alusel ka lepingust tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates 01.03.2010.a. 18% aastas kuni põhinõude 19856,67 krooni tasumiseni. Kostja seisukoht Kostja on 21.04.2010.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl 53) hagi õigeks võtnud. Kostja on kinnitanud, et tunnistab tema vastu suunatud nõudeid, kuid palub piiratud majanduslike võimaluste tõttu nõude rahuldamist igakuiste maksetena. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt
§-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi kuulub rahuldamisele
lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl-d 23-38) ning kostja õigeksvõtuga. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Kostja võlgneb hagejale tarbijakrediidilepingust tulenevalt krediidi põhiosa summas 19856,67 krooni, intressi summas 1176,07 krooni ning põhiosa viivist seisuga 28.02.2010.a. summas 2782,80 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks hageja VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 alusel kasuks välja mõista.
kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitatud hagis arvestanud viivise 28.02.2010.a. seisuga. Seoses asjaoludega, et tekkisid probleemid hagi kostjale kättetoimetamisega, menetleva kohtuniku töölt lahkumise tõttu tuli tsiviilasja ühelt kohtumajalt teisele üle anda, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagist nähtuvalt on hageja viivisemäärana arvestanud 18 % aastas vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Seega on tegemist VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud viivise määraga. Seega viivis ajavahemiku 01.03.2010.a. kuni 16.01.2011.a. eest moodustab 3196,92 krooni (19856,67 x 0,05 % x 322). Viivis kuni 16.01.2011.a. kokku on 2782,80 + 3196,92 so 5979,72 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kindla summana välja mõista kokku 27012,46 krooni ( sh põhiosa võlgnevus 19856,67 krooni, intress 1176,07 krooni ning põhiosa viivis seisuga 16.01.2011.a. summas 5979,72 krooni. 3
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et kohus määrab kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Seadusega ei ole kooskõlas kostja kirjalikus vastuses esitatud taotlus jagada menetluskulud hagejaga pooleks.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mille tõttu menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, kus on palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõiv 4000 krooni.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 3250 krooni. Maksekäsu kiirmenetlus lõppes Tartu Maakohtu 02.02.2010.a. määrusega, kuna võlgnik esitas vastuväite. Hagi on kohtusse esitatud 05.02.2010.a. Seega on ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hageja menetluskuluks
Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivude katteks välja mõista 4000 krooni so 255,65 eurot.
§-s 445 lg 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile on esitanud taotluse määrata võla tasumine ositi piiratud majanduslike võimaluste tõttu. Hageja 03.05.2010.a. kohtule esitatud seisukohas ei ole sellise kostja taotlusega nõustunud. Hageja soovib ise kontrollida, kas kostjal on töökoht või on ta töötu ja sellest tulenevalt otsustada kohtuotsuse täitmisele pööramist. Kohus leiab, et kostja taotlus määrata võla tasumine ositi tuleb jätta rahuldamata. Kostja taotlus on äärmiselt üldsõnaline. Kostja pole mingeid andmeid ega tõendeid oma majandusliku olukorra kohta kohtule esitanud. Seoses kostja vastuses avaldatud sooviga asi lahendada poolte kompromissiga, peab kohus vajalikuks märkida järgmist.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 2 kohaselt aga peavad pooled esitama kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule. Kostja oma vastuses ei esitanud mingisuguseidki omapoolseid kompromissi tingimusi. Kostja vastusest teavitas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.