) ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2003.a. määruses nr 184 „Võrgueeskiri“ sätestatud regulatsiooni liitumistasude arvestamisel ning nõudmisel OÜ Ironsides tarbimiskoha liitumisel EEJV võrguga rikkumist EE ja JV poolt tuvastatud ei ole . Ülalnimetatud otsusele 16.07.2009 esitatud vaide, millega OÜ Ironsides taotles otsuse täielikku tühistamist ja kaebuse rahuldamist vastavalt selles toodud ettepanekutele, jättis Konkurentsiamet 24.08.2009.a. vaideotsusega rahuldamata. II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED 2.EE ja JV poolt kohustatakse liitujal kuludena maksma kinni JV investeeringud. Kaebuse esitaja ja JV esindaja EE , keda omakorda esindas ilma volikirjata Andrus Kilgi vahel sõlmiti 25.04.2006 liitumisleping, mille kohaselt ühendati Ironsides OÜ kinnistu JV võrguga. Liitumispunktiks oli määratud ja on Vana Narva mnt 10 b paiknevale OÜ-le Draiton kuuluvale kinnistule JV kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu alusel rajatud komplektalajaamas keskpinge mõõtekambri väljundklemmidel. JV avastas 2008.a. IV kvartalis, et ta olevat ekslikult võtnud põhivarana arvele komplektalajaamas kaks kaebuse esitajale kuuluvat jõutrafot ja nõudis kaebuse esitajalt oma väidetava vea parandamist sellega, et kaebaja ostaks need trafod AS-lt SLO Eesti tehinguga välja ja hoiatusega, et kui tehingut ei toimu, siis JV on sunnitud trafod demonteerima kui JV vara. 2009.a. aprillis muutis JV oma nõuet, et kaebaja tasuks JV-le ja kui ta seda ei tee, siis lülitatakse elekter 30.04.2009 välja. Kuna kaebaja poolt on „Liitumistoote“ nimetuse all EE-le tasutud 1 265 722 krooni elektripaigaldiste eest, mis võeti arvele JV põhivarana, ei saanud olla tegemist ka JV liitumiskuludega. 3.Sama kinnitab hiljem
Liitumispunkt oli, nagu eespool märgitud, määratud mõõtekambrite pingetrafode väljundklemmidega. 4.Kaebaja väitel on EE, JV ja KA vääral seisukohal, et pikaajaliseks kasutamiseks ettenähtud investeeringud ( kaabelliin, komplektalajaam keskpinge mõõtesüsteem) on JV jaoks kulutused ehk TsÜS § 52 lg 1 alusel äratarvitatavad vallasasjad, mis kasutamisel lakkavad olemast.Samas on need asjad võetud JV poolt arvele asjadena, mis pikema aja jooksul ei lakka olemast. 2 5.Lisaks on KA asunud väärale seisukohale, et JV poolt ei arvestata elektri edastamise hinnas nimetatud elektripaigaldiselt amortisatsiooni. See aga on välistatud. Kuna elektri edastamiseks elektripaigaldiste taastamiseks on ka edaspidi vaja vahendeid, siis peab elektri edastamise keskmine hind sisaldama ka elektripaigaldiste keskmist kulumit. Seetõttu tuli liitumisel lähtuda Võrgueeskirjade § 38 lg 1, millest on lähtutud ampripõhise liitumistasu hinna väljatöötamisel. Vastasel juhul peaks kaebaja arvates JV poolt igale tarbijale elektrienergia edastamise tasu olema erinev. 6.Uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kuludeks on elektripaigaldiste paigaldamise kulud,mille hulgas on tasud tööjõu, mehhanismide, transpordi kasutamise jms eest. JV on kaebuse esitajalt nõudnud tasumist liitumistoote eest, mis liitumispunktist arvates asub JV poolel.Ilma liitumistooteta ei ole elektrit võimalik edastada ka kuni liitumistooteni. Põhjendamatud on viited hilisemale metoodikale, mida liitumislepingu ajaks kooskõlastatud ei olnud. 7.Kaebuse väitel rikuti kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi nii KA 19.06.2009.a. otsusega kui ka 24.08.2009.a. vaideotsusega, sest jäeti lahendamata
p 11 alusel kaebuse esitaja ja teiste turuosaliste vaheline vaidlus liitumisinvesteeringute liitumistasudena sissenõudmise õiguspärasuse üle ja EE ning EEJV suhtes rakendamata riiklik sund. Kaebuse esitaja taotleb Konkurentsiameti
lg 1p 1 alusel oli JV-l õigus nõuda liitumistasu.
lg 1 sätestas, et võrguettevõtja kooskõlastab KA-ga
Ajal, kui sõlmiti liitumisleping, ei olnud metoodikat kooskõlastatud ja JV pidi lähtuma liitumistasu arvestamisel JV võrguga liitumise põhimõtetest. Nimetatud dokumendis sätestatust tulenevalt oli ainult madalpingevõrguga liitumisel kindlaksmääratud piirkonna puhul JV kehtestanud põhimõtte, et kui elektripaigaldis jääb olemasolevate 6-20 kV JV võrgu alajaamade ümber tõmmatud kuni 400 m raadiusega ringide sisse, siis oli liitujal võimalik liituda keskmiste kulude alusel. Käesoleval juhul on liitumislepingust nähtuvalt liitumine sõlmitud liitumiseks keskpingel. Viidatud liitumispõhimõtete p.3.4 koos alapunktidega reguleeris liitumistasu arvestamist keskpingevõrguga liitumisel ja nägi ette, et liitumistasu arvutades lähtutakse võrguga ühendamiseks tehtud põhjendatud kulutustest. Sealjuures Võrgueeskirja § 38 lg 5 sätestab 3 õiguse, mitte aga võrguettevõtja kohustuse, et liitumistasu võib põhineda keskmistel kuludel, käesoleval juhul sellist võimalust keskpinge puhul ette nähtud ei olnud. 11.Võrgueeskirja § 38 lg 6 sätestatust tulenevalt määras igal konkreetsel juhul võrguettevõtja, milliseid seadmeid, millise jõudlusega on vaja, et ühendada liituja elektripaigaldis võrguettevõtja võrguga, samuti määras võrguettevõtja, kuidas ja mil viisil vastav võrguühendus välja ehitada. Käesoleval juhul pidas JV vajalikuks , et võrguga ühendamiseks tuleb projekteerida ja ehitada 10 kV kaabelliin, 10/0,4 kV komplektalajaam ja 10 kV jaotussseadmesse paigaldada keskpinge mõõtesüsteemid. Liitumislepingu kohaselt võttis EE JV liitumistasu vaid nende seadmete ja tööde eest, mis olid vajalikud liitmaks kaebaja elektripaigaldis JV võrguga keskpingel. Liitumislepingu allkirjaga aktsepteeris kaebaja liitumiseks vajalikke seadmeid. 12.Võrguettevõtja poolt iga konkreetse liitumisega kaasnevate varade arvele võtmine oma põhivarana on õige ja põhjendatud. Tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivarad, mis on ette nähtud liitumislepingute täitmiseks, soetab võrguettevõtja üksnes siis, kui tarbija poolt on võrguettevõtjale esitatud liitumisavaldus, pooled on kokku leppniud liitumistingimustes ja liitumistasus ning vastav leping on sõlmitud. Arenduskohustuse täitmiseks soetab võrguettevõtja vara siis, kui on vajalik täita pikemaajalisem võrguarendamis- ja investeerimiskohustus ning see ei ole seotud ühegi konkreetse tarbija liitumisavalduse täitmisega. Asjaolu, et JV võttis liitumistasudest soetatud varad arvele oma põhivarana, ei muuda liitumist JV arenduskohustuseks. Arenduskohustuse täitmiseks on ettevõtjal võimalik saada vahendeid eelkõige läbi võrgutasude (
Põhjendatud ei ole arusaam, et iga konkreetse liitumisega kaasnevaid kulutusi peaksid kinni maksma kõik teised tarbijad. JV on soetanud vaidlusalused varad ja ehitanud pooltevahelise võrguühenduse välja ainult kaebuse esitaja jaoks ja tema taotluse alusel. JV arenduskohustuseks ei ole iga Eesti Vabariigis asuva kinnistuni võrgu väljaehitamise kohustus. Lisaks nägi
