§-de 415 ja 420 alusel 2-09-53205 Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja 02.veebruari 2009.a sõlmitud üürilepingu nr l, 3/2009 alusel alates 1.veebruarist 2009.a kuni 19.märtsini 2009.a.eluruumi asukohaga xxxxx sotsiaalmaja korter x. jättis eluruumi kasutamise eest perioodil 1.märtsist 2009.a kuni 19.märtsini 2009.a tasumata üüri summas 2452 krooni, samuti eluruumis tarbitud elektrienergia eest summas 140,60 krooni. Kostjale on väljastatud tasumiseks arved nr 94, 06.03.2009.a; nr 100, 20.03.2009.a ning nr 283, 29.07.2009.a, mis on hagi esitamise ajani tasumata. 29.07.2009 ja 22.09.2009.a on kostjale väljastatud ka teatised nr 6.1-1/1080 ja nr 6.1-1/1338, nõudega tasuda võlgnevus, kuid kostja seda ei ole teinud. Tähtajaks tasumata võlasummale lisandub viivis seisuga 07.10.2009.a summas 1302,67 krooni. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 07.10.2009.a. seisuga 3895,27 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 292, 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ning üürilepingust, taotleb hageja kostjalt 3895,27 krooni väljamõistmist, millest põhiosa võlgnevus on 2592,60 krooni ja viivis 1302,67 krooni. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on V. V. - kätte toimetatud tema seadusliku esindaja U. K. elukohta 26.11.2009.a., kus need on vastu võtnud U.K. (tl.18). Vastavalt
§-dele 318 lg 2 ja 322 lg 1 loetakse sellega menetlusdokumendid saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel rahuldada, sest kostja ei ole hagile vastanud ja hageja on 24.01.2011.a. kohtule esitatud avalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks (tl.19).
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.5-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 3895,27 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 2592,60 krooni ja viivis 1302,67 krooni. Kuivõrd alates 1.jaanuarist 2011.a. kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, siis kohtuotsuse resolutsioonis on väljamõistetavad summad esitatud eurodes. Menetluskulude jaotus
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude kostja kanda jätmiseks ning kuna menetluskuluks on vaid hageja poolt tasutud riigilõiv – 1000 krooni, peab kohus võimalikuks määrata kindlaks tagaseljaotsuses ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
lg 1 alusel täielikult kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.