esindajad Menetlusvorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada X Liising AS hagi M. R. vastu. Välja mõista M. R. laenulepingust tulenev võlgnevus summas 7482,03 eurot (117 068,33 krooni) ja viivis protsendina põhinõudelt (6 184,16 eurot/96 761,02 krooni) alates 23.11.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,061% päevas ning menetluskulud summas 639,12 eurot (10 000 krooni) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X Liising AS kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (24.01.2011). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 27.11.2009 sõlmitud laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tuleneva võlgnevuse 7482,03 euro (117 068,33 krooni) (millest põhivõlgnevus 6 184,16 eurot (96 761,02 krooni), intress 697,10 eurot (10 907,23 krooni), viivis 600,77 eurot (9 400,08 krooni). Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 7 482,03 euro (117 068,33 krooni) ja lisanduvate viiviste väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 94 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, p 4; § 108 lg 1; 113. Kostja seisukoht hageja nõuete osas Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 23.11.2010 kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 20-22), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 26.11.2010 (tl 24). Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades kohustuse rikkumist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust ning nõustudes menetluskulude kandmisega. Kostja on teatanud, et palub asja lahendada kirjalikus menetluses (tl. 33-36) “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05-395) §403 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses (
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; laenulepingu, lepingu tagasimakse graafiku, lepingu ülesütlemise kirja, maksekorralduse (tl 7-19). VÕS §-de 76 lg 1;100; 101 lg 1 p 1 ja p 4; 108 lg 1, 113 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu öelda üles, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 7 482,03 eurot (117 068,33 krooni) ja lisanduvad viivised välja mõista. Menetluskulud
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
’ lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab menetluskulude nimekirja.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 639,12 eurot (10 000 krooni) väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 697,12 eurot (10 000 krooni) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.
lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Annemarie Gerassimov Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.