TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2565 Otsuse kuupäev 31.01.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi I.P. kaebus Lääne Prefektuuri 02.12.2008 toimingu õigusvastasuse tuvastamise (ametnike toiming seonduvalt kaebajalt alusetult vabaduse võtmisega ja solvava käitumisega) ja kirjaliku vabanduse nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 20.01.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta I.P. kaebus haldusasjas 3-10-2565 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 02.03.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Asja materjalide kohaselt on I.P. pöördunud kaebusega 05.10.2010 halduskohtu poole, milles taotleb tunnistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu-Jaagupi vanemkonstaabel Valdu Kaljuri ja konstaabel Svetlana Luide tegevuse õigusvastasust seonduvalt alusetu kinnipidamise ja solvava käitumisega ning kaebaja taotleb Lääne Prefektuurilt kirjalikku vabandust. Kaebaja on pöördunud oma nõudega Lääne Prefektuuri poole nõudes kirjalikku vabandust ning võtta vastutusele nimetatud politseiametnikud , millele Lääne Prefektuur on vastanud kirjaga 09.09.2010 nr. 9.1-06/19518, mille kohaselt on politseiametnikega vestluse tulemusena asutud seisukohale, et kaebaja poolt kirjeldatud faktid ei vasta tõele ning on peetud kaebaja taotlust kohatuks ja pahatahtlikuks. Kaebuse esitaja I.P. on esitanud Tartu Halduskohtule 05.10.2010 kaebuse, milles nõuab Lääne Prefektuurilt kirjalikku vabandust seonduvalt kaebajalt alusetult vabaduse võtmisega ja seonduvalt politseiametnike solvava käitumisega. Kaebaja on märkinud, et 02.12.2008 võtsid Lääne Politseiprefektuuri Pärnu-Jaagupi vanemkonstaabel Valdu Kaljur ja konstaabel Svetlana Luide kaebajalt ebaseaduslikult vabaduse. Kaebuse kohaselt oli kaebaja koos A.P. läinud vabatahtlikult politseiametnike kutsel Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonda seonduvalt kriminaalasjas 08267001671 ülekuulamise vajadusega. Konstaablijaoskonnas otsustati üle kuulata A.P. ning selleks ajaks toimetati kaebaja kinnipidamiskambrisse, kus ta viibis A. P. ülekuulamise ajal ning politseinike lõunapausi ajal. Pärast ülekuulamist lubas V. Kaljur kaebajal koju minna. Kaebaja sõnutsi on ta viibinud kinnipidamiskambris ajavahemikul kell 11.30 kuni 15.00,see on 3tundi ja 30 minutit. Kaebaja on märkinud, et ta ei ole saanud varasemalt oma kaebust esitada, kuna ei olnud teadlik oma õiguste kaitsest kuidas saab politseinike omavoli peale kaebust esitada. Kaebaja on seisukohal, et temalt vabaduse võtmiseks puudus igasugune põhjus, samuti ei antud teada kaebajale tema õigusest teavitada kinnipidamisest lähisugulastele. Politseiametnikud on rikkunud kaebaja suhtes Põhiseaduse § 20 ja 21 nõudeid. Samuti on politseiametnik S.Luide kaebajat solvanud seonduvalt sellega, et kaebaja on varasemalt kinnipidamisasutuses viibinud, mistõttu leiab kaebaja, et politseiametnik on teda diskrimineerinud ja solvanud ka ähvardusega kaebajalt vabadus võtta. Oma tegevusega on politseiametnikud vanemkonstaabel Valdu Kaljur ja konstaabel Svetlana Luide põhjustanud kaebajale oma käitumisega tugevaid hingelisi kannatusi ning unehäireid ja isegi enesetapumõtteid, kuna kaebaja on jahmunud, et tänapäeval politseiametnikud nii jõhkralt võivad käituda, mis on tekitanud ka kartust politsei ees. Kaebaja väidete kohaselt on olnud pärast konstaablijaoskonnas viibimist tema psüühika mitu päeva häiritud. Kaebaja taotleb tunnistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu-Jaagupi vanemkonstaabel Valdu Kaljuri ja konstaabel Svetlana Luide tegevus õigusvastaseks ning kaebaja taotleb Lääne Prefektuurilt kirjalikku vabandust. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Lääne Prefektuuri seisukohalt Pärnu politseijaoskonna juht Mehis Metsale esitatud ettekandes Valdu Kaljur selgitab, et tema mäletamist mööda I. P. kuulati esimesena üle. I. P. andis asja kohta usaldusväärseid ütlusi, mistõttu V. Kaljur ei pidanud vajalikuks tõkendi kohaldamist ja see oleks olnud tema arvates ka ebaseaduslik. Seevastu A.P. ei olnud koostööaldis ning tema ülekuulamine kestis kauem. Sellise järeldusega saab nõustuda, kuna kriminaalmenetluse seadustik lubab isikut kinni pidada KrMS §-des 217 lg 2 ja lg 3 või 130 lg 2 aluste esinemisel. I. P. suhtes ei olnud alust arvata, et ta hoidub kõrvale või jätkab kuritegude toimepanemist, teda ei tabatud kuriteo toime panemisel. Ülaltoodut kinnitab ka fakt, et kriminaalmenetluse raames ei ole koostatud I. P. kinni pidamise kohta ühtegi dokumenti. Näiteks A.P. suhtes kohaldati tõkend – elukohast lahkumise keeld. I.P. 05.10.2010 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses väidab, et 02.12.2008 temalt võeti alusetult vabadus korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna politseiametnike Valdu Kaljuri ja Svetlana Luide poolt. Vastustaja tutvus kaebuses esitatud väidetega ning kriminaalasja nr 1-10-7847
(08267001671)materjalidega ja vestles Valdu Kaljuriga, mille tulemusena vastustaja jõudis veendumusele, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja on märkinud, et ülekuulamise protokolli kohaselt ülekuulamine algas kell 11.
