← Eesti

2-10-29945/9

2-10-29945 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-29945 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi L T hagi Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) vastu töövaidluses Menetlustoiming Läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja esindajad Hageja: L T (IK XXX) Hageja esindaja: Andrei Abakumov (volikirja alusel) Kostja: Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) (RK 10176314) Kostja esindaja: Vandeadvokaat Hillar Villers RESOLUTSIOON
  2. Jätta L T hagi Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) vastu töövaidluses läbivaatamata.
  3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses L T kanda.
  4. Jätta L T taotlus tsiviilasja nr 2-10-29945 menetluse lõpetamiseks kompromissiga rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1

(3)2-10-29945 ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on L T hagi Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) vastu töövaidluses. Viru Maakohtu
  1. novembri 2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-54810 kuulutati välja Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu
  2. novembri 2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-54810 kuulutati välja kostja pankrot. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud töövaidlusest tulenevad varalised nõuded: välja mõista kostjalt hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses kokku 105 000 krooni seoses töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega ja lõpparve tegemisel saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis kokku 44 954,14 krooni. Lisaks varalistele nõuetele on hageja esitanud tuvastusnõude – tunnistada tühiseks
  3. jaanuari 2009 tööleping nr 2 ülesütlemine ja lõpetada
  4. jaanuari 2009 tööleping nr 2 töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu varalise nõude poolte vahel sõlmitud töölepingust tuleneva rahalise hüvitise saamiseks ning rahaliste kohustuste täitmiseks, s.o töölepingu lõpetamisel saamata jäänud palga ja saamata jäänud puhkuse eest hüvitise saamiseks. Koos varalisega nõudega on esitatud tuvastusnõue, mis on varalise nõude aluseks, s.o töölepingu ülesütlemise tühisuse korral ning töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel on hagejal õigus saada hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud tuvastusnõue ei ole iseseisev mittevaraline nõue. Tuvastusnõude esemeks on hageja varaliste nõuete aluste tuvastamine, s.o tuvastusnõue on lahutamatult seotud varalise nõudega, ning seetõttu tuleb need läbi vaadata ühes hagimenetluses. Kohus on välja kuulutanud kostja pankroti
  5. novembril 2010 kell 16.00, kohtuotsust käesolevas tsiviilasjas veel tehtud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et hagejal on õigus töövaidlusest tulenevad varalised nõuded kostja vastu esitada pankrotimenetluses. Hageja nõude osas vaidluse korral on hagejal õigus oma nõuet maksma panna nõude tunnustamise hagi menetluses, kus lahendatakse ka varalise nõude aluse väljaselgitamisel hageja tuvastusnõue. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. 2
(3)2-10-29945 PankrS § 43 lg 3 kohaselt, kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Kohus selgitab, et kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, või juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu, on hagejal õigus esitada kohtule avaldus menetluse taastamiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata /---/. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Menetluse lõpetamise taotlus Hageja esindaja esitas
  1. detsembril 2010 kohtule taotluse, milles palub lõpetada tsiviilasja nr 210-29945 menetlus seoses tsiviilasjas nr 2-09-60047 kompromissi sõlmimisega. Hageja esindaja selgitab, et Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2010 kohtumäärusega oli poolte vahel kinnitatud kompromiss tsiviilasjas nr 2-09-
  3. Nimetatud kompromissi p-i d. kohaselt leppisid pooled kokku, et nad lõpetavad kõik töövaidlused, mis on seisuga
  4. oktoober 2010 Viru Maakohtu menetluses. Sellest kokkuleppest lähtuvalt palub hageja lõpetada tsiviilasja nr 2-10-29945 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 ja lg 2, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus on seisukohal, et kohus saab kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada vaid juhul kui pooled esitavad kompromisslepingu kohtule kinnitamiseks ja seda menetluses oleva tsiviilasja raames. Teistes menetlustes sõlmitud ja kohtule kinnitamiseks esitamata kompromisslepingu alusel ei saa kohus menetlust lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega TsMS § 430 lg 1 lausel. Kohus selgitab, et kui pooled on kokku leppinud, et lõpetavad kõik menetluses olevad tsiviilasjad, on hagejal õigus esitada kohtule avaldus hagi tagasivõtmiseks vastavalt TsMS § 424 või hagist loobumiseks vastavalt TsMS §
  5. Samuti võivad pooled leppida kokku menetluse lõpetamise osas ja esitada käesolevas tsiviilasjas kohtule vastav kompromissleping ja menetluse lõpetamise taotlus, mis on mõlema poole poolt allkirjastatud. Kohus leiab, et hageja taotlus tsiviilasja nr 2-10-29945 menetluse lõpetamiseks seoses tsiviilasjas nr 2-09-60047 kompromissi sõlmimisega tuleb jätta rahuldamata, kuna pooled ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule kompromisslepingut. Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.