2-11-904 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2011 a. Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr 2-11-904 Riigi õigusabi asi R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s:
- Rahuldada R. H. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.
- Anda R. H. riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Riigi õigusabi taotlus R. H. esitas 11.01.2011 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Õigusabi taotleja soovib õigusabi, et esitada kohtusse enda, kui võlgniku pankrotiavaldus. Taotleja selgituste kohaselt on ta maksejõuetu võlgnik, kes ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri andmed, ka taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Õigusabi taotleja on töövõimetuspensionär. Taotleja ülalpidamisel on poeg. Taotleja sissetuleku moodustavad Lõuna pensioniameti teatisest nähtuvalt riiklik pension xxxxxx eurot (xxxx krooni), sotsiaaltoetus xxxxx eurot (xxx krooni) ja peretoetus xxxxx eurot (xxx krooni), kokku xxxxxx eurot (xxxx krooni). Vararegistrite andmetel puudub taotlejal muu vaba vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Maksu- ja Tolliameti teatisest isiku sissetuleku kohta nähtub, et avaldaja deklareeritud tulu 2010 aastal puudus. Taotleja nimele on registreeritud sõiduauto Audi 80 Avant, ehitusaastaga 1994 ja BMW 5201 ehitusaastaga
- Taotlejal on kohustused AS xxxxxxxx ees ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ees. Kohtule taotluse esitanud isik vastab Riigi õigusabi seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud nõuetele, õigusabi taotlus vastab nõuetele, ning arvestades taotleja majanduslikku seisundit, tuleb taotlejale anda riigi õigusabi. TsMS § 181 lg kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetluses osalemine ei ole pahatahtlik. R. H. näol on tegemist maksejõuetu võlgnikuga, kes ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda R. H. õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotlejal puudub suuremate raskusteta realiseeritav vara. Sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Annemarie Gerassimov Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.