lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt
lg-st 6 ei korda ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmise põhjendusi, sest nõustub maakohtu otsuses sisalduvate vastavate motiividega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas õigesti, et Hyndai Balti AS tasus kostjale pangaülekandega kahel korral 19.08.1997 ja 12.09.1997 - vastavalt 7 500 000 krooni ja 35 000 krooni, kusjuures eelnevalt, s.o 05.08.1997 oli kostja kandnud Fairmont Holding Inc-ga sõlmitud laenulepingu alusel Hyndai Balti AS-le 7 500 000 krooni. Kostja ja Fairmont Holding Inc vahelise laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 19.08.1997 ning sel päeval tasus Hyndai Balti AS kostjale 7 500 000 krooni, märkides pangadokumendis selgituse „laenu tagastamine“ (sama selgitust sisaldas ka 12.09.1997 dokument 35 000 krooni tasumise kohta, kusjuures summa suurus vastas viidatud laenulepingus kokkulepitud intressile). Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse eelkõige seetõttu, et maakohus on jätnud vaidluses tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata: kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning kuigi kohus rahuldas hageja taotluse nõuda välja kostja nõukogu otsused (mis käsitlevad laenulepingu sõlmimist Fairmont Holding Inc-ga ja selle laenu tagastamist) ja Hyndai Balti AS-i laenutaotluse äriplaan, jäid vastavad tõendid esitamata. Sellest tulenevalt on apellant seisukohal, et asjas ei ole tõendatud, et nõude loovutaja Hyndai Balti AS oleks vaidlusaluse summa kostjale ülekandmisega täitnud kolmanda isiku kohustust. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus ei rikkunud käesoleva vaidluse menetlemisel protsessiõiguse norme ega hinnanud tõendeid ebaõigesti.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole reeglina kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus tuvastas tõendite kogumile antud hinnangu põhjal õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse summa puhul oleks tegemist Hyndai Balti AS poolt ekslikult kostjale ülekantud summaga (hagiavalduses märgitud asjaolu) ega ka kostjale antud laenuga (hilisem ja jätkuvalt hagi alusena nimetatud asjaolu). Hagi alusena esiletoodud asjaolud ei leidnud tõendamist.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hyndai Balti AS ja kostja vahelise laenulepingu kohta tõendeid esitatud ei ole. Kohus märkis õigesti, et äriühingu juhtorganite otsused või nende puudumine ei võimalda teha hageja soovitud järeldust: Hyndai Balti AS nõukogu otsused tema laenusuhet kostjaga ei tõenda, samuti ei võimalda nõukogu otsuse puudumine kolmanda isiku kohustuse täitmise heakskiitmise kohta järeldada alusetut makset (tühist täitmistehingut kehtinud 5 TsÜS § 66 lg-te 1-5 mõttes). Maakohus märkis õigesti, et kuigi teatud tehingute puhul on vajalik äriühingu nõukogu nõusolek, ei too selle puudumine kaasa tehingu tühisust (ÄS § 317 lg 4 kohaselt ei kehti sama paragrahvi
Ka käesoleva apellatsioonkaebuse esitamisel jätkati ringkonnakohtu 27.07.2010 määrusega hagejale menetlusabi andmist ja vabastati ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused, lg-st 4 tulenevalt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, tuleb riigilõiv hagejalt välja mõista ning jätta muud apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kooskõlas
§-ga 123 võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagihind arvutatakse põhinõude järgi (
Hagi esitamise ajal kehtinud
lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Seega on hagihind apellatsioonimenetluses praegusel juhul 7 580 000 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu 260 000 krooni. Nimetatud summa tuleb mõista hagejalt välja riigituludesse. Ü. Jänes E. Liiv K. Paal 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.