- A.P. kuulati üle teisena ja toiminguga alustati kell 11.
- Viimane ülekuulamine lõppes kell 12.
- Tol ajal kehtinud prefekti 15.02.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud prefektuuri sisekorraeeskirja punkti 4.4 kohaselt lõunapausiks oli ettenähtud ajavahemik kl 12.30-13.00, seega toimingud jätkusid lõunapausi ajal. Vastustaja on esitanud kohtule tõendina väljavõtte I. P. ja A. P. ülekuulamise protokollidest ja sisekorraeeskirjast. Vastustaja on märkinud, et kaebuse esitaja meeletut kartust politsei ees teeb kaheldavaks asjaolu, et kaebus on esitatud peaaegu kaks aastat hiljem peale sündmust ning kaebuses kirjeldatud üleelamised kaebaja poolt vajanuks kohest kõrvaldamist, mitte peaaegu kahe aasta möödumisel esitatud pöördumist. Kaebuse esitaja on ka varasemalt kokkupuutunud politseiga nii väärteo- kui ka kriminaalmenetlusega seoses, mis tähendab, et politseiametnikega suhtlemine ei ole kaebajale võõras. Vastustaja on seadnud kahtluse alla, kas kirjaliku vabandamise toiming kõrvaldaks kaebaja suhtes ligi kaks aastat tagasi kestnud kannatused. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel asjaoludel: Vastustaja on märkinud, et 30.09.2008 toimus Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna piirkonnas vargus. 01.12.2008 Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna politseiametnik Valdu Kaljur koostas teatise menetluse alustamise kohta. 02.12.2008 kutsus politseiametnik Valdu Kaljur A.P. ja I.P. konstaablijaoskonda ülekuulamisele. Vastavalt kriminaalasja nr 1-10-7847
(08267001671)ülekuulamise protokollidele esimesena kuulati üle I.P.. Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt I.P. ülekuulamine algas kell 11.
- A.P. kuulati üle teisena ja toiminguga alustati kell 11.
- Viimane ülekuulamine lõppes kell 12.
- Tol ajal kehtinud prefekti 15.02.2004 käskkirjaga nr 42 kinnitatud prefektuuri sisekorraeeskirja punkti 4.4 kohaselt lõunapausiks oli ettenähtud ajavahemik kl 12.30-13.00, seega toimingud jätkusid lõunapausi ajal. Vanemkonstaabel Valdu Kaljur on koostanud kahtlustatava ülekuulamise protokolli kriminaalasjas ning kuulanud üle kahtlustatavana I.P.. Valdu Kaljuri ettekande kohaselt politseijaoskonna juhile nähtub, et tema teostas I.P. ülekuulamist ning oli selgitanud kaebajale ka tema õigusi ja kohustusi ning ka seda, et seadusliku aluse olemasolul on politseil õigus kuriteo toime pannud isik paigutada kuni 48 tunniks kahtlustatavana arestimajja. Kuna I.P. oli nõustunud tõeseid ütlusi andma, siis otsustati teda kahtlustatavana mitte kinni pidada. Ülekuulamisel oli I.P. käitunud rahulikult ning puudus alus arvata, et I.P. psüühikas oleks olnud kõrvalekaldeid. Valdu Kaljur on asunud ettekandes seisukohale, et kuna I.P. on pikka aega politseitöötajatega suhelnud, ning ülekuulamine toimus rahulikult, ei saanud ülekuulamine mõjuda I. P. psüühikale halvasti ega tekitada enesetapumõtteid. Samas kinnitab V.Kaljur, et ei mäleta, et politseitöötaja Svetlana Loide oleks I. P. solvanud. Kaebaja väidete kohaselt on ta pidanud viibima kinnipidamiskambris 02.12.2008 kella 11.30 kuni kella 15.00 ning kaebaja väidete kohaselt on tema vabaduse võtmine alusetu ning politseiametnike poolt on põhjustatud kaebajale psüühilisi kannatusi ning läbielamisi, mis tekitasid mitmeks päevaks tervisehäireid. Kohus asub seisukohale, et politseiametnike käitumises ei ole tuvastatud õigusvastast käitumist ning samuti ei ole tuvastatud , et kaebajat on politseiametnike poolt ebaseaduslikult kinni peetud. Kaebaja kinnipidamine on toimunud Pärnu politseijaoskonna Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonnas seonduvalt kriminaalasjaga 1-10-7847
(08267001671), kuna nii kaebaja kui temaga kaasas olev A.P. on tulnud 02.12.2008 konstaabel Valdu Kaljuri kutsel tunnistusi andma. Tunnistajana ülekuulamise protokollist (koostatud A.P. suhtes) ja kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (koostatud I. P. suhtes) nähtuvalt on 02.12.2008 ülekuulamistoimingutega alustatud kell 11.05 ja viimane ülekuulamine on lõppenud kell 12.
- Tulenevalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 217 lg 1 kohaselt kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll. Antud juhul ei ole kriminaalmenetluse raames I. P. suhtes kinnipidamise kohta dokumenti vormistatud, on vaid ülekuulamise protokoll, millele kaebaja on märkinud, et protokoll on etteloetud ning kaebusi ei ole. I. P. on iseloomustatud ülekuulamise menetlusel kui rahulikku ja asjasse mõistlikult suhtuvat ülekuulatavat, kes käitus enesekindlalt ning miski ei ole viidanud sellele, et oleks olnud juhtunu pärast närvis või endast väljas. Eeltoodu põhjal puudub kohtul alust arvata, et kaebaja suhtes on politseiametnike poolt kasutatud jõhkrust ja solvavaid väljendeid, mis võisid kaebaja seletuste kohaselt kaebaja psüühiliselt endast välja viia , tekitada kaebajale tugevat hingelist kannatust ning isegi enesetapumõtteid. Kohus asub seisukohale, et tegemist on ilmselge liialdusega, et kaebaja poolt väljatoodud väited politseiametnike aadressil on põhjendamatud ja alusetud, samas on Lääne Prefektuur välja toonud asjaolu, et kaebajal on ka varasemalt olnud kokkupuudet politseiga nii väärteo- kui ka kriminaalmenetlusega seonduvalt, mida arvesse võttes võib järeldada, et antud asjas mõned tunnid politseijaoskonnas viibimine ja ülekuulamismenetluse läbiviimine ei saaks olla kaebaja jaoks nii šokeeriv, et kaebaja psüühikas kõrvalekaldeid tekitada. Ka käesoleval hetkel viibib kaebaja kinnipidamiskohas ning on seega teadlik nii kinnipidamis- kui ka vahistamistingimustest. Nii kohtule kui ka vastaspoolele on jäänud arusaamatuks, miks kaebaja ei pöördunud koheselt pretensiooniga politsei või kohtu poole seonduvalt väidetava ebaõige kinnipidamise ja politseiametnike jõhkra ja solvava käitumise tõttu, vaid on seda teinud alles kahe aasta möödudes. Juba nimetatud asjaolu annab alust arvata, et kaebajal ei olnud mõjuvat põhjust kohtu või politsei poole pöörduda oma õiguste kaitseks, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Samuti ei ole kaebaja esitanud ka tõendeid selle kohta, et oleks pöördunud psühhiaatri või psühholoogi poole oma väidetava psüühilise probleemi lahendamiseks ning seonduvalt enesetapukatse mõttega. Kaebaja väide, et ta pole selle avaldusega varem välja tulnud, kuna ei olnud teadlik kuidas oma õigusi kaitsta, on paljasõnaline ja põhjendamata ning pole usutav. Antud asjas ei ole kohus tuvastanud kaebaja põhiõiguste ega subjektiivsete õiguste rikkumist, diskrimineerimist ega kaebaja suhtes solvavat kohtlemist politseiametnike poolt. Kohus märgib siinjuures veel, et kuna kaebajalt ei ole vabadust võetud, ei olnud vajalik ka teavitada kaebaja lähedasi sellest, et kaebaja viibib politseijaoskonnas uurimistoimingute tegemisel, mistõttu on kaebaja väide, et temalt on võetud vabadus ja sellest ei ole lähedastele teavitatud, põhjendamatu. Kaebaja on taotlenud ka käesoleva haldusasja raames nõuda välja tunnistus A.P, mida kohus ei ole vajalikuks pidanud. Kohus asus seisukohale, et asja saab lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks