3-09-233/60

3-09-233 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-233 Haldusasi A. S kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Pärnu Linnavalitsuse 07.05.2008 ettekirjutushoiatus nr 9-13/4500; - välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt A. S kasuks tema poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2010 Menetlusosalised Kaebaja A. S ja tema nõustaja M. P Vastustaja Pärnu Linnavalitsus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1, § 92 lg 1 ja lg 2: Rahuldada osaliselt A. S kaebus. Tühistada Pärnu Linnavalitsuse 07.05.2008 ettekirjutus-hoiatus nr 9-13/4500 osas, millega A. S kohustati lammutama Pärnus R A moodustataval kinnistul paiknevat garaaźi. Välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt (asuk Suur-Sepa 16 Pärnu 80098) A. S (ID kaart nr …) kasuks 5 302 (viis tuhat kolmsada kaks) krooni. ASJAOLUD 21.01.2008 tehti R elanikele (sh E S´le) Pärnu Linnavalitsuse poolt märgukiri, mille kohaselt tuvastasid linnavalitsuse ametnikud R õigusliku aluseta püstitatud ehitisi ning tehti ettepaneku lammutada ehitised 01.05.2008 (tl 11). 07.05.2008 tegi Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener A. S´le ettekirjutus-hoiatuse, millega kohustas adressaati lammutama Pärnus R A moodustataval kinnistul paiknevad omavolilised ehitised ning koristama territooriumi hiljemalt
3. juuniks 2008 (tl 8). 1 3-09-233 20.11.2008 esitas A. S linnavalitsusele vaide 07.05.2008 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks (tl 25-27). 15.12.2008 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 847 jäeti A. S vaie rahuldamata (tl 31). 30.01.2009 esitas A. S kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 07.05.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 9-13/4500 tühistamiseks (tl 5-7). 06.03.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 42-44). 26.05.2009 esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 63-64). 26.05.2009 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 66-68). 18.06.2009 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 9295). 29.06.2009 esitas Pärnu Linnavalitsus määruskaebuse 18.06.2009 määrusele (tl 99-100). 23.07.2009 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati Pärnu Linnavalitsuse määruskaebus (tl 113-115). 09.10.2009 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse, mille kohaselt vaidlustab nii garaaźi kui ka küttepuudealuse lammutamise osas (tl 122-123). 15.10.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebuse täpsustusele (tl 125). 20.10.2009 esitas vastustaja arvamuse kaebuse täienduse osas (tl 128-130). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt rikutakse ettekirjutusega kaebaja õigust oma omandile ja õigust saada ehitise aluse maa omanikuks vastavalt MRS sätetele. Ettekirjutus on tühine haldusakt HMS § 63 lg 1 p 5 alusel, sest seda ei ole enam võimalik tähtaegselt täita. Kuuri nr 7 lammutamiseks puudub õiguslik alus, kuna see on omandatud pooles osas kinkelepingu alusel. Kaebaja sai ettekirjutuse kätte 23.10.2008 ning selleks ajaks oli möödunud ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Arusaamatu on, miks nõue esitati vaid ühele kaasomanikule.
