Obsah (5)

§ 113§ 396§ 76§ 101§ 108

Tsiviilasi nr 2-10-54167 Hagi õigeksvõtul põhinev KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2010, Tartu Kohtum

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) 6.

Määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmine: Alar Sapelkov tasub AS-le Krediidikassa käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud 3 701.16 krooni ja menetluskulud 2000 krooni koos viivisega hiljemalt

1. märtsiks 2011, kusjuures vähemalt 2000 (kaks tuhat) krooni tuleb tasuda hiljemalt
2. veebruariks
3. Kui AS-le Krediidikassa ei ole 01.02.2011 laekunud vähemalt 2000 krooni, on hagejal õigus esitada kogu kohtuotsus täitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud AS Krediidikassa sõlmis kostjaga 03.03.2008 laenulepingu summas 3 247 krooni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Hagi kohtusse esitamise ajal oli kostja võlg tagastamata krediidisumma osas 1 851.08 krooni, intressivõlg on 258.99 krooni ja viivis 1 591.09 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule 17.12.2010 kirjalikult teatanud, et võtab omaks kõik hageja esitatud nõudmised. Samas palub kostja määrata kindlaks väljamõistetud summade tasumine 2011 jaanuari ja veebruari jooksul. Hagi on tõendatud laenulepinguga, tagasimakse graafikuga, võla ja lepingu üleütlemise teatistega.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi Alar Sapelkovi vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos intressi ja viivisega summas 3 701.16 krooni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kohus on seisukohal, et kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks saab rahuldada. Kostjal on võimalik tasuda võlg lähema kahe kuu jooksul, mis ei ole ebamõistlikult pikk aeg. Kohus jagab vastavalt kostja taotlusele võla ja menetluskulude tasumise kahele kuule, kusjuures jaanuaris tuleb maksta vähemalt 2000 krooni. Nimetatud summa tasumata jätmisel on hagejal õigus pöörata kogu kohtuotsus täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tulenevalt kohtu otsusest ajatada võla tasumine, ei saa käesolevat kohtulahendit viivitamatule täitmisele pöörata, kui seda täidetakse kostja poolt kohtuotsuses märgitud korras. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi 2 menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esindaja on hagiavalduses taotlenud hageja menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõiv 1000 krooni ja õigusabi kulu 1000 krooni, kokku 2 000 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja taotlus tuleb rahuldada. Samuti tuleb rahuldada hageja esindaja taotlus mõista kostjalt välja viivis sellelt summalt kuni menetluskulude täieliku tasumiseni TsMS § 177 lg 2 alusel. Kohtunik 3