lg 1 liitumislepingu ajal kehtinud redaktsioonis ette arenduskohustuse juba võrguga ühendatud tarbijate suhtes. Seega tehtud kulutused on konkreetse liitumisega seotud kulutused, mitte aga arenduskohustuse raames kantud kulutused. JV on soetanud liitumise väljaehitamiseks vajalikud varad, kandnud kulutusi Võrgueeskirja § 38 lg 1 ja 2 mõttes ja ehitanud võrguühenduse välja ainult kaebaja jaoks ja tema taotluse alusel. Liituda soovija peab ise kandma kõik võrguga ühendamiseks tehtud kulutused ( Võrgueeskirja § 33 lg 4 p.1-3, § 368 lg 1 ja 2). Kaebuse esitaja seisukoht, et konkreetse liitumislepingu täitmiseks ei kuluta võrguettevõtja midagi, on ekslik. Võrguettevõtjal on kohustus hoida korras temale kuuluvat võrku.Liitumislepingus on pooled kokku leppinud vastutuse piiris ja kohustustes. JV –l on kaebuse esitaja poolt makstud liitumistasudest soetatud vara , mille ta on võtnud arvele oma põhivarana, hooldamise kohustus ja seda teeb ta oma rahaliste vahendite arvel. 13.Kaebuse esitaja pidi aru saama, et liitumistasu ei sisalda kahe jõutrafo maksumust. Liitumine on toimunud keskpingel ja seega annab JV elektrienergia kaebajale üle keskpingel. Seega tehniliselt on ainuvõimalik, et jõutrafod asuvad väljaspool JV võrku. Liitumislepingus on fikseeritud seadmed ja tööd, mis kuuluvad liitumistasuga arvestatud hinna sisse ning jõutrafosid, mis ei ole ette nähtud elektrienergia edastamiseks keskpingel ja ei ole JV võrgu osa, ei kuulunud liitumislepinguga ette nähtud seadmete hulka ja nende maksumust liitumistasu hulka ei arvatud. JV paigaldas kaks jõutrafot liitumislepingu järgsesse alajaama ekslikult ja võimaldas kaebajal neid kasutada. Senikaua kui kaebuse esitaja nende eest tasunud ei ole, kuuluvad jõutrafod JV-le ning JV kavatsus liitumiseks keskpingel mittevajalikud ja liitumistasuga mittetasutud seadmete teisaldamiseks, kuna jõutrafode ostmiseks kaebaja poolt kokkulepet ei saavutatud, on õiguspärane. 4 14.Selle üle, et elektrienergia edastamise hinnas (võrgutasus) ei arvestaks võrguettevõtja tarbija poolt tasutud liitumistasudest soetatud põhivaralt amortisatsiooni, teostab
alusel kontrolli üksnes KA ning tarbijal vastavat pädevust ei ole. KA poolt välja töötanud ja avalikustatud „ Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika“ p 5.2 kohaselt ei arvestata tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud materiaalset põhivara reguleeritava vara hulka ning sellelt arvestatavat põhivara amortisatsiooni ega ärikasumit ei lülitata võrgutasudesse. Punkti 6.5.2 kohaselt võrgutasude kooskõlastamisel ja kontrollimisel KA ei aktsepteeri tarbijate poolt makstud liitumistasude arvelt soetatud põhivara amortisatsiooni. Viidatud Metoodikast tulenevalt kui kõnealuse vara kasutamist ei ole enam reaalselt võimalik jätkata ,s.o. ta on amortiseeritud, siis võrguettevõtja planeerib selle vara asendamise arendustegevuse ja vastavate investeeringute kaudu, milleks ta saab vahendeid võrgutasudest. Seega alles siis tekib õigus lülitada uued soetatud varad võrgutasusse. Kuna võrguettevõtja esitab võrgutasud KA-le kooskõlastamiseks siis, kui võrguettevõtja peab seda vajalikuks ja põhjendatuks, tuleb võrgutasude kooskõlastamiseks esitamisel järgida viimast, s.o. 23.09.2008 kinnitatud metoodikat, mistõttu ka sellele viitamine on põhjendatud. IV KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD 15.Kolmandad isikud Eesti Energia AS ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ on esitanud oma seisukohad ühiselt, milles nad toetavad KA seisukohti ning leiavad, et Ironsides OÜ-lt võetud liitumistasu on õiguspärane ja paluvad jätta kaebuse rahuldamata. 16.Täiendavalt rõhutavad kolmandad isikud, et võrguettevõtja kohustused tulenevad
