2.Suurendada Pärnu Maakohtu otsusega 02.05.2003 tsiv asi nr 262/2003 J. R`lt väljamõistetud elatist tütre M. R-i sünd xx.xx.xxxx.a. ülalpidamiseks tema kasuks alates 01.jaanuarist 2011.a. 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) euroni kuus kuni täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. ja tütre L. R-i sünd. xx.xx.xxxx.a. ülalpidamiseks alates 01.jaanuarist 2011.a. 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) euroni kuus kuni täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a. 3.Jätta rahuldamata nõue elatise võla sissenõudmiseks. Kohtukulude jaotus Jätta kostja kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagi kohaselt on poolte kooselust sündinud xx.xx.xxxx.a. tütar M. R. ja xx.xx.xxxx.a. tütar L. R. Hageja elab koos lastega 3-toalises korteris Pärnus xxxxxxxx.Lapsed õpivad xxxxxxxxxxxx. Hageja kasvatab lapsi üksinda. Alates 23.02.2010.a on hageja võtnud end töötuna arvele olles riigipoolse toimetulekutoetuse saaja. Pärnu Maakohtu otsusega 02.05.2003.a. tsiv asi nr 2-62/2003 on kostjalt mõlema lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis hageja kasuks 1300 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja on täitnud ülalpidamise kohustust kohusetundlikult ja 2008.aasta augustis jõudis hageja kostjaga suusõnalisele kokkuleppele, et kostja hakkab elatist maksma 2 250 krooni kuus lapse kohta.Kostja tasus alates 01.septembrist 2008.a kuni 31.detsembrini lastele elatusraha nelja kuu eest 18 000 krooni. 01.jaanuar 2009.a kuni 31.detsember 2009.a. tasus kostja lastele elatist 54 000 krooni.2010.aastal on kostja tasunud elatist 9 000 krooni, kingitusteraha 565 krooni, võlgnevus seisuga 10.11.2010.a. on 40 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt alates 01.03.2010 kuni 30.11.2010 9 kuu eest 40 500 krooni kuni 2010.aasta lõpuni. Välja mõista elatis alates 01.01.2011.a. iga kuu lapse kohta 3 000 krooni ehk 191,73 eurot. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse 02.12.2010.a., milles selgitab, et tal on olnud viimasel ajal majanduslikke raskusi.Kostja väitel on ta nõus maksma elatist lastele igas kuus 1300 krooni, kokku 2-le lapsele 2600 krooni. Kostja juhib tähelepanu laste elatusraha arvutamisel järgmistele asjaoludele; 1.võistlustantsuga tegeleb vaid üks laps, igakuine väljaminek 1538 krooni, mille hageja on arvestanud ka teise lapse kulutuste hulka. 2.Prillid on vaid ühel lapsel ja vaevalt igal aastal uued raamid ostetakse. Kulutuste sisse on võetud ilmselt ühekordne summa prillide ostuks 2590 krooni, kummalegi lapsele 108 krooni kuus, kostja arvestusel peaks summa olema igakuuliselt 108 krooni asemel 22 krooni.Nende kahe kulutuse keskmisena oleks kulutused ühele lapsele 855 krooni võrra väiksemad ning ühele lapsele kuluks kuus 3 890 krooni. Kostja leiab, et ka toidule on võimalik vähem kulutada, samuti ei soovi kostja hageja eest tema pangalaenu tagasi maksta. Kostja väitel ei ole hageja elukoht Pärnus laenu eest ostetud, vaid laenu eest soetati kaks ridaelamuboksi, et neid müügiks välja ehitada, kuid seoses majanduslangusega müük ei õnnestunud, kuid laen tuleb pangale tagastada. Kostja väitel on tal ülal pidada kolmas laps s.o. R. R., kes õpib xxxxxxxxxxxx. Kostja on lisaks raha maksmisele ostnud L-le jalgratta, jõulude ajal ostis lastele dressid ja on teinud muid kingitusi. Mingeid kokkuleppeid kostja kinnitusel tal hagejaga ei ole olnud. Kostja on välja toonud tabeli, mis näitab tema poolt ajavahemikus 2008.aasta jaanuar kuni 2010.a. august makstud summasid.Võrdlevalt on välja toodud kohtuotsusega välja mõistetud elatise summa 31 200 (12x 2600 kr).2008.aasta lõpuks on kostja maksnud 38 800 krooni, kohtuotsusega on aga välja mõistetud 31 200 krooni, seega ettemaks 7600 krooni. Samasugune arvutus on ka 2 2009.aasta kohta, saades ettemaksuks 22 800 krooni.2010.a. on kostja maksnud 9565 krooni, kuna majanduslikult ei olnud võimalik rohkem maksta. Hageja kirjalik arvamus kostja vastuse kohta ( tl 36-38). Menetluse käik Kohtuistungil 13.01.2011.a on hageja nõus, et kostja maksab elatist miinimummääras kui kostja tasub ka võlgnevuse. Kostja on nõus maksma elatist miinimummääras. Kostja kinnitab, et maksis elatist hagejale ettemaksuna suuremas summas kui oli kohtuotsusega välja mõistetud. 19.01.2011.a. esitas kostja kohtule täiendavad dokumendid , milleks oli OÜ xxxxxxxxx 2009.aasta majandusaasta aruanne koos täiendavate selgitustega. Kostja leiab, et
