← Eesti

2-10-51252/31

Obsah (6)§ 661§ 563§ 476§ 477§ 430§ 428

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2011, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-51252 Tsiviilasi J S’i avaldus lapse suhtes üh

§ 661

lg 4 tulenevalt vastavalt kokkuleppele määruse kättetoimetamisest kolme päeva jooksul.

§ 563

lg 1 kohaselt, kui vanem teatab, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks (lepitusmenetlus). Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 18.10.2010 esitas J S Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale avalduse lapse, M-L S`, sünd.xxxx, suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks. Avalduse kohaselt elavad avaldaja ja lapse ema M S lahus alates juulist 2010, nende abielu on lahutatud xxxx. Peale vanemate lahkuminekut jäi M-L S elama avaldaja juurde, kus ta on elanud sünnist alates. Laps käib xxxx lasteaias. Tema elukorraldus ja elurütm on avaldajaga elades stabiilsed ning laps on sellega harjunud. Lapsele vajalikud sobivad elamistingimused on avaldaja juures tagatud. Lapse ema M S külastas nende ühist kodu 20.08.2010, kui tuli temale kuuluvate asjade järele. Rohkem ei ole ta last külastanud ega lapsega suhelnud, kuid on korduvalt avaldajale helistanud ja ähvardanud, et võtab lapse enda juurde. Avaldaja soovib, et laps jääks tema hooldusele, sest ei pea võimalikuks lapse emaga ühise hooldusõiguse teostamist. Avaldaja arvates puudub lapse emal lapse eest hoolitsemiseks vajalik vastutustunne, ta ei ole usaldusväärne ning ei ole lapse kasvatamisel osalenud alates 20.08.

  1. Tal on esinenud alkoholiprobleemid, teda on karistatud väärteo toimepanemise eest (alkoholijoobes sõiduki juhtimine), ta on lahkunud ka abielu ajal kodust ja jätnud lapse avaldaja hooldada. Avaldajal puudub teave, millega puudutatud isik peale kodust lahkumist juulis 2010 tegeleb, tema telefonikõned on ähvardavad ja solvavad ning kõnede tegemise ajal on ta olnud alkoholijoobes. Kohtumenetluse käik 19.10.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning väljastas selle koos lisadega tutvumiseks nii puudutatud isikule (M S) kui ka mõlema lapsevanema elukoha järgsele kohalikule omavalitsusele seisukoha esitamiseks. Lapse huvide tagamiseks määrati talle riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Matti Reinsalu. 25.11.2010 esitatud vastuses teatas lapse ema M S, et ta soovib ise oma last kasvatada, samas esitas ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. 02.12.2010 kohtumäärusega jättis kohus esitatud taotluse käiguta ning andis taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 04.01.2011 saabus kohtule M S’i täpsustatud riigi õigusabi taotlus koos taotleja majandusliku seisundi teatisega. Taotleja märgib oma selgituses, et nõustub lapse elamisega esialgu isa juures, kuid soovib lapsega suhelda. Kohus määras 17.01.2011 puudutatud isikule M Sile esindaja riigi õigusabi korras. Väike-Maarja Vallavalitsus on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab avaldaja taotlust, sest avaldaja juures elades on lapsele tagatud kõik tema eluks ja arenguks vajalik. Pärnu Linnavalitsuse poolt kirjalikult esitatud esialgses arvamuses 17.11.2010 on märgitud, et hooldusõiguse täielikul üleandmisel ühele vanemale tuleb kaaluda, mil määral tegelikult lapsevanemad osalevad lapse kasvatamises. Vajalik oleks lahendada küsimus lahus elava vanema ja lapse omavahelise suhtlemise osas, sest laps ei ole saanud emaga suhelda alates augustist
  2. Samuti on lapse huvidest lähtudes olukorra adekvaatseks hindamiseks vajalik vanematel lahendada omavahelised suhtlemisprobleemid. 17.01.2011 esitatud avalduses muutis avaldaja esialgselt esitatud nõuet. Avaldaja palub Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 ja 3 alusel lõpetada J Si ja M Si ühine hooldusõigus lapse M-L Si üle ja anda J Sile lapse isikuhooldusõigus koos õigusega otsustada lapsega seotud asju, jättes varahooldusõiguse mõlemale vanemale. 02.02.2011 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära nii avaldaja kui ka puudutatud isiku M Si, samuti teiste puudutatud isikute seisukohad. Avaldaja jäi 17.01.2011 esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik M S nõustus, et laps elab avaldaja juures, kuid samas soovis lapsega suhtlusõiguse tagamist. Samal kohtuistungil jõudsid vanemad lapse hooldusõiguse ja lapsega suhtluskorra määramise osas kokkuleppele, mille esitasid kohtule kirjalikult vormistatuna kinnitamiseks. Vastavalt kokkuleppele on lapse ema nõus ühise hooldusõiguse osalise lõpetamisega ning andma lapse isale lapse suhtes isikuhooldusõiguse koos õigusega otsustada lapsega seotud asju; varahooldusõigus jääb mõlemale vanemale. Vastavalt on lepitud kokku ka ema ja lapse suhtlemise korras (kohtumine kaks korda kuus xxxx) ja kohtumise soovist eelneva teatamise korras. Lapse isa on kohustunud mitte tegema takistusi emal lapsega suhtlemiseks telefoni teel; mõlemad vanemad on kohustunud teavitama teist oma sidevahendite numbrite muutmisest. Emal on õigus kohtuda lapsega ka pikemalt (2 päeva ja 1 öö järjest) tingimusel, et kohtumised toimuvad lapse ema sugulaste juures xxxx. Suhtlemiskorraga seonduvate vaidluste lahendamiseks on vanemad kohustunud pöörduma lapse elukohajärgse eestkosteasutuse poole. Lapse huvides on vanemad kohustunud mitte halvustama teist vanemat ega tema lähikondset lapse kuuldes, samuti on vanem kohustatud jälgima, et seda ei teeks ka tema lähikondne.. Kokkuleppes on ka märgitud, et lapsega suhtlemise korda võib muuta vanemate kokkuleppel ning asjaolude muutumisel kohustuvad vanemad pidama läbirääkimisi kokkulepitud korra muutmiseks. Asjas kantud kulud jäävad poolte endi kanda. Asjaosalised paluvad kompromiss kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi lõpetada antud asja menetlus. Kohtumääruse põhistus ja õiguslik alus: Kohus, vaadanud läbi asjaosaliste esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 550 lg 1 p 2 toimub kohtus vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluse korras.

§ 476

kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 477

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 5 tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 214 lg 1 kohaselt loetakse vanema hooldusõigus alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. PkS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 ja § 138 tulenevalt nimetatud avaldus rahuldatakse, kui see vastab lapse huvidele. PKS § 143 lg 1 tulenevalt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 2). Kohus võib ka lapse huvides suhtlusõigust piirata ning võib ka määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kohus leiab, et saavutatud kokkulepe lapse isikuhooldusõiguse andmises avaldajale ning lapsest lahus elavale vanemale lapsega suhtlusõiguse tagamiseks on 02.02.2011 menetlusosaliste ärakuulamisel tuvastatud asjaoludest tulenevalt lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel põhjendatud ning kokkulepe on sõlmitud lapse huvides. Nimetatud tingimustel kokkuleppe sõlmimisega nõustusid nii kohalike omavalitsuste esindajad kui ka lapsele määratud esindaja. Vaidluse lahendamine kohtus saavutatud kokkuleppe alusel on kooskõlas ka

§-is 561 sätestatuga – last puudutavas vaidluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama.

§ 430

lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Avaldaja ja puudutatud isik on kohtule kinnitanud, et nimetatud tingimustel saavutatud kokkulepe on nende poolt ka täidetav ja nad peavad sellest kinni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 428lg 1 p 4).

Asjaosalised on kinnitanud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada Kuigi pooled on kokku leppinud, et suhtlemiskorraga seonduvad vaidlused lahendatakse lapse elukohajärgse eestkosteasutuse vahendusel, ei välista see

§ 563

lg 1 tulenevat vanema õigust kohtu poole pöördumiseks lahkheli kokkuleppel lahendamiseks (lepitusmenetluse alustamiseks).

§ 661

lg 4 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 15. 15.veebruaril 2011.a Nooremreferent Irma Külavee Tea Toming Tea Toming

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.