6.peatüki 2.jaost ning käsitletaval juhul oli tegemist
lg 1 p 1 tuleneva kohustuse ,mitte aga
17.EE on seotud antud hetkel seetõttu, et EE ja JV vahel on sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt EE osutab JV-le teenust, mis seisneb muu hulgas lepingute sõlmimises, arveldamises ja võlgade menetlemises. Liitumisleping sõlmiti ikkagi kaebuse esitaja ja JV vahel. Liitumislepingutest tulenevad nõuded on loovutatud EE ja JV vahel sõlmitud käsunduslepinguga EE-le, seega EE-l oli õigus esitada liitujale arve. Seejuures EE kannab laekunud liitumistasud üle JV-le ning lõppkokkuvõttes võttis liitumistasu ikkagi JV. 18.Kaebuse esitaja tõlgendus uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kuludest ei toeta
ettenähtud regulatsioon võrguteenuse osutamise ja võrgutasude kehtestamise kohta, samuti Võrgueeskirja § 38 lg 2 sõnastus. Tulenevalt
ja Võrgueeskirja põhimõtetest on liitumiseks tehtavad kulutused nn kulupõhised ning JV ei teeni selle pealt kasumit. Sellest tulenevalt ei ole võimalik teha eraldisi investeeringuteks. 19.Kuna keskpingel liitumise puhul on projekteerimine eelduslikult vajalik, siis lepivad osapooled kokku, kes teostab projekteerimise ja mil viisil toimub tasumine. Projekti eest esitati arve kaebajale 19.12.2005.a., liitumisleping sõlmiti 25.04.
ettenähtud juhtudel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi. ElTS § 95 lg 1 kohaselt teeb Konkurentsiamet turuosalistele ja teistele isikutele käesoleva seaduse ,selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuse on Konkurentsiamet vastu võtnud Ironsides OÜ poolt 21.04.2009.a. Eesti Energia AS-i( edaspidi –EE) ja OÜ Jaotusvõrk ( edaspidi_JV, alates 18.05.2009 uue ärinimega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) tegevuse peale esitatud kaebuse menetluse tulemusena. 24.Kaebuse esitaja poolt liitumiseks taotluse esitamise ja liitumislepingu ajal kehtinud
“Võrguteenuse osutamine“ asetseb
2.jaos, mis on peakirjastatud „Võrguettevõtja kohustused“ ning näeb lõikes 1 ette erinevad võrguteenused, mida võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas osutab ja mida tuleb mõista võrguettevõtja poolt oma teeninduspiirkonnas samas lõikes loetletud võrguteenuste osutamise kohustusena. Sealjuures on üheks selliseks võrguteenuseks lõike 1 punktis 1 nimetatud teenus , mille kohaselt võrguettevõtja ühendab asjakohase taotluse alusel liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise. ElTS § 65 lg 1 p 3 järgi võimaldab jaotusvõrguettevõtja kasutada võrguühendust liitumispunktis ning sama sätte p 4 järgi edastab jaotusvõrguettevõtja oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist.
p 29 kohaselt 6 on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. ElTS § 3 p 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Võrguühendus
p 32 kohaselt on elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel .
lg 1 punkti 1 sõnastuse kohaselt võrguettevõtja ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva elektripaigaldise, mis tähendab võrguettevõtja kohustust sellise teenuse osutamiseks oma teeninduspiirkonnas nõuetekohase elektripaigaldise ja sellekohase taotluse olemasolul, millest ta võib keelduda vaid
Vaidlust ei ole selles, et OÜ Ironsides avaldas soovi võrguühenduseks tootmishoonele VanaNarva mnt 10 b Maardus Harjumaal .Nimetatud kinnistu suhtes võrguteenuse osutajaks on JV. 13.12.2005 väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt on liitumispunkt alajaamas keskpinge mõõtesüsteemi väljundklemmidel. 25.04.2006 sõlmitud liitumislepingus nr 77925 ( tl 77-78)on kokku lepitud võrguga ühendamise tingimused ning lepingust nähtuvalt on tegemist liitumispunkti väljaehitamisega liituja elektripaigaldise ühendamiseks võrguettevõtja jaotusvõrguga ning liitumislepingu kohaselt paikneb liitumine alajaama keskpinge mõõtesüsteemi väljundklemmidel. KA on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitaja liitumisavalduse täitmine ehk teisisõnu
sätestatud võrguettevõtja kohustuse osutada tarbijale võrguteenuseid täitmine ei ole arenduskohustuse täitmiseks. Võrguettevõtja arenduskohustuse sätestas
ja nägi lg 1 ette, et võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi. Seega tuleneb võrgu arendamiskohustus võrguettevõtja kohustusest tagada järjepidev nõuetekohase võrguteenuste osutamine, arvestades sealjuures tarbijate põhjendatud vajadustega. Sealjuures on KA õigesti märkinud, et võrguettevõtja arenduskohustuse sätestas viidatud paragrahv üksnes juba võrguga liitunud tarbijate suhtes. 25.Võrgueeskirja § 38 lg 6 sätestas, et liituja elektripaigaldise ühendamisega seotud elektrivõrgu osa konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid määrab võrguettevõtja. Seega on KA põhjendatult asunud seisukohale, et võrguettevõtja määras igal konkreetsel juhul, milliseid seadmeid ja millise jõudlusega on liituja elektripaigaldise ühendamiseks võrguettevõtja võrguga vaja , samuti oli võrguettevõtja õiguseks määrata , kuidas ja millisel viisil võrguühendus välja ehitada. Tehniliste tingimuste kohaselt OÜ Jaotusvõrk projekteerib ja ehitab 10 kv kaabelliini ja 10/0,4 kV komplektalajaama ning 10 kV jaotusseadmesse keskpinge mõõtesüsteemi .Liitumislepingus ( tl 77-77 pöördel) on lahti kirjutatud seadmed ja tööd, mis liitumistasuga arvestatud hinna sisse kuuluvad ning liitumislepingust nähtuvalt on tasu võetud kaabelliini ehituse, komplektalajaama ja keskpinge mõõtesüsteemi eest, seega samade seadmete ja tööde eest, mis on toodud tehnilistes tingimustes. 26.Liitumislepingu sõlmimise ajal kehtinud
redaktsiooni § 71 lg 1 sätestas võrguteenust osutava võrguettevõtja poolt võetavad tasud ( võrgutasud) ja nägi sama lõike punktis 1 sellise tasuna muu hulgas ette tasu võrguga ühendamise eest ( liitumistasu). Sama paragrahvi lg 2 sätestas, et võrguettevõtja kehtestab oma teeninduspiirkonna võrgutasud kooskõlas käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega, lg 3 kohaselt aga peavad võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet.
lg 2 nägi ette, et võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest, järgides käesoleva seaduse muid asjakohaseid sätteid.
lg 1 sätestas, et võrguettevõtja kooskõlastab Energiaturu Inspektsiooniga käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3-5 7 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused.
