Obsah (7)

§ 5§ 436§ 231§ 439§ 173§ 163§ 144

2-10-36748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-36748 Tsiviilasi Liivi P

§ 5

lg 2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja väide on paljasõnaline. Hageja väide, et tema konto väljavõttelt ei nähtu puhkusetasu maksmist

1. aastal, millest tuleb järeldada, et hageja ei puhanud 2009 aasta eest /tl 80/, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja puhkas
2. aasta mais 28 päeva. Kohtule esitatud hageja konto väljavõttest /TVK I lk 27-38 nähtub, et 12.05.2009 ja 21.05.2009 on kostja poolt tehtud talle ülekandeid selgitusega – töötasu. Hageja ei ole esitanud väiteid, et talle ei ole makstud puhkusetasu
3. aasta mais. Seega ei tõenda hageja konto väljavõte, et hageja puhkas 2009 aasta mais
4. aasta eest. Hageja on kinnitanud, et puhkas 2009 aasta mais ja selle puhkuse eest ta puhkusetasu nõuet esitanud ei ole. Kostja arvestuse kohaselt on hageja alates
5. aastast puhanud igal kalendriaastal 28 päeva jooksva kalendriaasta eest. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagejal on õigus saada puhkusehüvitist 9 kalendripäeva eest. Hageja on nõustunud töövaidluskomisjoniga selles, et ühe päeva puhkusehüvitise summa on 248.10 krooni. Kostja oma kirjalikus vastuses /tl 51/, on asunud seisukohale, et töövaidluskomisjon on arvestanud puhkusehüvitise suuruseks päevas 247 krooni. Eeldades selle õigsust oleks arvestusliku puhkusehüvitise suurus 2223 eesti krooni (9x247). Kostja seisukohadest ei nähtu, mille alusel on kostja väidab, et töövaidluskomisjon on võtnud alusel puhkusehüvitise suuruseks päevas 247 krooni. TVK otsuse kohaselt on aluseks võetud ühe päeva puhkusehüvitis summas 248.10 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb aluseks võtta puhkusehüvitise suuruse määramisel, sest kostja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, mille alusel võeti hüvitise aluseks 248.10 krooni päevas. Kostja esitas kohtule taotluse, mille kohaselt kostja oli nõus maksma hüvitist 9 saamata jäänud puhkusepäeva eest, mitte aga 23 saamata jäänud puhkusepäeva eest. Puhkusehüvitise suuruseks on seega 2233 (9x248.10) krooni. Kostja on hagejale tasunud 2044 krooni, seega täiendava puhkusehüvitise summa on (2233-2044) brutos 189 krooni. Alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis käibel euro. Euro ja krooni vahetuskurssi (1euro=15,6466 krooni) aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis summas 12.07 eurot (brutos). II. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu jaanuar-aprill 2010 arvestuslikus summas 18 035 krooni. Kostja on seisukohal, et hagejale arvestatud (bruto) töötasu jaanuar – aprill 2010 on summas 19 625 krooni ja välja on makstud 15 534.55 krooni. Kostja leiab, et TVK on temalt hageja kasuks rohkem välja mõistnud 11 010 krooni brutotasuna. Kostja on vaidlustanud töötasu enamväljamõistmise summas 4985 krooni. Poolte vahel töölepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS § 26 lg 1 p 3 kohaselt töölepingu kohustuslikuks tingimuseks oli kokkulepe töötasu kohta. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-114-09 p 12 järgi on palgatingimused töölepingu olulisteks tingimusteks. Kuni 30.06.
6. kehtinud Palgaseaduse § 3 lg 1 alusel käsitletakse palgatingimustena palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4, mis käsitleb palka, ei vasta seaduse sätetele. Hageja ja kostja ei ole vaidlustanud TVK poolt tuvastatud asjaolu, et tööandja oli kohustatud tasuma töötajale palka määras 360 krooni päevas, vastavalt selle ajavahemiku kalendripäevade arvule.

