← Eesti

2-10-62836/4

Obsah (11)§ 187§ 322§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139

2-10-62836 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetl

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 16-19), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale kättetoimetatud

§ 322lg 1 sätestatud korras 22.detsembril 2010 (tl 22).

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2007.aastal Võrumaa Masinaühistult väetist ja plastikkotte. Võrumaa Masinaühistu väljastas kostjale kauba tarnimise ja üleandmise eest arve, tasumistähtajaga 29.05.2007. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tasumata arve eest 4 718, 90 krooni. Kauba ja teenuse arvel on viivise määraks märgitud 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Arvestades seaduses sätestatut, kohtupraktikat ja tava, vähendab hageja kostjalt nõutavat viivise summat põhinõude suuruseni, so 4718, 90 kroonini. Hageja ning Võrumaa Masinaühistu sõlmisid 05.11.2010 nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas Võrumaa Masinaühistu VÕS §-de 164, 167 alusel kostja ja Võrumaa Masinaühistu vahelisest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega hagejale. Võrumaa Masinaühistu loovutas nõude hagejale koos õigusega nõuda kõiki seadusest tulenevaid kõrvalnõudeid. Neil asjaoludel nõuab Factum Inkasso OÜ hagis V. L. vastu välja mõista VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1, 2; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, 164 lg 1, 2; 167 lg 1 alusel kostjalt põhivõlg 4 718, 90 krooni ja viivis 4 718, 90 krooni. Lähtudes

§-st 367 taotleb hageja 2

(3)kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 13.12.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis 0,50% päevas tasumata põhinõude summalt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad nõude loovutamise lepingust, arvest ning kostjale esitatud võlateatisest. VÕS § 164 lg 1, 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1; 82 lg 1, 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4 718, 90 krooni, s.o. 301,59 eurot ning viivis 4 718, 90 krooni, s.o. 301, 59 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista arvestades

§ 367

sätestatut alates 13.detsembrist 2010 kuni põhinõude, so 301, 59 euro täitmiseni viivis 0,50 % päevas tasumata põhisummalt.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni (tl 6).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni, so 63, 91 eurot. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.