3-11-115/3

3-11-115 Kohtumäärus Pärnus

1. veebruaril
2. a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud kirjalikus menetluses läbi V. A kaebuse materjalid, t e g i k i n d l a k s: 17.01.2011 saabus Tallinna Halduskohtule V. A kaebus, milles kaebaja ei ole rahul Murru Vangla meditsiiniosakonna poolt osutatud tervishoiuteenustega. Kaebuse põhjenduste kohaselt halveneb tema tervislik seisund iga päevaga (valud alakõhus, kehakaalu kaotus), kuid eriarsti juurde täiendavatele uuringutele Murru Vangla meditsiinilise osakonna juhataja Kristel Kivimets kaebajat ei saada. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 4 lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebuse kohaselt on vangla meditsiinilise osakonna juhataja K. Kivimets keeldunud kaebajat saatmast eriarsti vastuvõtule. Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde saatmist saab otsustada tõepoolest üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse otsustamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Riigikohus on 15.12.2010 haldusasja nr 3-3-1-53-10 ja 21.12.2010 haldusasja nr 3-3-1-69-10 lahendites leidnud, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuste osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste uuringute või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lg 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. VangS § 52 lg 1 esimene lause sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. 1 Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid TTKS § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mis kuulub üldkohtu pädevusse. Kuna käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse tagastab kohus kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel selle esitajale. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik kaebusega tervishoiutöötaja tegevusele ning tervishoiutöötaja tegevusest tingitud võimaliku kahju nõudega pöörduda Harju Maakohtu poole. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 4 ja lg 8 alusel, kohus m ä ä r a b:
3. Tagastada V. A kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohtumäärus koos kaebuse materjalidega edastada kaebajale. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 2