Tsiviilasi nr 2-10-31151 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 18. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koh

§ 179lg 5).

Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb Tartu Maakohtu kantseleisse esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu osas otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (

§ 179lg 6).

Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb Aivo Sarapikul tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile (

§ 179lg 4).

Edasikaebamise kord Johannes Avi võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivo Sarapik võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Johannes Avi hagi Aivo Sarapiku vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja 20.10.2008 oma korteriomandi kostjale. Tartu Maakohus tuvastas 04.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-32010 poolte vahel 20.10.2008 Tartu notar Karin Jõksi büroos sõlmitud korteriomandi asukohaga Tartus, XXX kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tühisuse. Kinnistusraamatu andmete järgi on vaidlusaluse korteri omanikuks kostja, kes keeldub mõlemapoolse avalduse alusel kannet muutmast. Hageja palub tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatus registriosas nr XXX (Tartus, XXX asuv korteriomand) kande muutmiseks (kustutada omanikukanne kostja suhtes ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse hageja).
2. Kohus kohustas kostjat 13.08.2010 kohtumääruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast hagimaterjalide kättetoimetamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kohtumäärus (kirjaliku vastuse nõue) on kätte toimetatud kostja emale 22.11.2010 edasiandmiseks kostjale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 3. Hageja on esitanud kohtule taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

5.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

6. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 04.03.2010 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-09-32010 ja kinnistusraamatu väljatrükist. 2

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 9. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4.

10.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni (479,34 eurot) ja lepingulise esindaja tasu 4500 krooni (287,60 eurot), kokku seega 12 000 krooni (766,94 eurot). Hagejale anti 01.07.2010 kohtumäärusega menetlusabi ning määrati riigilõivu 7500 krooni tasumine osamaksetena. Hageja on käesolevaks ajaks tasunud riigilõivu 3500 krooni (223,69 eurot). Hageja poolt riigilõivu osamaksetena tasumine tuleb lõpetada ja kostjalt

§ 190

lg 3 ning § 179 lg 1 alusel riigilõiv 4000 krooni (255,65 eurot) välja mõista riigituludesse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust, asja keerukust ning hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides toodut ja hinnates arvel nr 2010-13 märgitud ajakulu ja tunnihinda võrrelduna hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu taotletud suuruses, s.o 4500 krooni (287,60 eurot). Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 511,29 eurot (tasutud riigilõivu 223,69 eurot ja lepingulise esindaja tasu 287,60 eurot). Kohtunik 3