2-10-57618 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar
- a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-57618 Tsiviilasi HGavaldus täitemenetluse nr 014/2010/1092 peatamiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja HG(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikud Sissenõudja NK(isikukood XXX, elukoht XXX) Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu; Niine 2, 10414 Tallinn) Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON
- Rahuldada HG avaldus täitemenetluse nr 014/2010/1092 peatamiseks osaliselt.
- Peatada täitemenetlus kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses olevas täiteasjas nr 014/2010/1092 kuni HG Tallinna linna poolt teise eluruumi andmiseni, kuid mitte kauemaks kui
- jaanuarini
- a.
- Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele kohtumääruse teatavakstegemisega avaldajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
- 18.11.
- a saabus Harju Maakohtusse HG avaldus täitemenetluse nr 014/2010/1092 peatamiseks. Avalduse kohaselt otsustati Harju Maakohtu 27.05.
- a otsusega tsiviilasjas nr 2-04-2168 avaldaja eluruumist asukohaga XXXvälja tõsta teist eluruumi vastu andmata. Menetlusse oli kaasatud kolmanda isikuna Tallinna linn ning kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud andma avaldajale kui puudega isikule eluruumi. 15.11.
- a toimetati avaldajale kätte kohtutäitur Marek Laanemetsa koostatud täitmisteade ja selle lisatud kinnisasja väljaandmise täitmisteade, millega avaldajat kohustatakse eluruum vabastama. Kokkuleppel kohtutäituriga pikendati eluruumi vabatahtliku vabastamise tähtaega kuni
- detsembrini
- a. Avaldaja on puudega isik ja töövõimetuspensionär ning on 1
(3)2-10-57618 Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses arvel munitsipaaleluruumi taotlejana. Tallinna linn on avaldajale lubanud anda munitsipaalkorteri XXX elurajooni pärast uue elamukompleksi valmimist hiljemalt
- a jaanuaris. Avaldaja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 2 299 krooni ja puudega isiku sotsiaaltoetus 840 krooni, mistõttu puudub avaldajal võimekus osta endale korter hariliku kohaliku keskmise väärtusega (turuhinnaga). Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohtul peatada Harju Maakohtu 27.05.
- a otsuse tsiviilasjas nr 2-04-2168 täitmine kuni avaldajale Tallinna linna poolt teise eluruumi andmiseni.
- Puudutatud isik Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldas 02.12.
- a kohtule esitatud arvamuses, et HG on 22.05.
- a arvele võetud sotsiaaleluruumi taotlejana, kõik avaldused elamispindadele on tema poolt tehtud aga munitsipaaleluruumidele, mida vastavalt eluruumi taotlejatele esitatavatele kriteeriumidele ja asjaoludele HG eraldatud ei ole (arvesse võttes HG sissetulekuid, on ka kaheldav, kas ta tuleb toime munitsipaalkorteri kulude tasumisega). Eluasemekomisjon on HG pakkunud sotsiaaleluruumi, kuid sellest on ta keeldunud. Kuna HG on puudega isik, siis tema abivajaduse ja sissetulekute kohaselt sobiks talle paremini sotsiaalkorter, kus oleks vajadusel võimalik talle operatiivsemat sotsiaalset abi osutada. Sotsiaaleluruumi üür on odavam kui munitsipaalkorteri üür ning avalduse esitamisel eraldataks sotsiaaleluruum talle ka kiiremini kui munitsipaaleluruum, sotsiaaleluruumi ta aga põhimõtteliselt ei soovi. Tallinna linn on seisukohal, et HG suhtes algatatud täitemenetlus nr 014/2010/1092 tuleks peatada tähtajaga 31.01.
- a. Kui selleks ajaks pole HG Tallinna linnalt elamispinda vastu võtnud ega muul viisil korterit vabastanud, siis peab ta täitemenetluse käigus vabastama praeguse eluruumi aadressil XXX Tallinnas.
- 23.12.
- a esitas sissenõudja kohtule vastuse HG avaldusele, milles palus jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Harju Maakohus otsustas 27.05.
- a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 204-2168 H G eluruumist välja tõsta teist eluruumi vastu andmata ning nimetatud kohtuotsuses puuduvad selle täitmiseks mistahes piirangud ja kitsendused. Avaldaja puue, töövõimetuspension ja munitsipaaleluruumi taotlemine ei vabanda rikkumisi ning avaldajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi enda ajutiseks majutuseks. Avaldaja tunnistas ja võttis ise hagimenetluses omaks, et kavatseb kaevata kõige ja kõikide peale, seega on avaldaja tegevus pahauskne ja vastuolus heade kommetega. Avaldaja on küll pidanud võimalikuks teha sissenõudjale muuhulgas ettepanek osta sissenõudjalt menetlusalune korter ostuhinnaga 1 000 000 krooni (mistõttu oleks avaldajal ilmselt võimalik lahendada ka ise kõik ajutise eluruumiga seotud küsimused kuni saabuvad muud soovitud tingimused), kuid ei ole tasunud sissenõudjale ruumide senise ega jätkuva kasutamise eest üüri ega kõrvalkulusid. Avaldaja ei pea kinni ühestki kokkuleppest, vaid on ebausaldusväärne ning sõnamurdlik. Eelnevat arvestades ei pea sissenõudja võimalikuks võtta enda kanda avaldaja ülalpidamiskohustust või muid avaldaja enda hoole alla võtmise kohustusi – sissenõudja ei ole riik ega omavalitsus, kellele taolisi nõudeid võiks esitada ning juhul kui neid nõudeid esitatakse riigi või omavalitsuse kaudu, ei puutu vastav menetlus sissenõudjasse ega vaidlustatud täitemenetlusse enne, pärast ega ka samal ajal. Vastupidine ei tulene seadusest. Sissenõudja jääb oma täitmisavalduse (ja varasemalt hagimenetlustes kohtule esitatud seisukohtade) juurde ning nõuab kohtuotsuse viivitamata täitmist. Kohtumääruse põhjendused
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse 2
(3)2-10-57618 kriteeriumist lähtudes alust vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja on oma taotlust täitemenetluse peatamiseks põhjendanud asjaoludega, et ta on puudega isik ja töövõimetuspensionär ning ta on Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosa valitsuses arvel munitsipaaleluruumi taotlejana. Tallinna linn on avaldajale lubanud anda munitsipaalkorteri XXX elurajooni pärast uue elamukompleksi valmimist hiljemalt
- a jaanuaris. Avaldaja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 2 299 krooni ja puudega isiku sotsiaaltoetus 840 krooni, mistõttu puudub avaldajal võimekus osta endale korter hariliku kohaliku keskmise väärtusega (turuhinnaga). Täiteasjas nr 014/2010/1092 koostatud täitmisteatest nähtub, et avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlust tema väljatõstmiseks eluruumist aadressil XXX, Tallinn (tl 7-8).
- Arvestades asjaolu, et HG on teinud asjaolud oma majandusliku, perekondliku ja tervist puudutava olukorra kohta usutavaks, leiab kohus, et HG poolt kohtule esitatud avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus arvestab asjaoluga, et avaldaja on teinud pingutusi uue eluruumi leidmiseks sotsiaalhoolekande teenuseid taotledes. Avaldusest nähtuvalt jääks avaldaja täitedokumendi täitmisega enne Tallinna linnalt teise eluruumi saamist ilma eluasemeta ning tal puudub muu vara ja sissetulek, mille arvel muretseda endale asenduseluruum või muu eluase. Olukorras, kus Tallinna linn on täitmas oma sotsiaalhoolekandelisi kohustusi lähiajal, oleks vahepealsel perioodil avaldaja väljatõstmine ebaõiglane, sest avaldajal tuleks leida lühikeseks perioodiks ajutine elukoht ning teha täiendavaid kulutusi kolimisele samal ajal, kui ta saaks asuda elama kohe teise eluruumi. TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamisel tuleb arvestada ka sissenõudja huve. Olukorras, kus sissenõudja on oma nõude aastatepikkuses menetluses kohtulikult maksma pannud ja hagi rahuldav kohtuotsus on jõustunud, on sissenõudjal õigustatud ootus, et täitedokumendist tulenev sooritus ka tegelikult tehtaks ja saabuks õigusrahu (TsMS § 461). Samuti on õige, et sissenõudjale ei saa panna sotsiaalhoolekandelisi kohustusi. Seega peab kohus küll võimalikuks peatada täitemenetlus kuni avaldajale Tallinna linna poolt teise eluruumi andmiseni, kuid vaid
- jaanuarini
- a, millise aja jooksul tuleb avaldajal võtta linnalt vastu uus eluruum või leida muu võimalus sissenõudja eluruumi vabastamiseks. Kohus eeldab, et avaldaja vabastab sissenõudja eluruumi viivitamatult pärast uue eluruumi saamist.
- Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
- Kohus määrab TsMS § 478 lg 4 alusel, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavaks tegemisest avaldajale. Kaija Kaijanen Kohtunik 3
(3)