§-s 322 lg 1 sätestatud korras 04.06.2009.a kätte toimetatud. Postisaadetise väljastusteatest ( tl 17) nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja ema Margarita Toode. Kohtule on rahvastikuregistri andmete alusel teada, et nii Margarita Toode kui kostja ise elasid sel ajal aadressil Räpina, Võhandu 34-4. Seega oli Margarita Toode kostjaga koos elav perekonnaliige ja hagiavalduse üleandmisega emale saab selle lugeda
§-s 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks ka kostjale endale. Menetluse käigus on hageja 14.10.2009.a. oma nõuet suurendanud ja see avaldus on kostjale kätte toimetatud
§-s 319 lg 1 sätestatud korras 12.01.2010.a. Postisaadetise väljastusteatest ( tl 34) nähtuvalt on haginõude suurendamise taotlus üle antud F. T. isikule M. O. . Kohtul on alust eeldada, et postitöötaja kontrollis M.O. olemasolu. Kostja ei ole esialgsele hagile ega haginõude suurendamise avaldusele kohtu poolt antud tähtajaks vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2, 28). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 658 lg 1 sätestab, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Hagi on põhinõude osas tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl-d 35-41) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale maakleritasu summas 236000 krooni, mis tuleb VÕS § 658 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi viivisenõude osas on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse koostamise so 23.02.2009.a. ( hagiavaldus kohtule esitatud tegelikult tunduvalt hiljem so 22.05.2009.a.) hetke seisuga summas 230100 krooni ( 195 päeva eest so ajavahemik 09.09.2008.a. kuni 22.03.2009.a.), mille väljamõistmist hageja taotleb kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest.
kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest.
§-s 367 sätestatuga on kooskõlas viivise väljamõistmine kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Arvestades hageja põhinõude suurust 236 000 krooni ja viiviseprotsendi suurust 0,5 % päevas põhinõudelt, on igapäevase viivise suurus 1180 krooni. Kostja pole mingeid vastuväiteid hageja poolt nõutavale viivisemäärale esitanud. Samas moodustaks viivis käesoleval ajal (liites 23.03.2009.a. seisuga olnud viivise 230 100 krooni ajavahemikul 23.03.2009.a. kuni 22.03.2010.a. so aasta jooksul lisandunud viivisega 365 x 1180 so 430 700) 660 800 krooni. Seega ületab käesolevaks hetkeks tekkinud viivis põhinõuet juba 2,8 korda. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et tegelikult ületas nõutav viivis põhinõuet juba hagiavalduse esitamise hetkel. Hagiavaldus on peale selle koostamist kohtule tegelikult esitatud tunduvalt hiljem. Hagis on nõutud viivist kindla summana kuni hagi esitamiseni, kuid faktiliselt jäetud see välja arvestamata. Kui lähtuda hageja arvestustest, oleks ajavahemiku 23.03.2009.a. kuni 22.05.2009.a. eest ( so 89 päeva) lisandunud viiviseid 105 020 krooni. Seega hageja viivisenõue hagi esitamise hetke seisuga oli tegelikult kokku 335 120 krooni. Tegemist oli olukorraga, kus tulenevalt
§-st 133 lg 2 oleks pidanud osa viivisenõudest ( põhinõuet ületavas osas) arvestama hagihinna sisse ja hageja oleks pidanud tasuma täiendavat riigilõivu. Kuna hageja on hagis eksitavalt näidanud viivisenõude põhinõudest väiksemana, on kohtul hagihind ekslikult ümber arvestamata ja täiendav riigilõiv hagejalt nõudmata.
§-st 136 lg 4 tulenevalt ei ole hagihinna muutmine välistatud ka veel praegu. Samas oleks see pooltele üllatuslik. Arvestades seniseid raskusi kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisel ja praegust võimalust asi ära lahedada tagaseljaotsusega, ei ole menetlusökonoomia seisukohalt kohtu hinnangul mõistlik menetluse 3
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskuludest hageja tasutud riigilõiv täies ulatuses jätta kostja kanda vaatamata asjaolule, et kohus hageja viivisenõude rahuldab osaliselt. Tasutud riigilõivu suurus ei olenenud kõrvalnõudest, sest riigilõivu tasumisel on aluseks võetud põhinõue, mille kohus täielikult rahuldas. Muude menetluskulude puhul jaotab kohus kulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Muude menetluskulude jaotamisel kohus lähtub asjaolust, et hagi on rahuldatud umbes 83 % ulatuses. Kohus lähtub sealjuures asjaolust, et hageja nõue hagiavalduse esitamise hetke seisuga oli 236 000 (so põhinõue) + 335 120 ( so kõrvalnõue) so kokku 571 120 krooni. Kohus rahuldab hageja nõude 472 000 krooni ulatuses so umbes 83 %. Kuna hagi on rahuldatud umbes 83 % ulatuses ja rahuldamata jäänud 17 % ulatuses, tuleb seega muudest hageja menetluskuludest 83 % jätta kostja kanda ja kostja menetluskuludest 17 % hageja kanda.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on oma haginõude suurendamise avalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, kus on palunud jätta kostja kanda järgmised hageja menetluskulud: tasutud riigilõiv 26000 krooni ja hageja õigusabikulud 15700 krooni (käibemaksuta). Hageja on esitanud ka dokumendid menetluskulude kohta (tl 22-27). Seetõttu määrab kohus
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Esialgselt hagiavalduselt on käesolevas asjas 16.03.2009.a. tasutud 1000 krooni riigilõivu (maksekorraldus tl 22) ja nõude suurendamisel veel 25 000 krooni riigilõivu (maksekorraldus tl 23). Tulenevalt kostja põhinõudest 236 000 krooni kuulub sellelt Riigilõivuseaduse Lisas 1 sätestatud määrade kohaselt tasumisele riigilõivuna 25 000 krooni. Kohtu arvates ei ole õige tasumisele kuuluva riigilõivu määramisel teha vahet sellel alusel, kas nõue esitati korraga või menetluse käigus suurendamise teel. Seetõttu kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud nõutavast 1000 krooni rohkem ja selle võib
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja.
lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 300000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 100000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 236 000 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Olukorras, kus kostja ise pole mingeid vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele esitanud, puudub ka kohtul alus asuda seisukohale, et tegemist oleks põhjendamatu õigusabikuluga. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 13 031 krooni ( 0,83 x 15 700). Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 25 000 + 13 031 so 38 031 krooni.
§-s 178 lg 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.