lg 1 p 4 kohaselt nähakse võrgueeskirjas muu hulgas ette võrguettevõtja poolt võrguga ühendamise eest võetava tasu arvestamise kord. Võrgueeskirja § 38 lg 1 kohaselt võrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu arvutades lähtutakse ühendamiseks tehtud põhjendatud kulutustest. Liitumistasu hulka arvatakse uue tarbimisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimistingimuste muutmiseks vajalike uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kulud ( lg 2). Viidatud § 38 lg 3 sätestas, et liitumispunkti kaitsme ühe faasi nimivoolu suurust ja tarbija olemasoleva peakaitsme faasivoolu suurust tõendatakse võrguettevõtja väljastatud dokumendiga. Vaidlust ei ole selle üle, et liitumislepingu sõlmimise ajaks ei olnud lähtuvalt
lg 1 kooskõlastatud
lg 1 p 1 ja 2 nimetatud liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikat ning et kõnealusel ajal, s.o. 25.04.2006.a. tuli liitumistasu arvestamisel lähtuda muu hulgas JV võrguga liitumise põhimõtetest. Asjas esitatud sellekohases dokumendis ( tl 89-93) reguleerib liitumistasu arvestamist keskpingevõrguga liitumisel p.4.3, nähes p.3.4.1 ette, et keskpingel liituja elektripaigaldise OÜ JV võrguga ühendamise või võimsuse suurendamise eest võetavat liitumistasu arvutades lähtutakse võrguga ühendamiseks tehtud põhjendatud kulutustest, sealjuures p.3.4.2. sätestab kuludena, mis võetakse keskpingevõrguga liitumisel liitumistasu arvestamisel aluseks- projektijuhtimise kulud ( sh taotluse menetlemise, hangete korraldamise ja elektrivõrgu ehitamiseks vajaliku maa-ala kasutamise kulud), elektripaigaldiste ( sh mõõteseadmete) projekteerimise, ehitamise ja seadistamise kulud ning tööde teostamiseks vajalike materjalide ja seadmete kulud. KA on kooskõlas ülalviidatud regulatsioonidega ning kaebuse läbivaatamisel kogutud dokumentidega tuvastanud, et kaebajalt on võetud tasu vaid nende seadmete ja tööde eest, mis olid vajalikud kaebuse esitaja elektripaigaldise liitmiseks JV võrguga keskpingel ning olid määratletud tehnilistes tingimustes (10 kv kaabelliin, komplektalajaam ja keskpinge mõõtesüsteem) ning mida kaebuse esitaja aktsepteeris liitumislepingu allkirjastamisel. 27.KA on põhjendatult leidnud, et kaebuse väide, mille kohaselt oleks JV pidanud liitumistasu arvestama keskmiste kulude alusel, s.o. ampripõhise arvestuse järgi, mille kohaselt 1 ampri liitumishind oleks olnud 2 065 krooni ja kogu liitumise hind 413 000 krooni, on ekslik. KA seisukoht, et Võrgueeskirja § 38 lg 5 sätestab võrguettevõtjale õiguse, mitte aga kohustuse, et liitumistasu võib põhineda keskmistel kuludel ning et käesoleval juhul sellist võimalust keskpinge puhul ette nähtud ei olnud, on õige. JV võrguga liitumise põhimõtetes oli ainult madalpingevõrguga liitumisel kindlaksmääratud piirkonna puhul JV kehtestanud põhimõtte, et kui elektripaigaldis jääb olemasolevate 6-20 kV EE JV võrgu alajaamade ümber tõmmatud kuni 400 m raadiusega ringide sisse, siis oli liitujal võimalik liituda keskmiste kulude alusel s.t.ampritasu järgi. Käesoleval juhul on liitumislepingust nähtuvalt liitumine sõlmitud liitumiseks keskpingel, mille puhul liitumistasu arvutades lähtutakse võrguga ühendamiseks tehtud põhjendatud kulutustest. 28.
lg 1 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise, kelleks käesoleval juhul oli JV. Kuna võrguühenduse tagamine kaebuse esitajale toimus tema enese soovil ja tulenevalt võrguettevõtja võrguteenuse osutamise kohustusest ning tegemist ei olnud arenduskohustuse täitmisega, siis on võrguettevõtja ehitanud võrgu kaebaja kinnistuni ja kaebuse esitaja elektripaigaldise ühendamiseks JV võrguga määranud võrgueeskirjast tuleneva õigusega selle, et ühendamiseks on lisaks kaabelliinile vajalik komplektalajaam ja jaotusseadmesse paigaldada keskpinge mõõtesüsteemid. Kõik need liitumiseks tehtud kulutused olid vajalikud ning vastavaid kulutusi on võrguettevõtja kandnud kaebuse esitaja võrguga liitmise soovi täitmiseks. Tarbija poolt liitumistasudest soetatud põhivara käsitlust kuluna sätestavad Võrgueeskirja § 38 lõiked 1 ja 2. Kuna liituda soovija peab kandma võrguga 8 ühendamiseks tehtud kulutused ja selleks ei ole mitte ainult liituda soovija poolt tehtud kulutused alates liitumispunktist, vaid ka liituda soovija liitumispunktini uue tarbimisvõimsuse ühendamiseks uute elektripaigaldiste ehitamise kulud( võrguühenduse väljaehitamise kulud), siis konkreetse liitumislepingu täitmiseks võrguettevõtja poolt soetatud varad ei ole tema kulutusteks arenduskohustuse täitmisel. KA on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja poolt makstud liitumistasu eest soetatud varade arvele võtmine EEJV põhivarana ei muutnud tehtud kulutusi arenduskohustuse täitmiseks tehtud kulutusteks. 29.Kaebuse esitaja on soovinud võrguga liituda keskpingel ning liitumislepingus on kokku lepitud ka selles, et liitumispunkt paikneb alajaama keskpinge väljundklemmidel.
p 29 kohaselt on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini,
lg 1 punktidest 1 ja 4 tuleneb, et ühendus võrguga toimub liitumispunktis ning elektrienergiat edastab võrguettevõtja liitumispunktini või alates liitumispunktist. Seega alates liitumispunktist algab tarbija tarbijapaigaldise osa ning jõutrafod, mis muundavad keskpinge madalpingeks, saavad asuda liitumispunktist kaebuse esitaja tarbijapaigaldise poolel, s.o. väljaspool JV võrku. KA on õigesti leidnud, et liitumislepingust nähtuvalt ei olnud seadmed, mis ei olnud elektrienergia keskpingel edastamiseks vajalikud, liitumislepingus ette nähtud ja ei kuulunud liitumislepinguga määratud seadmete hulka, mistõttu ka nende tasu liitumistasu hulka arvatud ei olnud. Asjaolu, et vaidlusalused jõutrafod asuvad komplektalajaamas ning alajaam kuulub liitumistasuga arvestatud hinna sisse, ei anna alust järelduseks, et alajaam pidi sisaldama ka jõutrafosid. Seda eelkõige seetõttu, et tarbija tarbijapaigaldise osa algab alates liitumispunktist ning seega ei saa jõutrafod kuidagi olla võrguettevõtja võrgu osad. KA on põhjendatult asunud seisukohale, et seni, kuni kaebuse esitaja jõutrafode eest tasunud ei ole, kuuluvad need JV-le, vaatamata asumisele komplektalajaamas ja kaebuse esitaja poolt liitumislepinguga ettenähtud liitumistasu tasumisele. Samuti nõustub kohus KA seisukohaga, et JV kavatsus liitumiseks keskpingel mittevajalike ja liitumistasuga mittetasutud seadmete teisaldamiseks, kuna jõutrafode ostmiseks kaebaja poolt kokkulepet ei saavutatud, oli õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikutud. 30.KA on piisava põhjalikkusega käsitlenud kaebuse väiteid , mis puudutavad täiendava kasumi teenimist varade pealt, mis on soetatud makstud liitumistasudest ja ette nähtud liitumislepingute täitmiseks ning on põhjendatult asunud seisukohale, et tarbija poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivaralt arvestatavat amortisatsiooni võrgutasusse ei lülitata. Sealjuures viited KA poolt välja töötatud ja avalikustatud „Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtse metoodika“ sätetele on asjakohased vaatamata sellele, et liitumislepingu ajal need ei kehtinud ning kinnitati 23.09.2008.a. Seda nimelt seetõttu, et võrgutasude kooskõlastamiseks esitamisel , mis ei toimu mitte kindlaksmääratud ajavahemike järel, vaid vastavalt võrguettevõtja poolt vastaval eesmärgil pöördumisel lähtutakse kõnealusest metoodikast kui kehtivast viimasest versioonist. Samas aga
lg 1 ettenähtud arenduskohustuse täitmiseks varade soetamisel on võrguettevõtjal vahendeid võimalik saada eelkõige läbi võrgutasude, millisele võimalusele osundab
lg 5, sätestades, et võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita õigusaktist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi. Kohus nõustub KA-ga, et eeltoodust tulenevalt kui liitumistasudest soetatud konkreetse põhivara kasutamist jätkata võimalik ei ole, siis elektrienergia edastamiseks elektripaigaldiste taastamiseks saab võrguettevõtja vahendid võrgutasudest ning vastav vara asendamise tegevus kavandatakse arendustegevuse ja sellekohaste investeeringute kaudu. VI MENETLUSKULUD 9 31. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ja kolmandad isikud HkMS § 93 lg 1 sätestatud korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.