TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1950 Otsuse kuupäev 31.01.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.H. kaebus Tartu Vangla vastu 2500.- krooni nõudes seonduvalt kinnipidamisega kartserirežiimil 14 tundi lubatust kauem. Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta V.H. kaebus Tartu Vangla vastu 2500.- krooni mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 02.03.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus V.H. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist 2500.- krooni. Kaebaja kahjunõue seisneb selles, et kaebajat on hoitud kartseri režiimil 14 tundi ettenähtust kauem. Kaebaja on esitanud kahjunõude taotluse 11.01.2010 Tartu Vanglale ning vangla on kahjunõude osaliselt rahuldanud otsustusega 28.06.2010 nr. 3-30/
- Kaebaja on taotluses märkinud, et kartseri režiimil õigusvastaselt viibimine on põhjustanud kaebajal stressi, depressiooni ja pingelisi läbielamisi. Nõude osas on kaebaja täpsustanud, et nõuab kahju hüvitamist vanglalt 2500.- krooni nii moraalse kahju kui ka õigusvastase vabaduse piiramise eest. Kahjunõude osalise rahuldamise otsustusest nähtuvalt on Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja ülesannetes oleva A.Kliimanti poolt antud seletustest nähtuvalt kaebaja viibinud kambris 1004 juba pikemat aega. Tegemist on kartserikambriga, kuid kaebaja on viibinud seal tavarežiimil. Ajavahemikul 21.12.2009 kuni 23.12.2009 ja 31.12.2009 kuni 03.01.2010 on kaebaja viibinud samas kambris kartseri režiimil. Vangla on tuvastanud asjaolude kontrollimisel, et kaebaja on tõepoolest viibinud kartseri režiimil 14 tundi lubatust kauem. Vastustaja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-3-93-09 ning arvestanud kaebajale 14 tunni eest kartseris viibitud aja eest 100.- krooni hüvitist, mis riigikohtu lahendi järgi on arvestatud kogu 24 tunni ulatuses (kahjunõue suurus 100.- krooni ööpäeva eest). Nimetatud otsustuse kohaselt on märgitud, et kaebaja on vanglale tekitanud suurema kahju, kuna kaebaja on enesevigastusega tekitatud kahju, mille raviks on vangla kulutanud 404.- krooni. 01.12.2009 kella 9.45 ajal on kaebaja tekitanud tahtliku enesekahjustuse vigastades end žiletiga. Objektiivselt esines vasemal põsel 3 pindmist haava (pikkusega 3 cm, 11 cm ja 12 cm) ja vasemal kaela piirkonnas 2 pindmist haava (pikkusega 7 cm ja 12 cm). Tartu Vangla meditsiiniosakonna komisjoni poolt 05.03.2010 väljastatud arve alusel on kaebaja ravimiseks kulutatud 404.- krooni. Vangla on lähtunud VÕS § 197 lg 1 ning teinud tasaarvestuse ning teavitanud kaebajat, et vanglal jääb õigus nõuda kaebajalt veel 304 krooni. Kaebuse esitaja taotleb Tartu Vanglalt 2500.- krooni mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja on seisukohal, et vangla on tunnistanud, et on kaebajat alusetult 14 tundi põhjendamatult kinni pidanud kartseri režiimil ning seonduvalt sellega on tekitanud kaebajale moraalseid kannatusi, kuid kahjunõude osalisel rahuldamisel on vangla rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja on väitnud, et ta ei vaidlusta, et Tartu Vangla võis teha tasaarvestust, kuid täiesti seadusevastane on teha tasaarvestust mingi kahjuga, mille olemasolust saab kaebaja teada alles pärast tasaarvestuse tegemist. Kaebuse täienduses (29.11.2010) on kaebuse esitaja selgitanud, et vangla on jätnud kaebajale arve tutvustamata ning seega on vangla võtnud kaebajalt õiguse ka arvet vaidlustada . Seega on Tartu Vangla eiranud kaebaja seaduslikku õigust vaidlustada arve vaidemenetluses ning kaebaja on esitanud taotluse kohtule tasaarvestuse otsuse tühistamiseks. Samas märgib kaebaja, et varalised kahjud, mis ta vanglale süstemaatilise lõhkumisega tekitanud on, on tekitatud peale vaideotsuses viidatud enesevigastusega tekitatud kahju vanglale. Kaebaja taotleb kohtult mitte juhinduda vangla väidetest, mis iseloomustavad kaebajat võimalikult negatiivselt. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla võlgneb kaebajale 100.- krooni. Samas märgib kaebaja, et Tartu Vangla on pidanud kaebajat kartserirežiimil 14 tundi kauem lubatust, mis on tekitanud kaebajale moraalseid kannatusi, seega taotleb kaebaja õigustatult vanglalt mittevaralist kahju 2500.