HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED Swedbank AS esitas Risko Nuuma vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 26 151.75 krooni. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 6812.18 krooni. Hageja teatas, et kui kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, loobub sellest ka hageja ja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.07.2005.a Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu krediidilimiidiga 15 000 krooni. Poolte kokkuleppel suurendati krediidilimiiti kuni 40 000 kroonini. Lepingu p 6.2 järgi arvestas hageja kasutatud krediidi eest intressi 16% aastas. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale igakuiselt püsimakseid 750 krooni, pärast limiidi suurendamist 1600 krooni kuus. 15.09.2008.a jäi kostja püsimaksete tasumisega võlgnevusse. 06.01.2007.a sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu summas 23 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 01.02.2010.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole, kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 01.03.2009.a. kuni 01.06.2009.a. Hageja ütles 18.06.2009.a väikelaenulepingu üles ning sulges 19.06.2009.a krediidilimiidi. Kostja on hagejale võlgu:
) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna pooled on kohtule teatanud, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, jätab kohus
lg 2 kohaselt otsusest välja põhjendava osa, märkides ainult õigusliku põhjenduse. Kostja võttis hagi 15.03.1010.a vastuses õigeks ning kohus rahuldab hagi. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada
lg 1; VÕS § 76; § 100; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 94; § 402, VÕS § 128 lg 3 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla 1671.40 eurot (26 151.75 krooni) ning
Kohus tunnistab
lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud tasutud riigilõivu 3812.18 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud.
lg 2 p 3 kohaselt tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 02.09.2010.a summas 6000 krooni rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbanka selgitusega „Risko Nuuma, 01-SEP-10, hagiavalduse esitamine“. Kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud, tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust tagastada. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.