2-10-18300/18

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-10-18300 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja

1. jaanuar 2011, Jõhvi koht Tsiviilasi Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus N. L.lt ja V. L.ilt hooldusõiguse äravõtmiseks ja alaealisele D. L.ile eestkostja määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg 19.jaanuar 2011.a. Menetlusosalised ja nende Avaldaja: esindajad Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu; RK 75001017) Avaldaja esindaja: M. T. (volikirja alusel) e- post: M..T.@kjlv.ee Puudutatud isikud: N. L. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: V. L. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: S. L. (IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: D. L. (IK xxx) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON
2. Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus rahuldada.
3. Võtta N. L.`lt (IK xxx) ja V. L.´ilt (IK xxx) ära hooldusõigus poja D. L. ( IK xxx) suhtes. 1
4. Seada eestkoste alaealise D. L.`i (IK xxx) üle ning määrata tema eestkostjaks S. L. (IK xxx) kuni D. L.`i täisealiseks saamiseni.
5. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvides. Eestkostjale kuulub D. L.´i isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
6. S. L. on D. L.´i seaduslik esindaja.
7. Kohustada S. L.´t esitama iga-aastaselt
8. jaanuariks kuni D. L.´i täisealiseks saamiseni kohtule kirjalik aruanne tehtud kulutuste kohta.
9. Jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast. ASJAOLUD Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas 21.aprillil 2010.a. Viru Maakohtule avalduse N. L.lt ja V. L.ilt vanema õiguste äravõtmiseks alaealise D. L.i suhtes ning D. L.ile eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt on N. L.l ja V. L.il alaealine laps D. L.. Vanemad on Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kontrollil alates 2009.aastast, põhjusel, et nad ei tegele lapse kasvatamisega, tarvitavad narkootilisi aineid ja ei toeta last materiaalselt. Alaealise lapse kasvatamise, ülalpidamise ja tervise küsimustega tegeleb lapse vanaema S. L.ga. 18.03.2010 pöördus S. L. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poole kirjaliku avaldusega, paludes teda määrata alaealise D. L.i eestkostjaks. Eestkoste määramise põhjuseks on asjaolu, et vanemad ei tegele lapse kasvatamise ja ülalpidamisega. Töökohal iseloomustatakse S. L.t positiivselt, ta omab pidevat sissetulekut. Avaldaja palub võtta ära N. L.lt ja V. L.ilt ära vanema õigused D. L.i suhtes ja määrata alaealisele D. L.i eestkostjaks S. L.. S. L. on kinnitanud kirjalikult oma nõusolekut hakata D. L.ile eestkostjaks. KOHTUISTUNG Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust, paludes N. L.lt ja V. L.ilt isikuhooldusõigus alaealise D. L.i suhtes. ära võtta Puudutatud isik N. L. avalduse suhtes vastuväiteid ei esitanud, selgitades, et hetkel ta lapse kasvatamisega ei tegele ja ka materiaalselt ta last ei toeta. Lapsega kohtub ta harva. Puudutatud isik S. L. toetas kohtuistungil avaldust, selgitades, ta tegeleb lapse kasvatamisega alates 2009.a septembrist. Ta pole keelanud N. L.l lapsega suhelda ja last enda juurde viia. Alaealise lapse esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev toetas avaldust. Puudutatud isik V. L. kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja seletused, puudutatud isikute N. L. ja S. L. ning alaealise lapse esindaja arvamuse ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Kohtla-Järve linna avaldus N. L.lt ja V. L.ilt hooldusõiguse äravõtmiseks D. L.i suhtes ja eestkoste määramine D. L.ile kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et D. L. on sündinud xxx (tl. 6). Lapse isana on sünniakti kantud V. L. ja emana N. L.. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Avaldus N. L.lt ja V. L.ilt vanema õiguste äravõtmiseks ja eestkoste määramiseks alaealisele D. L.ile on esitatud kohtule 21.04.2010, seega on vajadus vanema õiguste äravõtmiseks ja eestkoste määramiseks tekkinud enne 01.07.
10. Samas ei näe alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus ette vanema õiguste äravõtmist, vaid defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Perekonnaseaduse sätestatud hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isikuja varahooldus) (PkS § 116 lg 2). Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada nii kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust, kui ka alates 01.07.2010 kehtivat perekonnaseadust. Hooldusõigus Kohtuistungil palus avaldaja esindaja N. L.lt ja V. L.t isikuhooldusõiguse poja D. L.i suhtes ära võtta. 01.07.2010 jõustunud PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises ja hooldamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et N. L. ja V. L. ei suuda nõuetekohaselt täita oma kohustusi lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel. Samuti ei toeta alaealise vanemad materiaalselt lapse ülalpidamist. Alates septembrist 2009.a tegeleb lapse kasvatamise ja hooldamisega lapse vanaema S. L.. Vastavalt TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kuna D. L.i vanus on alla 10 aasta, ei pidanud kohus TsMS § 5521 alusel tema ärakuulamist vajalikuks. Alaealise lapse esindaja arvamuse kohaselt on N. L.lt ja V. L.ilt hoodlusõiguse äravõtmine poja D. L.i suhtes ja viimasele eestkoste seadmine alaealise huvides. 3 Kohtuistungil leidis tuvastamist, et alaealine D. L. on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Lapse vanemad tegele tema kasvatamise ja hooldamisega ning tarvitavad narkootilisi aineid. Samuti ei toeta vanemad materiaalselt lapse ülalpidamist. N. L. ja V. L. ei ole suuteline tagama lapsele vajalikku hooldust ja kasvatust. Alates 2009.a septembrist kasvatab last S. L.. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123). Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. Vaatamata vanema seadusest tulenevalt kohustusele last kasvatada ja tema eest hoolitseda, ei ole N. L. ja V. L. vanema kohustusi täitnud. Seeläbi on vanemad lapse õigusi ja huve oluliselt kahjustanud. Kohus leiab, et kahjustatud huvi ei pea tingimata väljenduma vägivallas või ähvardavas käitumises lapse suhtes, vaid võib väljenduda ka lapse ees vanema kohustuste täitmata jätmises. Kui vanem ilma mõjuva põhjusteta lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale, kahjustab see lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes tuleb N. L.lt ja V. L.ilt ära võtta. D. L.i suhtes hooldusõigus Eestkoste määramine Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kelle vanemad on surnud. Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 171 lg1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Alates 01.07.2010 kehtiva PkS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. S. L. on andnud kirjaliku nõusoleku ja on kinnitanud oma nõusolekut olema eestkostja ka kohtuistungil. Kohus ei ole tuvastanud PkS §-s 96 ega ka alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 174 sätestatud asjaolud, mis takistaksid S. L.l olemast alaealisele eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse, et alaealine D. L. on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning teda on alates 2009.a septembrist hooldanud ja kasvatanud S. L., kes on nõus hakkama lapse eestkostjaks, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine D. L.i eeskostjaks on lapse huvides. PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus ning § 179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ka kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Kooskõlas PKS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § § 557 lg 1 kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. 4 TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata D. L.i kõigi asjade ajamine. Arvestades eestkostetava vanust, ei ole ta praegusel ajal suuteline pisitehinguid teostama. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 554, § 557, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 5