§ 436

lg 4 sätetel kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt 4 mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kohus arvestab töötaja palgamääraks 360 krooni päevas ajavahemiku jaanuar –aprill 2010 eest vastavalt tööpäevade arvule kalendrikuus. Kohus arvestab usaldusväärse tõendina hageja konto väljavõtet, kust nähtub kostja poolt hagejale kantud töötasu. Konto väljavõte asub TVK I lk 23-

1. Hagejale üle kantud netotasu järgi on võimalik välja arvutada tööandja poolt arvutatud töötasu suurus kroonides. kalendrikuu tööpäevade arv 21 19 Ettenähtud Tööandja töötasu suu- poolt tehtud rus kroonides makse summa kalendrikuus hagejale 7560 7111 6840 5497 Jaanuar 2010 Veebruar 2010 Märts 2010 Aprill 2010 8827 6680 22 12 7920 4320 5316 4018 3998 3022 Tööandja poolt arvutatud töötasu suurus vastavalt tööandja poolt tehtud maksele Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud, et jaanuarikuus arvestati ja tasuti
2. aasta detsembrikuu töötasu. Pooltel selles osas vaidlust ei ole /tl 52/. Kohtuistungil asus kostja seisukohale, et jaanuari maksed on jaanuari töötasu maksed. Kõik väljamakstud tasud on tehtud jooksva kuu eest /tl 80/. Kohus loeb kostja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtadega omaksvõetud asjaolu, et jaanuaris 2010 arvestati ja tasuti
3. aasta detsembrikuu töötasu.

§ 231

lg 3 sätestab, et omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kohus leiab, et kostja ütlused kohtuistungil selles, et millal ja mis kuu eest töötasu hagejale üle kanti ei ole usaldusväärsed. Kostja ei ole põhjendanud oma seisukohade muutmist. Eeltoodust tuleneb, et kostja pidi hagejale tasuma töötasu arvestuslikus summas jaanuar kuni aprill 2010 kokku 26 640 krooni (7560+6840+8920+4320). Kostja on hagejale maksnud töötasu nimetatud perioodil kokku summas 12 517 krooni (5497+5497+3022), mis arvestuslikus summas teeb 15 387 krooni. Kostja peab hagejale tasuma vähemmakstud töötasu summas 11 253 krooni (26 640-15 387) ajavahemiku jaanuar kuni aprill 2010 eest. Kuna kostja ei ole märkinud mitte ühelgi kuul ülekande selgitusse, mis kuu eest töötasu on makstud ja kohus on juba eelnevalt asunud seisukohale, et usaldusväärseks ei saa pidada kostja ütlusi selles, et töötasu maksti jooksval kuul jooksva kuu eest, siis arvestab kohus tasu kokku kogu vaidlusaluse perioodi eest. Hageja ei pea ja ei saa vastutada kostja kohustuste täitmata jätmise eest. Kostja on tasunud hagejale 11.05.2010 249 krooni märtsikuu miinimumpalga vahe ja 14.05.2010 töö- ja puhkusetasu summas 4477 krooni, mis arvestuslikus summas teeb vastavalt 331 ja 5325 krooni, kokku 5656 krooni. Arvestuslik puhkusehüvitis 9 päeva eest on 2233 (9x248.10) krooni. Tööandja on välja maksnud mais 2010 töötasuna arvestuslike summadena seega 3423 krooni (5656 -2233). 5 Kohus on tuvastanud, et jaanuar-aprill 2010 eest tuleb kostjal hagejale tasuda 11 253 krooni. Sellest tuleb maha arvata kostja poolt mais tasutud arvestuslike summana 3423 krooni. Eeltoodu alusel lõplik summa, mis kostjal tuleb hagejale arvestusliku töötasuna tasuda perioodi jaanuar-aprill 2010 eest on 7830 krooni. Alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis käibel maksevahendina euro. Arvestades krooni ja euro vahelist vahetuskurssi (1euro=15,6466 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista jaanuar –aprill saamata jäänud töötasuna 500,42 eurot. Hageja ei ole vaidlustanud TVK otsust osas, millega tema kasuks mõisteti välja töötasu jaanuar-aprill 2010 summas 18 035 krooni. Seetõttu ei saa kohus arvestada hageja väiteid osas, mis puudutavad töötasu maksmist ja mittemaksmist 2009. aasta eest.

§ 439

järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas vaidluses saab kohus lahendada vaid vaidluse puhkusehüvitise ning töötasu nõudes jaanuar-aprill 2010. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätte poolte endi kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt

§-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud

§ 144

. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6