lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja ei ole vaielnud hageja hagist loobumise avaldusele vastu. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist, kui kostja on võlgnevuse tasunud, tuleb vastu võtta, sest hagejal on selline menetlusõigus ning asja menetlus tuleb otsust tegemata lõpetada. Hageja on tasunud 20.oktoobril 2010 hagi esitamisel Rahandusministeeriumi kontole 221023778606, viitenumber 2900072699, riigilõivu hagis A. K. vastu 1000 krooni.
lg 2 p 2, lg 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. RLS § 11 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise taotlemisel esitada riigilõivu võtjale kirjalik avaldus. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, tuleb kohtumääruse jõustumisel hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust 500 krooni, s.o. 31,96 eurot. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista tasutud õigusabi eest 2 000 krooni. Kostja vaidleb taotlusele vastu, sest võlgnevuse tasumiseks puudusid tal väidetavalt arved ja kui ta sai need e-posti teel, siis tasus ta need koheselt.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtule esitanud hagi 25.oktoobril 2010.a. ja see on kostjale kätte toimetatud 11.novembril 2010 (tl 18). Kostja on võlgnevuse osaliselt likvideerinud 2
Neil asjaoludel jätab kohus
Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust
Vastavalt
lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt, võimaldab 4 967,70 kroonise tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 5 000 krooni. Arvestades aga nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja asjas ei toimunud ühtegi kohtuistungit, asi lahendatakse menetluse lõpetamise määrusega hagist loobumise tõttu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabikuluks 1 500 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu 1500 krooni, s.o. 95,87 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.