lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 23.09.2009 esitas Kalle Laid Pärnu Maakohtule hagi MTÜ Tahkuna Jahiselts vastu kostja juhatuse 09.08.2009 otsuse osaliseks kehtetuks tunnistamiseks osas, millega hageja arvati välja kostja liikmeskonnast ning hageja seltsi liikmete nimekirja kandmiseks kohustamiseks. 30.11.2009 esitatud hagiavalduses palus hageja kostja juhatuse 24.10.2009 otsuse osaliselt kehtetuks tunnistada osas, millega kinnitati kostja 09.08.2009 otsus hageja väljaarvamise kohta kostja liikmeskonnast. Pärnu Maakohtu 12.05.2010 määrusega liideti hagiavaldused ühte menetlusse. 20.06.2009 toimus kostja juhatuse koosolek, kuhu hagejat ei kutsutud, ja kus arutati hageja käitumist ning otsustati kutsuda kokku 22.08.2009 seltsi erakorraline üldkoosolek. Juhatus otsustas esitada üldkoosolekule ettepaneku arvata K. Laid välja seltsi liikmeskonnast ebaeetilise käitumise ja seltsi õhkkonna mürgitamise pärast. Seltsi juhatus otsustas teatada K. Laidile, et ei soovi sõlmida temaga jahimaade kasutamise lepingut, kuna K. Laidi tingimused ei ole seltsile vastuvõetavad. 09.08.2009 toimunud jahiseltsi juhatuse koosoleku protokollist nähtuvalt arutati
Põhiseaduslikku õigust kuuluda mittetulundusühingutesse ei saa tõlgendada selliselt, et isiku väljaarvamine konkreetsest ühingust oleks automaatselt käsitletav tema põhiõiguse riivamisena. Liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine seltsist on MTÜS ja seltsi põhikirja p-de 2.2 ja 2.6 kohaselt seltsi juhatuse pädevuses. Põhikirjas sätestatud eelduste (eelkõige põhikirja p 2.5) täidetuse korral on juhatus õigustatud liikme seltsi liikmeskonnast välja arvama. Liikme väljaarvamine liikmeskonnast ei riiva seejuures PS § 48 lg-s 1 sätestatud põhiõigust, sest õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse ei ole samastatav üksikisiku õigusega igal ajahetkel igasse võimalikku ühingusse kuuluda. Iga mittetulundusühing on pädev oma liikmeskonna üle ise otsustama. Vastustaja kuulub teistesse Hiiumaal tegutsevatesse jahiseltsidesse, mistõttu seltsist väljaarvamine ei piira tema võimalusi kodukohas jahti pidada. Seltsi kodukorras on määratud seltsi olemus ning kohustuslikud käitumisjuhised kõigile liikmetele. Maakohus on jätnud kodukorras sätestatu sisuliselt kohaldamata. Vastustaja käitumine on käsitletav põhikirja p-de 2.5 ja 3.2 ning kodukorra punktide rikkumisena, mistõttu esinevad põhikirja p-s 2.5 ja MTÜS § 16 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused vastustaja väljaheitmiseks seltsist. Et vastustaja nõuab endale eritingimusi (spetsiifiliste eritingimustega leping seltsiga) ning eelistab vastustajale meelepäraseid liikmeid teistele seltsi liikmetele, lubades vaid valitud liikmeid oma maadele jahile, on üheselt käsitletav seltsi huve mittearvestava käitumisena. 5 Kodukorra VII peatükk sätestab, et selts on sõpruskond, keda seob ühine jahikirg, loodushuvi ning vastastikune austus. Just sõpruskonna põhimõtte eiramist ja seeläbi ka ühise jahiaja ebameeldivaks muutmist on seltsi juhatus hagejale 09.08.2009 ja 24.10.2009 juhatuse otsustes ette heitnud. Maakohus ei ole nimetatud põhjendusi otsuses veenvalt ümber lükanud ja on sisuliselt jätnud kodukorras sätestatu tähelepanuta. Kodukorra sätetest koostoimes põhikirja p-ga 2.5 tuleneb muuhulgas, et liikme väljaarvamise otsus seltsist võib rajaneda ka subjektiivsetel kriteeriumidel. Maakohtu otsus lähtub ebaõigesti eeldusest, justkui saaks vastustaja seltsist väljaarvamise otsus olla õiguspärane üksnes juhul, kui ta on käitunud vääritult formaalselt objektiivses tähenduses. Seda, et mittetulundusühingust väljaarvamise põhjendatuse hindamisel saab tugineda ka subjektiivsetele kriteeriumidele, toetab MTÜS § 16 lg 4 sõnastus. Sisuliselt annab see üldkoosolekule pädevuse vaadata üle juhatuse poolt tehtud liikme väljaarvamise otsus. Seega on väljaarvamise põhjendatuse hindamiseks oluline hinnata mittetulundusühingu liikmete tahet. Toetusavalduse ja muude tõenditega on tõendatud, et seltsi liikmed toetavad enamuses vastustaja seltsist väljaarvamise otsust. Liikmelisusel põhineva seltsi liikmeskonna enamusel on õigus anda hinnang oma liikme tegevuse vastavusele seltsi tegevuse aluspõhimõtetega ning otsustada liikme liikmeskonda kuulumise sobivuse üle. Hageja väljaarvamine ei kahjusta tema huve, samas kui tema jäämine liikmeskonda kahjustab ilmselt seltsi huve, kuna enamus seltsi liikmeskonnast ei poolda hagejaga koos seltsi tegevuses osalemist ning peab tema käitumist seltsi põhimõtete, põhikirja ja kodukorra eiramiseks. Kui hageja jääb seltsi liikmeks, on nende seltsi liikmete ainukeseks alternatiiviks ise seltsi tegevusest eemalduda või lahkuda. Apellandile jääb arusaamatuks kohtuotsuse punktis II esitatud mõttekäik, mille kohaselt apellandi poolt tõendina esitatud fotoga ajaleheartikkel tõendab maaomaniku (vastustaja) soovi, et tema maale