4. aasta inventariseerimisejoonistel asuvad krundil 5 kuuri, pesuköök, kaev, käimla, elamu. 1986-1995 tasus kaebaja kuuri nr 7 kasutamise eest linnale maksu. Investeerimine teostati eluruumide erastamise läbiviimiseks. 30.06.2004 kinkelepingu alusel omandas kaebaja vennalt poolt mõttelist osa Pärnus R-3 korterist koos selle juurde kuuluva muu osaga elamust. Vastavalt kinkelepingu p 8 edastas notar andmed ehitisregistrisse. Korteri juurde kuulub kaasomandina vastav osa krundil asuvatest abihoonetest, milleks on pesuköök, 5 kuuri, käimla ja kaev. Kaebuse täienduse kohaselt on koos korteriga kaebaja vennale erastatud vastav osa eluruumi juurde kuuluvatest majapidamise abihoonetest: pesuköök ja 2 kuuri. Abiruumid, mis asuvad elamuga ühel krundil kuuluvad seaduse kohaselt erastamisele. E S erastamislepingus näidatud 2 kuuri ja pesuköök ei ole ette nähtud tema kui üürniku individuaalseks kasutamiseks, kuna neid ei ole eraldi hinnatud ega nende eest ei ole eraldi makstud. Erastamise menetluses viidi läbi elamu inventariseerimine ja eksplikatsioonil näidati, et R majavaldus asub krundil, mille täisehitus % on 26% ja sealhulgas oli ka vaidlusalune kuur nr
5. Korteri juurde kuulub kaasomandina osa krundil asuvatest abihoonetest. 08.02.2009 suri E S ja tema pärijaks on kaebaja. Kaebajat kohustati lammutama omavolilised ehitised. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse tervikuna nii garaaźi kui ka küttepuude varjualuse osas. Kaebaja hinnangul on varjualune päraldis ning mõlemad ehitised on võimalik seadustada koos. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja väidetel ei ole tegemist tühise haldusaktiga HMS mõttes. Kaebuses ei ole toodud objektiivseid põhjuseid, miks jäeti haldusakt täitmata. Ehitistel puudub õiguslik alus. 16.01.2009 tuvastati linnaametnike poolt, et kinnistul asuvad omavoliliselt püstitatud ehitised ning krundil asunud elamu elanikele anti ettepanekuga tähtaeg nende lammutamiseks. Kontrollimise ajaks oli kämpingumaja likvideeritud. Kohapeal selgus, et alles jäänud kuur- 2 3-09-233 garaaźi kasutab A. S ning seetõttu tehti talle 07.05.2008 ettekirjutus. Ettekirjutuse nimetatud garaaź ja kuur paiknevad väljapool R krunti, nende püstitamiseks puudus õiguslik alus ning need ehitised ei olnud erastamise objektid. Kuuri kohta ei ole ühtegi dokumenti, mis tõestaks selle püstitamise seaduslikkust, ehitis puudub hooneregistri asendiplaanilt ja riiklikus ehitisregistris. Ettekirjutuses märgitud garaaź ei ole asendiplaanil märgitud kuur nr 7, kuna R asendiplaanil toodud ehitise(garaaź) ja R plaanil oleva kuuri nr 7 asukohad ei kattu. Enn S omandas erastamise teel korteri R-3 koos eluruumi kuuluvate vastavate mõtteliste osadega pesuköögist ja 2 kuurist. Vastavad andmed on võetud hooneregistri toimikust. Kuuri nr 7 ei ole E S´le erastatud ning ei saanud olla seetõttu kinkelepingu objektiks. Kuuril nr 7 puudub vallasvarana omanik. Kuur ja garaaź paiknevad väljaspool R krunti. Need asuvad 17.12.2007 mõõdistatud R a krundil ja on püstitatud õigusliku aluseta. Vastustaja hinnangul on kuur nr 7 rajatud õigusliku aluseta ning varjualuse puhul ei saa olla tegemist päraldisega. Vaidlusaluse kuuri puhul ei ole tegemist eluruumiga ühisel krundil asuva abiruumiga.
6. aasta kaardilt on näha, et R krundil ei eksisteeri kõne all olevat kuuri. Plaanimaterjalilt on näha, et R krunt on mõõdistatud selliselt, et piir on tõmmatud looduses sirgelt ning käesoleval ajal kasutavat R elanikud Ra maad oma õuealana. 27.03.1989 koostati maa looduses eraldamise akt, mille kohaselt näidati kätte krundi reaalsed piirid. 1989 novembrikuu kaardilt on näha, et krundi piiridest väljas poole on ehitatud uus ehitis – vaidlusalune kuur. 31.12.1999 on koostatud Riia mnt katastriüksuse moodustamise plaan, millelt on selgelt näha, et vaidlusalused kuurid asuvad R krundist väljaspool. Plaani on allkirjastanud kõik elamu omanikud ning sellega ühtlasi kinnitanud, et nõustuvad etteantud piiridega. Kuur on püstitatud õigusliku aluseta ning ei olnud erastamise hetkel elamuga ühel krundil ega saanud seetõttu olla erastamise objektiks ega kinkeobjektiks. Samuti ei saa 2 tõendada, et kuur nr 7 asus R 1103 m suurusel krundil. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Kaebus on esitatud 30.01.2009 vastustaja 07.05.2008 haldusaktile. Asjas esitatud materjalide kohaselt on vaidluses läbitud vaidemenetlus ning vaideotuse sai kaebaja kätte 02.01.
8. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et ettekirjutusega lammutamisele kuuluvad ehitised asuvad linnale kuuluval maal ning R a soovitakse moodustada munitsipaalkinnistut. Vaidlust ei ole selle üle, et R kinnistut ei ole moodustatud ning nii elamus asuvad korterid kui ka ümbruses paiknevad abihooned on käesoleval ajal vallasasjad. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et ettekirjutuses nimetatud ehitisi kasutab kaebaja. 31.10.1995 Pärnu Hooneregistri õiendi kohaselt, mis anti välja seoses R korteri 3 erastamisega, koosneb majavaldus 7-korteriga elamust, pesuköögist, kahest kuurist (tl 5859). Pärnu Tehnilise Inventariseerimise Büroo toimikus R asuva majavalduse kohta koostatud 2 2 tehnilise passi andmete kohaselt asuvad krundil elamu, pesuköök, 2 kuuri (24,9 m , 29,2 m ) , käimla ja kaev ( tl 50-51). 08.11.
9. aastal sõlmitud ostu-müügilepinguga müüdi E S´le R asuvas majas korter nr 3 ja vastav osa nimetatud eluruumi juurde kuuluvatest majapidamis-abihoonetest: pesuköök ja 2 kuuri (tl 56-57). Käeoleval juhul on varade koosseisu tuvastamisel oluline, et erastamise ostu-müügilepingu alusel müüdi E S´ le R asuva eluruumi juurde kuuluvatest abihoonetest faktiliselt pesuköök ja kaks kuuri. Asjas ei ole esitatud tõendeid ja väited selle kohta, et 08.11.1995 sõlmitud 3 3-09-233 lepingule on koostatud veel täiendavaid lisasid varade koosseisu muutmise ja/või varade üleandmise kohta. Ühtegi tõendit, mis mingil moel viitaks muude abihoonete ja/või nende osade omandamisele R, R a krundil E S või kaebaja poolt peale erastamise ostu-müügilepingu sõlmimist, asjas esitatud ei ole. Enn S kinkis 30.06.2004 notariaalse lepingu alusel Pärnu R asuva korteri nr 3 mõttelise osa koos selle juurde kuuluva muu osaga elamust kaebajale. Korteri juurde kuulub kinkelepingu p 1.1 kohaselt kaasomandina osa krundil asuvatest abihoonetest, milleks on pesuköök, viis kuuri, käimla ja kaev (tl 18-20). Kui E S suri, oli tema pärijaks kaebaja (tl 68, 69). Kuna tulenevalt erastamise ostu-müügilepingust müüdi E S´le eluruum koos vastava osa selle eluruumi juurde kuuluvast pesuköögist ja kahest kuurist, ei saanud korteri kinkelepingu alusel ega pärimise teel kaebajale üle minna rohkem vara ja/või varalisi õigusi, kui E Sl faktiliselt oli. 17.12.2007 koostatud katastriüksuse plaanil ehitise nr 1 puhul on tegemist garaaz-kuuriga, (kuur nr 7) ja ehitis nr 2 käsitletakse puude varjualusena (tl 12, 170). Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 3 kohaselt on erastamise objektiks abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil, kuuluvad erastamisele käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Abiruumideks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks. Samuti loetakse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud ruume tegelikkuses kasutatakse. Kohtule esitatud plaanimaterjalist selgub, et R elamu juurde kuuluva krundi piire on aegade jooksul muudetud. Kui
10. aasta krundi plaani alusel võib eeldada, et vaidlusalused ehitised asuksid elamu juurde kuuluval krundil, siis hiljemalt alates 26.02.1962 on krundi piire muudetud ning muudatuste tulemusel asuvad vaidlusalused ehitised väljaspool elamu krunti (tl 10, 12, 13, 46, 132, 133, 135). Tulenevalt eeltoodust ei asunud vaidlusalused abiruumid R elamus korterite erastamise ajal ühisel krundil ega saanud seetõttu olla erastamise objektiks eluruumide erastamise seaduse järgi. Vastustaja poolt esitatud väidete kohaselt olid nii E S korteri kui ka teistele R elamus olevatele korterite juurde abiruumidest erastamise objektiks kaks kuuri, mis asusid nimetatud elamuga ühisel krundil (tl 198, 198 pöördel). Vastustaja väidet kinnitab õiend, mis koostati esitamiseks notarile ning mille kohaselt asus R maatükil: 7 korteriga elamu, pesuköök ja kaks kuuri (tl 58, 59). Kaebaja poolt esitatud hooneregistri õiendid on koostatud peale R elamu erastamist aastatel 1999-2003 erinevatele asutustele esitamiseks (tl 179-186). «Riikliku ehitisregistri» asutamine ja pidamise põhimäärus § 2, § 24 alusel on registri pidamise eesmärgiks ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta teabe koondamine, hoidmine ja avalikustamine. Registriandmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaolu, et Pärnu Tehnilise Inventariseerimise büroo on R asuvate ehitiste koosseisu lugenud ka väljaspool elamu krunti paiknevad ehitised, ei tõenda nende erastamist. Erastamiseobjekti kindlaks tegemisel ja omandiõiguse tõendamisel ei saa tugineda ainuüksi informatiivse sisuga andmetele, sest omandiõigus ei teki registrikannete alusel. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. EES § 12 lg 1, lg 2 kohaselt vormistatakse eluruumi erastamine ostja ja müüja vahel sõlmitava notariaalselt tõestatud ostu-müügilepinguga. Nõuetekohase lepinguga müüdi E S´le eluruum ning vastav osa pesuköögist ja 2 kuurist. Lähtudes eeltoodust ei tekkinud E S´l EES alusel omandit vaidlusalustele abiruumidele. Ka juhul, kui eeldada, et E Sl oli õigus omandada vaidlusalused abiruumid osaliselt või tervikuna mingil muul õiguslikul alusel, ei muuda antud asjaolu 08.11.1995 aastal sõlmitud 4 3-09-233 ostu-müügilepingu objekti ega kaebajale üle läinud E S´le kuulunud vara koosseisu, sest keegi ei saa tehinguga üle anda rohkem, kui talle enesele kuulub. Menetlusosaliste seletuste kohaselt asuvad tl 12 vaidlusalused ehitised katastriüksusel plaanil nr 1 all garaaz-kuur, nr 2 on puude varjualune. Plaanil tähisega KK on märgitud pesuköök. Esitatud tõendite kohaselt puuduvad R asuva elamuga piirnevate abihoonete hulgas, peale vaidlusaluse kuur-garaaźi, hooned mida on kasutatud garaaźina. Kohtule esitatud asendiplaanide ja fotode (tl 12, 46, 163, 1649, 170) kohaselt asuvad garaazkuur, puudevarjualune väljaspool R krunti. Samas ei tähenda antud asjaolu, et nimetatud ehitised on püstitatud ebaseaduslikult. Võrreldes 1989 kaardil märkega K asuva ehitise asukohta
11. aastal koostatud majavalduse plaanil ehitise 7 asukohaga ( tl 13), kaartidel märgitud ehitiste asukohad kattuvad. Kuna eelpool nimetatud ehitiste asukohad kattuvad 17.12.2007 koostatud katastriüksuse plaanil nr 1 alla märgitud ehitise asukohaga (tl 12), siis on kohtu hinnangul tegemist sama hoonega, mida käesolevas asjas nimetatakse kuur-garaaźiks. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on vaidlusalune kuur-garaaź olnud praeguses asukohas vähemalt alates
12. aastast. Pärnu linnapea 27.11.1990 korraldusega nr 486 kehtestati alates 01.01.1991 garaaźide ekspluateerimisega seotud üldkulude katteks 3 rubla suuruse tasu võtmine kodanikelt, kes on ehitanud garaaźid linna elamufondi kruntidele elamuorgani loal oma kulu ja vahenditega (tl 177). Pärnu Linnavalitsuse 31.07.1992 määrusega nr 206 kehtestati alates 01.08.1992 elamu kruntidel paiknevate garaaźide kasutajatele üldkulu katteks võetavaks tasuks 1 kroon kuus (tl 178). Esitatud tõendite kohaselt elas E S Pärnus R asuvas elamus üürnikuna. Kaebaja on esitanud R-3 korteri elaniku S poolt 1986, 1987, 1988, 1989, 1990, 1991, 1992 kviitungid mitteeluruumi kasutamise/üürimise eest majavalitsusele ekspluatatsioonimaksu tasumise kohta (tl 23, 24, 166, 169). S on 1993, 1994, 1995 koostatud kviitungite alusel tasunud mitteeluruumi üüri (tl 23). Pärnu Linnavalitsus on saatnud S´le R-3 aadressil teated garaaźide kasutajatelt võetavate tasude suuruste kohta (tl 28, 29). Seega saadeti Sle eelpool toodud teated kui garaaźi kasutajale. Vaadeldes kviitungitele kantud summade suurust, on need kooskõlas linnavalitsuse poolt vastavatel aastatel kehtestatud üldkulude katteks võetava tasu suurusega. Asjas ei ole esitatud dokumente kuur-garaaźi püstitamise seaduslikkuse kohta, kuid tulenevalt eelpool esitatud tõenditest on kohtu hinnangul tõendatud, et E S kasutas R elamu juures kuurgaraaźi ning kohalik omavalitsus teadis ja aktsepteeris kuur-garaaźi kasutamist, saates talle teatisi kuur-garaaźi kasutamise eest tasu maksmise kohta ning võttes temalt tasu vastu. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja asjas kogutud tõendeid kogumis, tunnustas Pärnu linna avalik võim vaidlusaluse kuur-garaaźi olemasolu ja selle kasutamist ning vaatamata ehitise püstitamise seaduslikkust puudutava dokumentatsiooni puudumisele, ei saa eelpool käsitletud ehitist pidada ebaseaduslikuks. Antud järeldus on kooskõlas kujunenud kohtupraktikaga ( Riigikohtu halduskolleegiumi 08.11.2004 otsus nr 3-3-1-43-04). Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kuur-garaaźi alune maa kuulub õigustatud subjektile tagastamisele. Kuna vaidlusaluse ehitise puhul ei ole tegemist omavolilise ehitisega, tuleb enne selle lammutamiseks kohustamist hinnata võimalusi ehitise seadustamiseks. Lähtudes eeltoodust on Pärnu Linnavalitsuse 07.05.2008 ettekirjutus nr 9-13/4500 õigusvastane garaaźi lammutamiseks kohustamise osas. Kaebaja hinnangul on varjualuse puhul tegemist kuur-garaaźi päraldisega. TsÜS § 57 lg 1 kohaselt on päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. 5 3-09-233 Vaadeldes puudevarjualuse asukohta kaardimaterjalil ja ka esitatud fotodel (tl 9, 164, 200, 201) selgub, et puude varjualune on ehitatud pesuköögi külge, mitte kuur-garaaźi külge. Asjas esitatud tõendeid ei kinnita puudevarjualuse ühist majandusliku eesmärki kas kuurgaraaźiga ja/või pesuköögiga ega asjaolu, et puudevarjualune on vajalik kuur-garaaźi ja/või pesuköögi teenimiseks. Esitatud tõendite kohaselt ei olnud pesuköögile ettenähtud mingit (puidust) varjualust. Pesuköögi kohta tehtud fotode ja koostatud kirjelduste kohaselt on pesuköögi puhul tegemist telliskivist ehitatud hoonega, mille esialgse pindala ja mahu muutuste kohta puuduvad andmed (tl 16, 51, 12, 133, 135, 139). Kaebaja on esitatud kohtule erinevaid tõendeid, mis käsitlevad küll kuur-garaaźi kasutamist, kuid kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest selguks või mis viitaksid puude varjualuse püstitamise ajale ja selle seaduslikule kasutamisele. Lähtudes eeltoodust puuduvad andmed ja tõendid puude varjualuse ehitamise seaduslikkuse kohta. Seega on puude varjualuse puhul tegemist omavolilise ehitisega ning selles osas kuulub ettekirjutus täitmisele. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. Kaebaja taotleb tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Kaebaja kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni (tl 38). 29.03.2010 taotluse kohaselt on kaebaja tasunud õigusabi eest kulunimekirja ja esitatud arvete alusel OÜ A 3 804 krooni ja D OÜ 6 800 krooni (tl 189, 190-194) kogusummas 10 604 krooni. Vastustaja hinnangul ei kuulu taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamisele, kuna taotlus menetluskulude hüvitamiseks ei ole esitatud nõuetekohaselt ning ei ole tõendatud kulude kandmine. Kuna M. P osales menetluses nõustajana, siis tema kulusid ei hüvitata. Samuti ei kuulu hüvitamisele OÜ A tasutud õigusabikulud, sest kaebaja on kõik materjalid allkirjastanud ise ning seetõttu ei olnud nimetatud kulud vastustajale ettenähtavad (tl 198 pöördel-199). OÜ A poolt koostatud arvete tasumise kohta on kohtule esitatud arvete pööretel kantud valguskoopia panga kinnitusest vastava arve tasumise kohta (tl. 190, 191, 192 pöördel). Arve nr 086 on tasutud kassasissetuleku orderi nr 86 alusel (tl 193). Asjaolu, et kaebaja on kasutanud OÜ A teenuseid on tõendatud kaebaja poolt allkirjastatud taotlusega, kohtukulude nimekirjaga, arvete esitamisega OÜ A poolt ning esitatud arvete tasumisega kaebaja poolt. Asjaolu, et kaebaja on esitanud kõik materjalid kohtule oma allkirjaga, ei välista õigusabi kasutamist. Seda, et isik võib kasutada ja kasutab kohtu poole pöördumisel advokaadi õigusabi, ei saa kohtu hinnangul tulla vastustajale ootamatult. Seetõttu on alusetu vastustaja väide, et kaebaja poolt õigusabi eest OÜ A tasutud menetluskulusid tuleb vähendada põhjusel, et need ei olnud vastustajale ettenähtavad. D OÜ poolt on 29.03.2010 koostatud sularaha arve summas 6 800 krooni, mis on tasutud toimikus asuva arve pöördele kantud kassasissetuleku orderi nr 11 valguskoopia alusel samal kuupäeval (tl 194 pöördel). HKMS § 93 lg 1 alusel esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud kaebuses määratud kohtuistung toimus 09.03.2010, kus asja arutelul ei jõutud kohtuvaidlusteni, vaid menetlusosalistel tuli esitada täiendavaid tõendeid. Samas avaldasid menetlusosalised soovi viia edasine menetlus läbi kirjalikult (tl 170-171). Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud vastustaja väide selle kohta, et menetluskulude nimekiri tuli esitada kohtuistungil. Määrus asjas kirjaliku menetluse läbiviimise kohta on koostatud 05.08.2010 (tl 203), mille kohaselt võis täiendavaid taotlusi esitada kuni 25.08.
13. Seega esitades taotluse ja dokumendid menetluskulude hüvitamise ning kandmise kohta 29.03.2010, on taotlus esitatud nõuetekohaselt. 6 3-09-233 HKMS § 93 lg 1 alusel mõistetakse välja menetluskulud. HKMS § 83 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Käsitletud paragrahvi lg 4 p 1 alusel loetakse kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hüvitamisele nõustaja poolt kantud kulud. Kooskõlas HKMS § 92 lg 2 jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaevatava ettekirjutusega kohustati kaebajat lammutama kaks ehitist. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendatud ühe ehitise lammutamise osas. Seetõttu tuleb vastustajalt välja mõista menetluskulud pooles ulatuses. Annika Vendik Kohtunik 7