt kehtestatud tähtajal ja korras viivitamatult Eseme valduse üle andma Liisingufirma volitatud esindajale. Üldtingimuste punkti 10.5 järgi võõrandab Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisel (välja arvatud kui Ostja on Järelmaksuga müügilepingu üles öelnud kasutades omandamise õigust, kui Järelmaksuga müügileping öeldi üles Müügilepingust taganemise tõttu või kui Ese hävib või muutub kasutuskõlbmatuks) Liisingufirma Eseme. Kui Eseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki ostja poolt Liisingufirmale Järelmaksuga müügilepingu punkti 10.5-10.6 alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on üldtingimuste punkti 10.7 järgi Ostja kohustatud viivitamatult tasuma Liisingufirmale puudu jääva osa. Üldtingimuste punkti 10.9 järgi peab Ostja hüvitama Liisingufirmale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid Liisingufirmast tulenevad asjaolud. Liisingufirma poolt Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemise korral käesolevate üldtingimuste punktis 10.1 toodud juhtudel, on Ostja eelkõige kohustatud hüvitama Liisingufirmale järgmised kulud: 10.9.

1. Eseme valduse ülevõtmisega seotud kulud juhul, kui Ostja ei tagasta Eset Liisingufirmale viimase poolt määratud tähtpäeval, sh kulud, mis on seotud tagastamisteenuse osutamisega kolmanda isiku poolt ning Eseme transpordiga Liisingufirma poolt määratud kohta.; 10.9.
2. Eseme müügiga seotud kulud sh kulud seoses Eseme hoidmisega, müügikõlbulikuks seadm isega, puhastamisega ning müügiteenuse osutajale teenustasu maksmisega; 10.9.
3. Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisest tulenevalt Liisingufirma poolt kantud muud kulud. Kostja leiab, et hageja müüs liisingulepingu esemeks olnud Chevrolet Exploreri liiga odavalt. Kostja arvates on Chevrolet Exploreri turuhinnaks 420 000 krooni. Oma väidet on kostja tõendanud lingiga interneti leheküljele ja kostja on lisanud lingi juurde lause, et Eestis pole hetkel ühtegi sellist masinat müügis. Auto turuhinda välisriigis ei saa aluseks võtta auto turuhinna määramiseks Eestis, sest erinev elanikkonna ostujõud, nõudlus autode järele ja autode pakkumine tingivad erineva auto turuhinna Eestis ja välisriigis. Liisinguandja huvides on auto võimaliku kalli hinnaga müümine, sest see tagab võimalikult suures ulatuses auto ostmiseks tehtud kulutuste katmise auto müügihinna arvel. Samas ei saa nõuda liisinguandjalt auto müümist liiga kõrge hinna eest, mille eest ei taha keegi autot osta, sest see toob kaasa esimese müügikatse ebaõnnestumise ja uue müügipakkumise esitamise. Auto müümine mitme müügikatse järel suurendab auto müügi kulusid. Kohus leiab, et Chevrolet Exploreri müümine 135 000 krooniga oli turu situatsiooni arvestades põhjendatud, ning lähtub hageja nõuete üle otsustamisel 135 000 kroonisest müügihinnast. Liisingulepingu eseme valduse taastamiseks oli hageja sunnitud kasutama tagastusteenust osutava ettevõtte abi ja tagastusteenus maksis 9 528, 00 krooni. Eseme müügiprotsessi peale kulutas hageja 6 191, 47 krooni. Eseme müügihind oli 135 000 krooni ja jääkmaksumus oli 278 434, 38 krooni. Jääkmaksumuse ja müügihinna vahe oli 278 434, 38 – 135 000 = 143 434, 38 krooni. Liisingulepingu II Eseme müügiprotsessi peale kulutas hageja 9 262, 50 krooni. Eseme müügihind oli 237 500 krooni ja jääkmaksumus oli 270 344, 93 krooni. Jääkmaksumuse ja müügihinna vahe 4 oli 270 344, 93 – 237 500 = 32 844, 93 krooni. Liisingulepingu III Eseme müügiprotsessi peale kulutas hageja 5 000, 00 krooni. Eseme müügihind oli 126 250, 07 krooni ja jääkmaksumus oli 156 399, 81 krooni. Jääkmaksumuse ja müügihinna vahe oli 156 399, 81 – 126 250,07 = 30 149, 74 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja poolt pärast hagiavalduse kättetoimetamist avalduse tegemise näol hagile Liisingulepingust II ja Liisingulepingust III tulenevate põhinõuete ja kõrvalnõuete lisamiseks on tegemist hageja põhinõude suurendamisega eelpool nimetatud liisingulepingutest tulenevate põhinõuete võrra ja hageja kõrvalnõude suurendamisega eelpool nimetatud liisingulepingutest tulenevate põhinõuete võrra. Seetõttu saab kohus menetleda ka Liisingulepingust II ja Liisingulepingust III tulenevaid nõudeid. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 299 598, 72 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 9 337, 93 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt alates 24.
5. a (s.o hagi esitamisest) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Kaido Kompus. Kohtunik 5