sisenemiseks annaks kõik isikud peale viie seltsi liikme talle telefoni teel märku. Apellandi hinnangul tõendab ajaleheartikkel otseselt seda, et vastustaja eelistab teatud seltsi liikmeid teistele ning seab erinevalt väljakujunenud tavast seltsi liikmetele piiranguid tema maal jahipidamiseks. Samas peab vastustaja ise jahti teiste seltsi liikmete maadel. Apellandi arvates on maakohus hinnanud ühekülgselt seltsi juhatuse 13.11.2007 protokolli, asudes seisukohale, et vastavate pretensioonide esitamine seltsi poolt hagejale on tõendamata ja seega ei ole K. Laidile midagi ette heita, ning vastustaja 05.02.2008 e-kirja ja seltsi juhatuse 06.02.2008 protokolli, millest nähtuvalt esinesid juba 2008.a seltsi ja hageja vahel erimeelsused. Maakohus on hinnanud ühekülgselt toetusavaldust, leides, et toetusavaldus ei tõenda vastustaja vääritut käitumist või jahieeskirjade, kodukorra ja põhikirja rikkumist, jättes tähelepanuta, et toetusavaldus ei ole mõeldud nimetatud rikkumiste tõendamiseks. Toetusavaldus tõendab seltsi liikmete nõustumist juhatuse hinnanguga, et K. Laid ei ole vääriline kuuluma seltsi liikmeskonda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
6 Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning tulenevalt
lg-st 6 ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.
lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ebaõige on kaebuse väide, et hageja nõuded juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuleb
lg 1 p 1 järgi jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle rakendamise võimalust ei ole minetatud. MTÜS § 16 lg 4 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Eeltoodust tuleneb, et mittetulundusühingu liikmel on võimalus oma mittetulundusühingust väljaarvamine vaidlustada üldkoosolekul, kuid sätte sõnastusest ei saa järeldada, et tegemist oleks kohustusliku kohtuvälise vaidluse lahendamise korraga. Õigus mittetulundusühingu juhatuse otsust kohtus vaidlustada tuleneb TsÜS §-st 38. Maakohus on nõudeid menetledes õigesti jätnud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Ebaõige on kaebaja käsitlus, et mittetulundusühingust võib selle liikme välja arvata liikmete enamuse subjektiivse otsustuse alusel. MTÜS § 16 lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Seega saab ühing ise määrata kriteeriumid, mille alusel saab liikme välja arvata. Kostja põhikirja p 2.5 järgi võib seltsi liikme välja arvata, kui ta rikub põhikirja nõudeid, ei täida ühingu juhtorganite otsuseid ja korraldusi, eirab jahieeskirju ning jahieetikat, käitub vääritult ning kahjustab ühingu ja selle liikmete mainet, samuti siis, kui ta ei tasu liikmemaksu üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajaks. Väljaarvamise aluseks saavad kolleegiumi arvates olla vaid seltsi liikme teod, mis vastavad põhikirja p-s 2.5 toodule. Maakohus on õigesti tuvastanud, et asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja on käitunud viisil, mis annab aluse jahiseltsi liikmete hulgast väljaarvamiseks, ei ole kostja esitanud ega nende olemasolu tõendanud. Kostja väited, et hageja käitub vääritult, rikub jahieetikat ja tekitab sisepingeid, on jäänud paljasõnalisteks hinnanguteks. Ebaõige on kaebuse väide, et maakohus on jätnud hindamata hageja käitumise vastavuse kodukorraga. Seltsi kodukord sätestab jahipidamise eetika ja head jahitavad (kodukorra VII peatükk). Kolleegiumi arvates ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks käitunud vastuolus kodukorras sätestatuga. Tulenevalt põhikirja p-st 2.5 võib ühingu liikme välja arvata, kui ta on käitunud vääritult või rikkunud jahieetikat või kahjustanud ühingu ja selle liikmete mainet, kuid hinnangu aluseks saavad olla ühingu liikme teod. Ebaõige on apellandi käsitlus, et hinnangu andmiseks ja isiku väljaarvamiseks piisab seltsi juhatuse või teatud osa liikmete meelevaldsest hinnangust kodukorra nõuete rikkumise kohta. Kostja poolt esitatud avaldus, kus seltsi liikmed ei nõustu koos hagejaga seltsi kuuluma ja jahil käima, ei anna alust tuvastada, et kostja otsused hageja väljaarvamise kohta olid õiguspärased. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid õigesti ja kaebuse väited ei anna alust teha tõenditest teistsugust järeldust. See, et pooled ei jõudnud kokkuleppele hagejale kuuluva maa jahiks 7 kasutamise osas ja hageja valib, keda ta oma maale jahti pidama lubab, ei ole asjaolud, mis annavad põhjuse hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast. Kaebuses viidatud tõendid käsitlevad pooltevahelisi eelnevaid suhteid, kuid neist ei tulene, et hageja on toime pannud tegusid, mis põhikirja p 2.5 järgi annaksid aluse tema väljaarvamiseks jahiseltsist. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis
Maakohus on otsuses maakohtus kantud menetluskulud jätnud õigesti
Margo Klaar Ele Liiv Ülle Jänes 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.