Obsah (5)

§ 478§ 466§ 550§ 172§ 219

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-22586 Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kohtla-Järve Linna (Linnavalitsuse ka

§ 478lg 4).

Kohtumäärus jõustub pärast seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kui määruskaebus käeolevale määrusele jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (

§ 466lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas kohtule avalduse, milles palus N. K.lt ära võtta alaealine tütar J. K. ning J. K.lt alaealine tütar V. K.. Alates 12.05.2010 viibib alaealine J. K. oma väikese lapsega lastekodus MTÜ Maria ja Lapsed. Kohus rahuldas 22.11.2010 määrusega (osamäärus) avalduse J. K. osas ja peatas J. K. varahooldusõiguse alaealise V. K. suhtes. Isikuhooldusõiguse äravõtmist kohus põhjendatuks ei pidanud.(tl 110) Kohtuistungil 10.11.2010 palus avaldaja esindaja kohtult täiendavat tähtaega avalduse täiendamiseks N. K. suhtes. Avaldaja leidis, et N. K.lt tuleb võtta isikuhooldusõigus alaealise J. K. suhtes. Menetlusosalised pidasid 10.11.2010 kohtuistungil mõistlikuks N. K. suhtes jätkata menetlust kirjalikus menetluses.
2. 11.11.2010 esitas avaldaja täpsustatud avalduse, milles palus N. K.lt täielikult isikuhooldusõigus J. K. suhtes ära võtta. (tl 105) Avaldaja märgib, et N. K. käitumine ja suhtumine menetluse vältel muutunud ei ole – tarvitab alkoholi, skandaalitseb, avaldab oma alaealisele tütrele halba mõju. 06.10.2010 on alustatud kriminaalmenetlus KarS § 213 lg 1 tunnustel, milles on kahtlustatavateks tunnistatud N. K. ja tema alaealine laps J. K.. Avaldaja on seisukohal, et N. K. on oma vanemahooldusõigust kuritarvitanud. Avaldaja väitel näitab üksnes asjaolu, millisel J. oma väikse lapsega lastekodusse sattus, et N. K. ei suuda kasvatamisega toime tulla. N. K. avaldab kahjulikku mõju oma alaealisele lapsele.
3. N. K.lt hooldusõiguse äravõtmist J. K. suhtes toetas 10.11.2010 kohtuistungil ka MTÜ Maria ja Lapsed asenduskodu juhataja K. M. (tl 97 pöördel) N. K. ise leidis, et hooldusõigust ehk ei oleks vaja talt ära võtta. Puudutatud isiku sõnul on võib-olla J.l temast kui emast millestki vajaka jäänud, aga ta on püüdnud tütart aidata nii palju kui võimalik . (tl 98) Hooldusõiguse äravõtmist N. K.lt toetasid alaealiste J. K. ja V. K. esindajad. Alaealine J. K. selgitas kohtuistungil, et viimasel ajal hakkas ema (N. K.) tugevasti jooma ja ründas teda. Emaga soovib ta suhelda siis kui viimane on kaine ja kaine on ema ainult siis kui tal raha ei ole. (tl 98) 2 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Alaealine J. K. on N. K. tütar (tl 18) 12.05.2010 pöördus J. K. avaldusega eestkosteasutuse poole paigutada teda lapsega lastekodusse, kuna N. K. tarvitab alkoholi, kasutab J. suhtes vägivalda, omavoliliselt kulutab tütre pangaarvelt raha ja joob maha (tl 6) 13.05.2010 rakendas kohus esialgselt õiguskaitset ning andis alaealised J. ja V. K. riiklikule ülalpidamisele MTÜ Maria ja lapsed Lastekodusse (tl 9-10) 22.11.2010 määrusega lahendas kohus avalduse J. K. osas (tl 110)
6. Avaldus esitati kohtule 13.05.
7. Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 sätestas, et kohus võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Vastavalt § 55 lg 1, kaotas isik, kellelt vanema õigused ära võeti, lapse suhtes kõik õigused. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust.
8. Perekonnaseaduse hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellel lisatud tõenditest nähtub, et N. K. ei võta osa alaealise tütre kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest, vaid vastupidi avaldab oma käitumise ja eluviisiga lapsele halba mõju. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et J. K. pöördus omal algatusel lastekaitse spetsialistide poole, et abi saada iseendale ja oma 05.
9. 2009 sündinud lapsele. J. K. ja V. K. viibivad alates alates 2010.a maikuust riiklikul ülalpidamisel MTÜ Maria ja lapsed Lastekodus. Lastekodu esitatud iseloomustuste põhjal on J. aru saanud, et ema teda toetada ei suuda, tarvitab pidevalt alkoholi. N. K. on lastekodus tütart külastanud vaid korra, kuid J. kohtub oma emaga linnas pärast kooli. (tl 90, 97 pöördel) Ida Prefektuuri tõendi kohaselt on aastatel 2008-2009 N. K.t korduvalt karistatud KarS § 262 alusel avaliku korra rikkumise eest 4 korda, Alkoholiseaduse § 70 järgi alkohoolsete jookide tarvitamise eest üks kord. Naabrite sõnul toimuvad tema korteris skandaalid, mis rikuvad naabrite rahu. N. K. viibimiskohta xxx on registreeritud 14 politseipatrulli väljakutset (tl 77)
10. PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Kohus leiab, et N. K.lt tuleb isikuhooldusõigus alaealise J. K. suhtes ära võtta. Nii menetlusosaliste selgituste kui asjas kogutud kirjalike tõendite põhjal on kohus veendunud, et oma last N. K. kasvatada ja tema heaolu tagada ei suuda, oma eluviisi tõttu võib vaid juhtida teda enda teele. 03.11.2010 lastekodu teate kohaselt on politseis algatatud kriminaalmenetlus J. ja N. K. suhtes. Emaga ja ema initsiatiivil olid nad ema meestuttava kaudu saanud pangakaardi ja võtsid sellelt raha. Ema ostis J.le jope 500 krooni. Lastekodu personal on seisukohal, et ema N. K. mõjutab väga palju tütart. Kahjuks ei ole 3 personalil võimalik ema ja tütre kohtumisi takistada. Emaga kohtutakse päeval pärast kooli, enne lastekodusse tagasitulekut (tl 90). Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123). PkS § 135 lg 1 ja 2 lubab lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega ning isikuhooldusõiguse võib vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust arvata, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest. Positiivset pööret N. K. suhtumises oma elukorraldusse täheldatud ei ole, mistõttu leiab kohus, et ta ei ole võimeline ega soovi pakkuda turvalist elukeskkonda oma alaealisele tütrele. Samuti ei ole ta suuteline tagama hoolt, mis vastaks tütre huvidele. Lähtudes põhimõttest, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb, on põhjendatud N. K.lt isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine tütre suhtes.
11. Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 140 lg 2 taastab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine.
12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PkS § 116, § 123, § 134, § 135, § 140,

§ 550lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 558, võtab kohus N.

K.lt ära isikuhooldusõiguse alaealise tütre J. K. suhtes. Menetluskulud 11. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 172

lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus on määranud alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt

§ 219sätestatule, jäävad alaealise esindaja menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik Evi Kool 4