Hageja, erinevalt kostjast, ei ole püüdnud astuda tõsimeelselt ja järjekindlalt samme selleks, et oma varalist olukorda ja sissetulekut ning seega ka laste heaolu parandada. Mis puudutab hageja nõuet saada elatist tagasiulatuvalt alates 1.märtsist 2010.a. kuni 30.novembrini 2010.a. 40 500 krooni ning soovi, et kostja tasuks elatist 4500 krooni kuni 2010.aasta lõpuni, siis kostja selgitab, et hoolimata sellest, kas hageja ja kostja vahel suuline kokkulepe, mille järgi hakkab kostja tasuma hagejale kummagi lapse eest alates 2008.aasta septembrist 2250 krooni (kokku 4500) krooni, oli või mitte, ei saa seda lugeda hagejale elatise nõudeõiguse tekkimise aluseks. Kostja lisab, et käesoleval ajal tuleb temale M. R. ja L. R. ülalpidamiseks igakuiselt kuni laste täisealiseks saamiseni 1300 krooni kuus ( 83 eurot ja 9 senti) suuruse elatise maksmise kohustus Pärnu Maakohtu 2.mai 2003.aasta otsusest 2-62/2003. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kohaldab otsuse tegemisel alates 01.07.2010 kehtima hakanud Perekonnaseaduse sätteid. Alates 01.07.2010.a saab hagejaks kohtus olla alaealine laps, last kasvatav vanem saab olla tema seaduslikuks esindajaks ( alus Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-85-10). Seega käesolevas asjas on hagejad poolte alaealised lapsed ja nende ema E. S. on laste seaduslik esindaja.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o.139. eurot.
lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
kohaselt otsejoones sugulased on kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamise kohustuse või elatise suuruse kindakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid. Elatise suurust saab muuta kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga. Hageja on hagi juurde lisanud Pärnu Maakohtu otsuse 02.05.2003.a. tsiv asi nr 2-62/2003, mille kohaselt on kostjalt välja mõistetud elatusraha alates 24.01.2003.a tütre M. R. ülalpidamiseks 1300 krooni kuus ja tütre L. R. ülalpidamiseks 1300 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. 3 Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Laste vajadused on toodud hageja poolt kohtule esitatud arvestuses. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, tuleb järeldus rajada esitatud xxxxxxxxx OÜ 2009.aasta majandusaasta aruandele, sest kostja on selle osaühingu omanik ja juhatuse liige.2009.aasta aruande kohaselt lõppes majandusaasta kahjumiga summas 24 464 krooni. Kostja kinnitusel on ta töötajatega töölepingud lõpetanud, trahteri hoone on müügis ja senist tegevust jätkata ei soovi ning otsib uut tööd. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise.Eelkõige puudutab see alaealiste ema, kes Eesti Töötukassa otsuse kohaselt (tl 7) on töötuna arvele võetud 23.02.2010.a. Äriregistri andmetel on E. S. OÜ xxxxxxxx juhatuse liige, 2009.aastal oli osaühingu müügitulu 154 805 krooni ja kasum 13 661 krooni. Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse suurendamise nõudes, paludes elatist suurendada kuni miinimummäärani kui kostja tasub võla ja kostja oli nõus, et maksab edaspidi elatist lastele seaduses toodud alammääras. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad sõlmisid kokkuleppe, et kostja maksab elatist suuremas summas, kui oli kohtuotsusega välja mõistetud või mitte. Kostja väitel sellist kokkulepet ei olnud ja hagejal puudub seaduslik alus väidetavat võlga nõuda. Kohtu hinnangul kui kirjalikku kokkulepet sõlmitud ei ole, seega on tõendamata hageja sellekohane väide ja kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks puudub seaduslik alus. Kohtuotsusega väljamõistetud elatist saab suurendada hagi esitamisest alates, mitte tagasiulatuvalt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.