) § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõiguse olemasolu last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
A. Z. sündis xxx, olles seega kostja alaealiseks lapseks, kelle suhtes vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (
Hageja ja kostja abielu on lahutatud 21.09.2009 ning kostja on lahkus elama uude elukohta. Alaealine laps on jäi elama koos emaga. Kostja toetus lapse ülalpidamiseks on alates 2010 olnud vastavalt kontoväljavõttele 23.02.2010-08.11.2010 järgmine: veebruarist aprillini (k.a) 2175 krooni, mais 1500 krooni, juunis 2175 krooni, juulis 1500 krooni, septembris 1500 krooni ja oktoobris 1000 krooni.
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal 30.09.2010 kehtis kuupalga alammäärana 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Alates 01.01.2011 vastavalt kuupalga alammäär 278.02 eurot ja pool sellest 139.01 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lapsele elatise 2 175 krooni /139.01 eurot krooni kuus ja elatise tagasiulatuvalt alates 01.02.2010. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKM) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama seaduse lg 2 alusel peab õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitud . Viru Maakohtu 17.01.2011 istungil protokolliti kostja nõusolek vormis „olen nõus tasuma alimente 2175 krooni“, millega kostja võttis õigeks hageja nõude lapsele igakuise elatise välja mõistmiseks. Kohus võttis õigeksvõtu vastu.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades, võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt vanem, kes on eelnimetatud olukorras, peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, miks kohus elatist alla § 101 lg-s 1 sätestatud määra võib vähendada, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral seaduses sätestatud miinimummääras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja vastuväited seoses töö kaotamisega ajutiselt 2010 juulis ja järgmise lapse sünnieelse aja vähese sissetuleku ja võlgadega, mille tõttu kohus peaks vähendama tagaiulatuvalt nõutavat elatist alla seaduses sätestatud alammäära, on ümberlükatud Maksu- ja Tolliameti maksudeklaratsiooni andmetega kostjale tehtud väljamaksete kohta perioodil 01.11.200931.10.2010 ja kostja poolt esitatud pangakontode väljavõtetega. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi.
lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna O. Z. nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.02.2010 elatise miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus A. Z. hagi A. Z. vastu. Kostja poolt perioodil 01.02.2010 kuni otsuse jõustumiseni tasutud elatis kuulub välja mõistetud elatisest maha arvestamisele otsuse täitmise käigus. TsMS § 468 lg.3 kohaselt kuulub elatise väljamõistmise otsus hageja taotlusel viivitamatule täitmisele hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja vastavat taotlust ei esitanud. Seega puudub vajadus otsuse viivitamatuks täitmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.