- ning taotleb tühistada õigusvastaselt tehtud tasaarvestuse otsus. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse ( RVastS) § 7 lg-st 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitajat karistati Tartu Vangla 21.12.2009 käskkirjaga nr 1- 4/1927 distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Nimetatud käskkirja alusel viibis kaebaja kartserirežiimil alates 21.12.2009 kella 13.50-st kuni 23.12.2009 kella 20.50-ni ja alates 31.12.2009 kella 14.05-st kuni 03.01.2010 kella 21.05-ni, seega viibis kaebaja kartserirežiimil 14 tundi ettenähtust kauem. Tartu Vangla rahuldas kaebaja kahju hüvitamise nõude 100 krooni ulatuses. Tervishoiuteenuse kulude kohta esitati kaebajale 05.03.2010 arve summas 404 krooni. Kuna Tartu Vangla võlgneb kaebajale 100 krooni ja kaebaja võlgneb omakorda Tartu Vanglale 404 krooni, siis juhindus Tartu Vangla RVastS § 11 lg-test 2 ja 3 ning VÕS § 197 lg-st 1 ja tasaarvestas oma nõude kaebaja nõudega, mille tulemusena võlgneb kaebaja Tartu Vanglale veel 304 krooni. Peale selle peab vastustaja vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et ta on süstemaatiliselt lõhkunud Tartu Vanglale kuuluvat vara vaatamata sellele, et ta on teadlik oma kohustusest suhtuda tema kasutusse usaldatud vangla varasse heaperemehelikult ning on käesolevaks ajaks tekitanud Tartu Vanglale kokku varalist kahju kogusummas 9793 krooni ja 10 senti. Vastuse täienduses peab vastustaja vajalikuks märkida , et Tartu Vangla jurist käis kaebajaga tema kahjunõude osas vestlemas enne, kui kaebaja vanglale esitatud kahjunõue jäeti läbi vaatamata ja anti tähtaeg kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks see tähendab enne 10.03.
- Kohtuvälise lahenduse leidmise võimalust pakkus kaebaja välja ise oma kahjunõudes. Vestluse teemaks oli kaebajaga kokkuleppe saavutamine just tema kahjunõudest ning vangla nõudest (tahtliku enesevigastuse raviks osutatud tervishoiuteenuste osutamise arve) tema vastu tulenevalt. Vestlusele oli juristi poolt kaasa võetud nii kaebaja kahjunõue kui ka arve, millega tutvumiseks oli kaebajal võimalus aga kaebaja selle vastu huvi üles ei näidanud. Vastustaja on märkinud, et kuna vestlusest kaebajaga on piisavalt palju aega möödas, ei ole võimalik täpset kaebaja poolt öeldut tsiteerida aga mõte, mida kaebaja juristile edastas oli selline, et tema jääb oma kahjunõude juurde ja tal on Tartu Vangla arvest ükskõik, kuna tema vastu on nõudeid rohkemgi ning Tartu Vangla võib hakata, kui soovib tema ravimiseks kulunud summasid kohtu kaudu sisse nõudma. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema ei olnud Tartu Vangla arvest, millest tasaarvestuse tegemisel lähtuti, millest tulenes tema võlgnevus vangla ees, teadlik. Kuna kaebaja ei märkinud oma kahjunõudes, et tema kamber, kus ta kartseri karistust kandis ei oleks vastanud ettenähtud tingimustele või et tema 14 tunnine õigusvastaselt kartseris viibimine oleks olnud erinev eelnevast õiguspärasest kartseris viibimisest, siis puudus alus ning põhjendatus V. H. kahjunõude suuremas summas rahuldamiseks. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on kaebuse esitajat karistatud Tartu Vangla 21.12.2009 käskkirjaga nr 1-4/1927 distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Nimetatud käskkirja alusel viibis kaebaja kartserirežiimil alates 21.12.2009 kella 13.50-st kuni 23.12.2009 kella 20.50-ni ja alates 31.12.2009 kella 14.05-st kuni 03.01.2010 kella 21.05-ni, seega viibis kaebaja kartserirežiimil 14 tundi ettenähtust kauem. Nimetatu osas vaidlust ei ole. Tartu Vangla hüvitas kaebajale 14 ebaseaduslikult kartseris viibitud tundi 100 krooni suuruse hüvitisega, tehes tasaarvestuse V.H. poolt vanglale võlgnetava rahasummaga 404 krooni. Kaebaja ei vaidlusta 100 krooni suuruse hüvitise maksmist, samuti ei vaidlusta ka seda, et Tartu Vanglal ei ole mingit õigust tasaarvestuse tegemiseks, kuid ta vaidlustab vastustaja õigust teha tasaarvestust sellise võlgnevusega, millest kaebaja saab teada alles pärast tasaarvestuse tegemist ning mille kohta ei ole kaebajale ühtki arvet esitatud. Sellest tulenevalt taotleb kaebaja Tartu Vangla tasaarvestuse tegemise tühistamist ja 2500 krooni suuruse hüvitise väljamõistmist, kuna on seisukohal, et talle on moraalset kannatust tekitatud seonduvalt sellega, et teda on põhjendamatult kauem kartserirežiimil kinni hoitud, mis on põhjustanud kaebajal stressi, depressiooni ja pingelisi läbielamisi. Kohus asub seisukohale, et vangla on toiminud õigesti, et on arvestanud kaebajale mittevaralise kahju hüvitamist ühe ööpäeva eest alusetult kinnipidamisega seonduvalt 100.- krooni lähtuvalt Riigikohtu lahendist 3-3-1-93-09, kuna kaebaja on viibinud kartseri režiimil 14 tundi lubatust kauem. Riigikohtu lahendi kohaselt on kahjuhüvitise suuruseks 100 krooni ühe ööpäeva eest seonduvalt õigusvastase kartserisse paigutamisega. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kaebaja tasaarvestust ei olegi vaidlustanud, küll aga seda, et ta ei olnud teadlik , millisest dokumendist lähtuvalt tasaarvestus on tehtud. Vastavalt Vangistusseaduse ( VangS) § 53 lg-le 4 tekib vanglal regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks kinnipeetava suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse. Vangla on märkinud, et kaebaja tekitas enesele 01.12.2009 kell 9.45 paiku žiletiteraga tahtliku vigastuse: objektiivselt esines kaebaja vasemal põsel 3 pindmist haava pikkusega 3 cm, 11 cm ja 12 cm ning vasemal pool kaela piirkonnas 2 pindmist haava pikkusega 7 cm ja 12 cm. Tervishoiuteenuse kulude kohta esitati kaebajale 05.03.2010 arve summas 404 krooni. (tl.26) Kuna Tartu Vangla võlgneb kaebajale 100 krooni ja kaebaja võlgneb omakorda Tartu Vanglale 404 krooni, siis juhindus Tartu Vangla RVastS § 11 lg-test 2 ja 3 ning VÕS § 197 lg-st 1 ja on tasaarvestanud oma nõude kaebaja nõudega, mille tulemusena võlgneb kaebaja Tartu Vanglale veel 304 krooni. “ Kahjunõude osaline rahuldamine“ otsustusega on vangla jätnud endale õiguse tekitatud summa 304.- krooni väljanõudmiseks. Kohus peab usaldusväärseks vastustaja täiendavat selgitust asja kohta, et Tartu Vangla jurist käis kaebajaga tema kahjunõude osas vestlemas enne, kui kaebaja vanglale esitatud kahjunõue jäeti läbi vaatamata ja anti tähtaeg kahjunõudes puuduste kõrvaldamiseks see tähendab enne 10.03.
- Vastustaja on märkinud, et kohtuvälise lahenduse leidmise võimalust pakkus kaebaja välja ise oma kahjunõudes. Vestluse teemaks on olnud kaebajaga kokkuleppe saavutamine just tema kahjunõudest ning vangla nõudest kaebaja vastu tahtliku enesevigastuse raviks osutatud tervishoiuteenuste osutamise arve kaebaja vastu. Kohus peab usaldusväärseks asjaolu, et vangla jurist on kaebajaga vesteldes püüdnud näidata ka kaasavõetud arvet, mille tutvumise vastu ei ole kaebaja huvi üles näidanud, kuna kaebaja pidi olema teadlik, et enesevigastusega tekitatud ravi kulutustele võib vangla regressinõude esitada ning samas on vanglal ka muid rahalisi nõudeid kaebaja vastu, mistõttu võis olla kaebajale juristi poolt näitamiseks pakutav arve vastuvõetamatu. Tahtlikult tekitatud enesevigastuse raviks osutatud tervishoiuteenuse arve on koostatud 05.03.2010 , mis ei ole haldusakt, mille tutvustamiseks peab võtma allkirja. Seega kui kaebaja ise arve vastu huvi ei tundunud, puudus vastustajal ka vajadus seda kaebajale esitada, samas ei ole vangla ka arvet esitanud sissenõudeks, on vaid otsustuses 28.06.2010 „Kahjunõude osaline rahuldamine“ märkinud, et vanglal on õigus nõuda kaebajalt sisse arve alusel vastav summa arvestades poolte vahel tekkinud tasaarvestussuhet. Kohus on seisukohal, et vangla poolt rahuldatud kahjunõue 100.- krooni ulatuses on õiguspärane ning ülejäänud kahjusumma nõudes on kaebus põhjendamatu. Antud asjas ei ole ka tõendamist leidnud, et seonduvalt 14 tunnise alusetult kartserirežiimil viibimisega on muul moel tekitatud mittevaralist kahju kaebajale. Antud asjas ei oma tähtsust see, et kaebaja on oma süstemaatilise lõhkumisega põhjustanud vanglale veel materiaalset kahju kokku 9793 krooni ja 10 senti, kuna see ei ole seotud käesoleva vaidlusega. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks