Obsah (17)

§ 111§113§ 76§ 208§ 217§ 29§ 220§ 222§ 114§ 218§ 115§ 128§ 127§ 6§ 132§ 82§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2010, Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja tsivii

§ 111lg 1 alusel.

AS M peatas maksete tasumise asjal esinevate puuduste tõttu ja teavitas sellest müüjat 28.03.2007 kirjaga (tõend: kiri 28.03.07 nr 23, I kd lk 201).

§113lg 4 alusel ei pea tasuma viivist müüja poolt viidatud ajaperioodi eest.

Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnitanud (lk 99jj, I kd ) ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Vundamendi valamine ei olnud kostja kohustus ei kirjaliku ega suulise lepingu alusel.
3. Lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja müüma kaalud, need hagejale üle andma, tegema montaažitööd, häälestama kaalud, koolitama personali ja tegema esmase taatlemise (tõend: leping). 08.01.2005 sai kostja AS-i M vastavustunnistuse 03-05/068 (tõend: tunnistus, lk 103, I kd). Pooltevahelise akti järgi tegi kostja ära lepingus kokkulepitud tööd, asi anti hagejale üle. Kostja küll pakkus hagejale enne lepingu sõlmimist, et kaalud paigaldatakse asfaltbetoonkattele, mille kohta on hinnangud ja vastavad dokumendid (tõend: AS EGhinnang asfaltbetoonkattele autokaalude paigaldamise ja ekspluatatsioonile, lk 104, I kd), ent hageja keeldus sellest. Seda, et pooltel vundamendi osas kokkuleppeid ei ole, kinnitab asjaolu, et sellest lepingus ei mainita, samuti ei saanud kostja selle eest tasu. Hageja on ise kinnitanud hagis, et ei tegelenud vundamendi ehitamisega ja et seda tegid kostja leitud isikud, seega mingid kolmandad isikud. Hagi on esitatud vale kostja vastu, menetlus tuleb lõpetada. Hageja ei ole ise oma kohustusi kostja ees täitnud, hageja on jätnud kostjale tasumata 51870,90 krooni.
4. Vastuväidetes hagi suurendamise avaldusele märkis, et taatlemine oleks pidanud toimuma kostja juuresolekul, mida hageja ei ole teinud. Ainuke, mis tehti kostja juuresolekul, oli 01.08.2005 toimunud kaalumine ja selle kohta andis M AS välja tõendid 03-05/
5. Käesoleva ajani ei ole taatlemist tehtud ja seega ei tõenda hageja esitatud tõendid, et kaalud kaaluvad valesti. Samuti peavad olema anduri vahetused tehtud kostja juuresolekul, hageja lasi seda teha OÜ E poolt, kes pole selleks pädev. Hageja ei ole tõendanud, et kaalud kaaluvad valesti ja et see on tingitud vundamendi puudustest.
6. Vastuhagis palus AS O OÜ-lt M välja mõista 62312,10 krooni ja jätta menetluskulud vastaspoole kanda.
7. OÜ-l M on AS-is O ees hagis märgitud lepingu alusel võlg põhisummas 51870,50 krooni. Vaidlusaluse lepingu järgi oli objekti müügihind 285000 krooni + 18%-line käibemaks ja 3 ostja pidi tasuma 25% müügihinnast ehk 113757 krooni 5 pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest, 75% hinnast 340725 krooni 18 kuu jooksul objekti paigaldamise päevast võrdsetes osades iga kuu
8. kuupäevaks. 08.04.2005 esitas AS O arve 019 lepingu p 5.1.
9. alusel 113575 krooni, mille ostja tasus 13.04.
11. 26.08.05 kirjutasid pooled alla objekti üleandmis-vastuvõtuaktile ja siis leppisid pooled kokku, et AS O ei paigalda arvutiprogrammi, mille eest ei nõua ta ostjalt 25000 krooni + 18% käiebemaks, kokku 29500 krooni. Seega jäi ostjal tasuda koos käibemaksuga 424800 krooni. 26.08.05 esitas AS O arve 059 (tõend: arve nr 59, I kd lk 150) ülejäänud summa tasumiseks ja ostja pidi tasuma 311225 krooni arvates 05.09.2005-05.02.2007 iga kuu 17290,30 krooni. Ostja on tasunud kokku 372929,50 krooni (tõend tasumise kohta: hageja AS SEB pangakonto väljavõte 01.01.2005-21.11.2008, I kd 151-152). Seega on ostja põhivõlg 51870,50 krooni (424800-372929,50 krooni). Ostja e. OÜ M on kohustuse täitmisega viivituses ja AS O leiab, et vastaspool peab maksma tasumata osalt viivist seaduses sätestatud määras. Viivist arvestab 05.02.2007 ning seisuga 01.12.2008 (so vastuhagi esitamise aeg) 1 aasta ja 10 kuu eest on 10441,60 krooni. Viivis on aastas

§ 113

lg 1 ja § 94 järgi 4%+7% aastas (tõend: väljavõte Ametlikest Teadaannetest, I kd lk 153).

1. Tõendina: juhatuse liikme liige N. G vande alla antud seletused, tunnistaja A. P ütlused. Kohtu põhjendused
2. Kohus käsitleb otsuses edaspidi lihtsuse ja selguse huvides OÜ M hagejana ja AS O kostjana nii hagi kui vastuhagi Lndades. Hagi 18.

§ 76

lg 1, 2 alusel tuleb kohustused täita vastavalt lepinguile ning

§ 208

lg 1 järgi peab müüja andma ostjale üle valmistatava ajas, tegema võimalikuks asja omandi üleminek ja ostja peab tasuma ostuhinna rahas.

1. Pooled sõlmisid 08.04.2005 sõlmisid lepingu nr 173 ja AS O müüs lepingu p 1.1 alusel hagejale autokaalud MWS-2/60 18m pandusiga näidiku ja kaalumisprogrammiga. Kooskõlas lepingu p 2.2 tegi kostja omal kulul montaažitööd, kaalude häälestamise, personali koolituse ja esmase taatlemise. Eelneva kohta koostasid pooled akti 26.08.
2. Selle üle vaidlus puudus. Seega on pooled sõlminud müügilepingu, mille järgi kostja valmistas kaalu, paigaldas selle, häälestas, tegi esmase taatluse, andis asja üle kostjale kooskõlas kohtule esitatud aktiga. 20.

§ 217

lg 1 alusel peab vastama asi lepingutingimustele ning lg 2 p 1 alusel ei vasta asi lepingu tingimustele, kui asjale ei ole alusel kokkulepitud omadusi.

1. Hageja väitel ei kaalu kaalud õigesti, on rikki läinud, mis on tingitud sellest, et kaaludealune vundament ei ole kohaselt ehitatud. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kohustus oli vundament ehitada. Poolte vande alla antud seletused ja poolte tunnistajate seletused selles osas, kes pidi ehitama vundamendi on lahknevad ja seega ei saa kohus poolte seletusi ja tunnistaja ütlustega selles osas arvestada ja seega peab kohus vaatlema teisi lepingu tingimusi, poolte käitumist ja andma hinnangu lepingule ja muus osas kohta poolte vande alla antud seletustele ja tunnistajate ütlustele, mida vaatleb järgnevalt.
2. Lepingut tuleb

§ 29

lg 6 järgi tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, lähtudes lepingu eesmärgist ja samuti tuleb vaadelda § 29 lg 5 p 3 alusel poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. 4

1. Hageja juhatuse liikme U. L vande all antud seletuste kohaselt leppisid pooled kokku kohustused ja hageja soovis saada kaalud põhimõttel „võtmed kätte“, st et hageja saab kaalud, vundamendi, häälestuse, paigalduse, dokumendid ning hageja e. ostja kohustuseks oli vaid vajadusel hankida ehitusluba lepingu p 3.2, 7.1 järgi. Hageja tunnistaja U. P ütluste kohaselt pidasid pooled 2005.a. kevadel läbirääkimisi ja lepiti kokku, et kostja ehitab ka vundamendi ning et kostja palkaski töötajad vundamendi ehitamiseks. Kostja tunnistaja A. P ütlustest nähtub, et tema sai V. K , kes oli kostja juhatuse liige eelviidatud ajal, korralduse minna Jõgeva-Tartu mnt teeristi, kust saab sõita hageja juurde ja kus tunnistaja pidi kohtuma ehitajaga. Kostja seadusliku esindaja N. G vande alla antud seletuste kohaselt puudusid nii hagejal kui kostjal ehitaja ja selleks pöörduski hageja kostja poole ning A. P viis ehitaja hageja juurde kohale, kuid ei tea, kuidas ehitaja sinna sai. Kohtule esitatud vaidlusaluse lepingu p 3.
2. alusel pidi müüja e. kostja valmistama, kaalud, tegema montaažitööd, tegema häälestuse, personali koolituse ja esmase taatlemise, sama lepingu p 7.1 järgi oli hageja e. ostjal kohustus hankida ehitusluba.
3. Kuigi lepingus puudub sõnaselge viide vundamendi ehitamise kohustusele, leiab kohus lepingu p 3.2 ja 7.1 sisalduvaid kohustusi omavahel hinnates, et p-s 7.1 sätestatud hageja e. ostja kohustus vajadusel hankida ehitusluba viitab otseselt vundamendi ehitamisele. Asjaolu, et hagejal on selline ehitusloa hankimise kohustus, viitab aga omakorda sellele, et hagejal endal ehitamise kohustust ei olnud, vastasel korral puudunuks mõte ja vajadus lepingu p 7.1 sellist kohustust üldse fikseerida.
4. Kostja juhatuse liikme seletused ja tema tunnistaja A. P varemviidatud ütlused on omavahel kooskõlas selles, et kostja esindaja N. K korraldas A.P kokkusaamise ehitajaga, ehkki P ei teadnud, kuidas ehitaja vastavasse teeristi saabus. Hinnates neid seletusi ja ütlusi, leiab kohus, et ebausutav oleks selline olukord, kus hageja kohustus on ehitada vundament, ent samas annab kostja oma töötajale (P le) korralduse kohtuda ehitajaga. Nimetatud tõendist järeldub seega, et kostja faktiline käitumine seisnes ehitamisega seotud küsimuste korraldamises.
5. Seega arvestades

§ 29

lg 6 ja lg 5 p 3 alusel lepingu p 7.1 sätestatut, mille kohaselt hageja kohustuseks oli vajadusel ehitusluba hankida ja U. L ütlusi hageja huvist, mille kohaselt soovis ta saada nn täiskomplekti, st kaalud koos selle aluse e. vundamendiga, ning U. P ütlusi kostja käitumise kohta vundamendi ehituse korraldamisel, leiab kohus, et hageja on tõendanud lepingu, U. L seletuste ja U. P ütlusega seda, et lepingu p 3.2 järgi oli kostja kohustuseks ka vundamendi ehitamine ja koos kaaludega selle üleandmine ning müük hagejale. Kostja ei ole neid hageja väiteid oma juhatuse liikme vande all antud ütluse ja tunnistaja A. P ütlustega ümber lükanud. Asjaolu, kas kostja tegi ehitustööd ise või tegi seda kolmas isik tema korraldusel, ei ole vaidluses tähendust, sest TsÜS § 132 lg 2 alusel vastutab ta kolmanda isiku käitumise eest kui ta kasutas seda oma kohustuse täitmisel. 27.

§ 220

lg 1 alusel peab ostja teavitama müüjat asja lepingutingimustele mittevastamisest ja

§ 222

lg 1 alusel võib asja mittevastavusel ostja nõuda asja parandamist ja kui müüja seda ei tee mõistliku aja jooksul, on ostjal

§ 222

lg 5 alusel õigus asi ise parandada või lasta see teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.

§ 114

lg 1 alusel on võib kohutuse rikkumise korral võlausaldaja anda kohustuse täitmiseks tähtaja. 28. U. L seletuste kohaselt tekkisid probleemid kaaludega 2006.a. kuna need kaalusid valesti. Kohtule esitatud OÜ H arvamusega kui dokumentaalse tõendiga on leidnud kinnistust, et vundament ei vasta kostja taatlusdokumendi O MWS 2/60-nr 54 p 2.9 nõudele, kuna 5 ulatub pinnasesse 50 cm ulatuses nõutava 1 m asemel (I kd lk 73j, taatlusdokument I kd lk 11 jj, p 2.9, I kd lk 20) ja selle tõttu kaal deformeerus ja kaalus valesti. Seda, et kaalud kaaluvad valesti, nähtub ka menetluse käigus hageja poolt kohtule esitatud AS M 04.02.2010 koostatud mõõtevahendite tõendist XTRM-10/0087 (II kd lk 6) ning asjaolu, et see on tingitud vundamendist puudustest, on kinnitust leidnud OÜ E 23.02.2009 defekteerimise tõendiga, mille kohaselt on kaalu andurite rivist väljaminek tingitud külgsurvest, et vundament on nihkunud 2006.a. novembris 15-42 mm, 2009.a. veebruaris 30mm ja selline liikumine talvel, suvel toob kaasa kaalude rikke ja et vundament pea olema üle külmumispiiri 1,5m, muidu see laguneb. Seega on hageja tõendanud, et ostetud asjal - vundamendil olid puudused, mis tingisid omakorda kaalude rikke e. puuduse ning sellest ka vale kaalumise, mistõttu ei vastanud asi lepingu tingimustele, kuna seda ei saanud kasutada otstarbeks, milleks peaks olema õige kaalumine. Kohtul puudub alus kahelda märgitud tõendis, kuna kostja ei ole ise nõudnud ega üritanud kontrollida kaalude õigsust, ega ole ümber lükanud hageja väiteid kaalude ebaõigest kaalumisest. Vastupidiselt ei nähtu ühestki tõendist kostja huvi selgitada välja vale kaalumise põhjus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus müügilepingust tulenevat kohustust, kuna on müünud hagejale puudustega asja, mille eest on kostja vastutav

§ 218tähenduses.

Seda, et hageja teavitas kostjat asja puudustest on tõendatud esitatud pretensiooniga 27.11.2006 nr 60 (I kd, lk 8), millega palus puudused kõrvaldada, lisaks esitas pretensiooni 22.06.2007 (I Kd lk 68) ja palus puudused kõrvaldada 13.07.2007. Viimases pretensioonis palus kostjat valada nõuetele vastav alus ja kõrvaldada ebaõigest paigaldamisest tingitud kaalu puudused. Seega on tõendatud, et hageja ostjana on võimaldanud kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kooskõlas

§ 114

lg 1,

§ 220

lg 1 ja § 222 lg 1 ning

§ 114lg 1.

29. Kuna vaidlus puudus selleks, et kostja keeldub puudust kõrvaldamast, siis on hagejal

§ 222

l g 5 ja

§ 115

lg 1 alusel võimalik nõuda kulutuste kui kahju hüvitamist kohustuse täitmise (asja parandamise) asemel, aga ka rikkumise enda tõttu tekkinud muu kahju hüvitamist ja mille eest on kostja kui müüja vastutav. 30. Hageja on tõendanud kohtule esitatud AS JE hinnapakkumisega nr 7044 tõendanud, et uue vundamendi ehitamise maksumus on 194530 krooni. Tegemist on asja parandamise kuludega

§ 222

lg 5 ja seega ka

§ 128

lg 1, 2 ja § 132 lg 3 järgi kahjuga, mis on

§ 127

lg 3 järgi seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega ja mis pidi olema kostjale ettenähtav. Viimast aga ka kulutuste ulatust ei ole kostja ka vaidlustanud. Eeltoodu alusel on hageja nõue kulutuste kui kahju hävitamiseks märgitud ulatuses tõendatud ja kuulub rahuldamisele. 31. Hageja poolt kohtule esitatud väljavõtetega raamatupidamises kajastatud WTAS-i arvetest (II kd lk 12-21) ja kontrollmõõtmiste kokkuvõtetest (II kd lk 9-11) nähtub, et hageja oli sunnitud tegema kaalude rikkest tingituna kontrollkaalumisi WTAS-i kaaludel perioodil 2008-2010, mille eest on hageja tasunud 8200 krooni (sh käibemaks), mis käibemaksuta on 6900 krooni. Seda, et hageja pidi tegema kontrollkaalumisi teises äriühingus, nähtub ka U. L ütlustest. Kohtul puudub alus kahelda, et märgitud teenuse eest on hageja pidanud tasuma ja kandma kulusid, kuna majandustegevuses tehtud tehingute puhul eeldatakse nende tasulisust.

§ 115

lg 1 alusel kuulub lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele.

§ 127

lg 3 mõtte kohaselt sai ka lepingu sõlmimisel kostja ette näha, et kui asi ei vasta tingimustele, on tagajärjeks ebaõige kaalumistulemus ning samuti pidi ette nägema asjaolu, et hagejal võivad tekkida kulud ja kahjud ebaõige kaalutulemuste tõttu aga seda, et ta peab kasutama teiste isikute kaalusid. Seega on märgitud kulud 6900 krooni, mis on hageja kandud vajadusest kaaluda oma kaupa teiste isikute juures

§ 6

132 lg 4 tähenduses varaline kahju, kuna kaalud oli talle vajalikud majandustegevuses ning võimatus neid kasutada tõi kaasa nn samaväärse asja, antud juhul WTAS-i kaalude kasutamisest tingitud kulu. Eeltoodu alusel tuleb märgitud kahju kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 6900 krooni. 32. Hageja vahetas ja lasi reguleerida kaalu andurid ja samuti reguleerida platvormi, mille eest tasus OÜ-le E 106785,28 krooni, ilma käibemaksuta vastavalt 90496 krooni ja mis on tõendatud kohtule esitatud OÜ E arve-saatelehega 953, 972, 990, 1003 ja (II lk 25-289). Ka need kulud on seotud asja parandamisega, kuna märgitud firma tõenditega leidis tõendamist müüdud asja puudus, mis tingis omakorda kaalu mittevastavuse aga ka kaalu enda kordategemise e. puuduse kõrvaldamise kulud. Märgitud kahju tekkimisel on seos kohustuse rikkumisega ja selle tekkimine oli ettenähtav ka lepingu sõlmisel kohustuse rikkumise tagajärjena, milles puudus vaidlus, seega on tegemist nende kulude näol

§ 132lg 3 alusel asja parandamise kulude e.

kahjuga. Samuti on hageja teinud kulutusi 14193,60 krooni ilma käibemaksuta 11828,00 krooni selleks, et selgitada välja kaalude mittevastavus nõuetele, mis on tõendatud kohtule esitatud AS-lt M taatlusakti ja viimase poolt hagejale esitatud arvega (taatlusakt, II kd lk 6, arve II kd lk 22). Eelviidatud kulutused on kohtu arvates

§ 128

lg 1, 2 alusel varaline kahju kui asja puuduste ehk antud juhul kahju enda kindlakstegemise kulud. Vaidlus puudus selles, et selliste kulude tekkimist sai ette nähta kostja lepingu rikkumise korral ja seega on ka need kulud

§ 127

lg 3 tähenduses seoses lepingu rikkumisega, mille eest vastutab kostja

§ 115lg 1 järgi.

Eeltoodu alusel kuulub märgitud kahju kostja poolt hüvitamisele. Kostja väited sellest, et hageja on teinud ise kaalu parandamise ja esitanud taatlusakti ilma kostjapoolse osavõtuta, on asjakohatud, sest kostja ise ei ole tõendanud, et ta oleks soovinud osa võtta märgitud tegevusest või et ta oleks asja ise parandanud/korda teinud. Seega ei ole alust jätta need kulud hüvitamata.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kahju hüvitamiseks, mis hõlmab endas asja parandamise kulusid, kui kahju kindlakstegemise kulusid kui ka kulutusi, mida hageja pidi tegema ülalviidatud teise äriühingu kaalude kasutamiseks põhjusel, et endale kuuluvad kaalud ei töötanud korrektselt, on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele kokku summas 303754 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
2. Mis puutub kostja taotlusesse lõpetada asja menetlus kuna hagi on esitatud vale kostja vastu, siis märgitud taotlus ei ole põhjendatud, see jääb rahuldamata, kuna menetluse lõpetamise alused on märgitud TsMS § 428 ja ei menetlusseadusest ega muus seadusest ei tulene kohustust menetlust lõpetada, kui hagi on esitatud vale kostja vastu, peale selle tuvastas kohus, et kostjal on kohustus olemas hageja ees, mida ta pole täitnud ja hagejal on tekkinud kahju, siis ei ole tegemist vale kostjaga. Vastuhagi Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle:
3. OÜ-l M on AS-is O ees hagis märgitud lepingu alusel võlg põhisummas 51870,50 krooni, mis on osaliselt tasumata müügihind ja et lepingus oli kokkulepitud 05.02.
4. Asja puuduste tõttu ei ole hageja hinda alandanud. Hagejal on kohustus tasuda AS-le O 51870,50 krooni.
5. Seega ei pea kohus andma hinnangut muudele vastuhagi väidetele tasu suuruse kohta, võimalike muid hinna vähendamisi ning kostja esitatud vähendamist kohta ning kostja esitatud arvetele 019 arve 059 ja panga väljavõttele. 7 Vaidlus on selles, kas müügihinna tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kas hageja kui ostja on viivituses. 37.

§ 76

lg 1, ja § 208 alusel on kostjal õigus nõuda müügihinna tasumist, kohustus muutub sissenõutavaks

§ 82lg 1 alusel reeglina siis kui on tähtaeg kindlaks määratud.

Hageja leiab, et tal on õigus oma kohustuse kui vastastikuse kohustuse täitmises keelduda, kuna teine pool on oma kohustuse täitmisest keeldunud. Kohus nõustub sellega.

§ 101

lg 1 p 2 ja § 111 lg 1 alusel siis, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Käesoleval juhul on pooltel müügileping, millest tulenevad vastastikused kohustused: kostjal anda lepingutingimustel vastav asi hagejale ja hagejal selle eest tasuda ning kui asi ei vastanud tingimustele siis on hagejal nõue kostja vastu parandamise kulude hüvitamiseks. Seni kuni asja parandamise kulud ei ole hüvitatud, on hagejal õigus keelduda oma vastastikuse kohustuse, so ülejäänud ostuhinna summas 51870,50 kr täitmisest. Nimelt pidi lepingu järgi hageja tasuma ära hinna hiljemalt 05.02.2007, kuid hageja nõudis asjas parandamist juba 27.11.2006, so enne kui tema enda (hageja) kohustuse lõplik tähtaeg saabus. Kostja ei ole oma kohustust enne 05.02.2007 täitnud ja hagejal on seega ülalviidatud sätete alusel keelduda oma kohustuse täitmisest. Andes kostjale aja puuduste kõrvaldamiseks, millest kostja keeldus ja seni kuni kostja hüvitab asja parandamise kulud, so osa vastavast kahjust 285026 krooni (vundamendi ehitamisega seotud kulud, kaalude andurite ja platvormi reguleerimise kulud kokku), on tema e. hageja kohustuse täitmise tähtaeg edasilükatud ja hagejal tekib tasumata müügihinna tasumise kohustus siis, kui viidatud 285026 krooni on talle ära maksutud e. viidatud asja parandamise kulude hüvitamise kohustus täidetud. Eeltoodu alusel ei ole kostja nõue hageja vastu muutunud sissenõutavaks ja seega ei ole alust nõuda kostjal hagejalt ka viivist seaduses sätestatud määras, kuna viivist saab nõuda

§ 113lg 1 esimese lause alusel kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates.

Käesoleval juhul ei ole hageja kohustus sissenõutavaks muutunud, kuna kostja ei ole hüvitanud talle asja parandamise kulusid ja seega ei ole alust viivise 10441,60 krooni väljamõistmiseks (perioodi eest 05.02.2007 kuni hagi esitamise seisuga 01.12.2008). 38. Kuna asjas on kohus tuvastanud, et kostjal on asja parandamise kulutuste hüvitamise kohustus, hagejal on ostuhinna tasumise kohustus, siis tuleb kostja ostuhinna tasumise nõue summas 51870,50 krooni siduda kostjapoolse parandamise kulude hüvitamise kohustusega 285026 krooni selliselt, et hagejat tuleb kohustada kostjale 51870,50 krooni tasuda siis, kui kostja tasub hagejale 285026 krooni. Nimetatu on kooskõlas

§ 111lg 1 sätestatuga.

Eeltoodud põhjendustel kuulub selles mõttes vastuhagi osalisele rahuldamisele. Menetluskulude jaotus

1. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 165 lg 1-3 alusel kostja kanda.
2. Kuna vastuhagi kuulub osalisele rahuldamisele ja seda eelkõige sellel põhjusel, et hageja peab kostjale tasuma rahasumma alles siis, kui kostja tasub talle vastava rahasumma ja kostja viivisenõue jäi üldse rahuldamata 10441,60 kr, siis on põhjendatud kooskõlas TsMS § 163 lg 1 viimase lausega menetluskulud vastuhagis jätta poolte endi kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda esimese astme kohtult kulude rahalise suuruse kindlaksmäämist 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud Lndi jõustumist. 8 Kohtunik 9