KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number 3

) ei näe ette võimalust hankemenetluse kestel ühe isiku poolt ja tema kohta esitatud andmete ja/või dokumentide asendamiseks/ümber vahetamiseks teise isiku 2

§ 12

lg-st 1, § 38 lg-test 1 ja 3, § 39 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 41 lg-st 1 on hankemenetluses pakkuja kohta esitatud andmed ja dokumendid pakkumuse esitanud isikuga lahutamatult seotud, mistõttu hankemenetluses osalemise õigus ei ole peale pakkumuste esitamise tähtpäeva üleantav. 6. Vaidlustuskomisjoni 02.10.2008 otsusega nr 111-08/105877 rahuldati AS Talter, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 vaidlustus ning tunnistati kehtetuks käskkirja p 2, millega kvalifitseeriti AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS. Põhjendused olid järgmised: a) ÄS § 446 lg 1 kohaselt läheb jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele. Üldõigusjärgluse korral AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) majandustegevuse jätkumine AS-s Merko Ehitus (registrikood 1150257) ei tähenda jaguneva ühingu eelneva majandustegevuse (ja selle tulemusel tekkinud majandusnäitajatele tuginemise õiguse) üleminekut omandavale ühingule. AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) majandusaasta aruannetes kajastatud majandustehingud on teostanud AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) ja nendele andmetele tuginemine saab

§ 40

lg 1 p-de 2 ja 3 tähenduses olla võimalik vaid selle isiku poolt, kellel on õigus netokäivet kajastavaid majandusaasta aruandeid kasutada kui enda omasid;

1. b)AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) majandusaasta aruanded ja seal kajastatud majandustulem (sh netokäibed) on kasutatavad AS Järvevana poolt. Seega AS-l Merko Ehitus (registrikood 11520257) ei ole aastatest 2005-2007 pärinevat netokäivet teede ja/või sildade ja/või viaduktide ja/või tunnelite ehitus- ja/või remonditööde tegemise osas. Kaks eraldiseisvat juriidilist isikut AS Järvevana ja AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ei saa mõlemad tugineda oma kvalifikatsiooni tingimustele vastavuse tõendamiseks ühtedele ja samadele andmetele ja dokumentidele, mis tulenevad samadest tegevustest;
2. c)viited

§ 40

lg-le 3, mis annavad pakkujale õiguse tõendada hankijale vastuvõetaval viisil oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku vahendite alusel, on asjakohatud, sest see eeldaks, et pakkujal on võimalik vajaduse korral selle isiku vastavaid vahendeid hankelepingu täitmiseks kasutada. Käesolevas asjas ei ole AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) soovinud tugineda AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) näitajatele, vaid on soovinud astuda õigusjärglusele viidates hankemenetlusse AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) asemel; d) riigihangete seaduses sätestatud põhimõtetega ei ole kooskõlas ühingu jagunemise kaudu eraldumise teel oma staatuse kindlustamine pakkujana tuleviku hankemenetluses omandavale ühingule antakse üle vajalik vara, õigused ja kohustused, kolmanda isiku väitel ka tööde teostamise kogemus, sh käive, ja jagunevasse ühingusse jäetakse asjaolud, mis võivad olla takistuseks hankemenetluses osalemisel (nt

§ 38

lg 1 p 1 pakkuja seadusliku esindaja karistatus riigihangete seaduses loetletud asjaoludel kriminaal- või väärteomenetluses).

1. AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS esitasid Tallinna Ringkonnakohtule kaebused vaidlustuskomisjoni otsuste tühistamiseks ja vaidlustuste rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohtu 28.11.2008 otsusega kaebused rahuldati ja tühistati vaidlustuskomisjoni 02.10.2008 otsused nr 110-08/105877 ja 111-08/105877 ning jäeti AS Talter, AS TREF, AS KMost, AS Teede REV-2, AS Aspi ja AS Eesti Ehitus vaidlustused rahuldamata.
2. Maanteeameti peadirektori 29.10.2008 käskkirjaga nr 246 tunnistati vaidlusalune riigihange

§ 29lg 3 p 6 alusel kehtetuks ning 31.10.2008 käskkirjaga nr 253 korraldati 3

§ 129

lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, puudus Tallinna Ringkonnakohtul pädevus läbi vaadata vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebusi. 10. Halduskohtus esitasid kaebajad täiendavalt alternatiivse taotluse tunnistada vaidlustuskomisjoni otsused õigusvastaseks juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebajatel puudub tühistamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS põhjendasid kaebusi järgmiselt:

1. a)vaidlustuskomisjon on rikkunud menetlusnorme, jättes tähelepanuta kaebajate vastuväited vaidlustustele. Vaidlustused tulnuks jätta läbi vaatamata, sest need polnud seotud vaidlustajate õiguste kaitsega, kuna taotleti olukorda, kus riigihankemenetluses osaleks Merko Ehituse AS (registrikood 11520257) asemel pakkujana AS Merko Ehitus (registrikood 10068022), kelle kvalifitseerimine oleks vaidlustuste kohaselt õiguspärane. Asjaolu, kumb äriühing pakkujaks on, ei saaks vaidlustajate õigusi riigihankemenetluses mõjutada. Merko Ehituse AS (registrikood 11520257) on ÄS kohaselt AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) üldõigusjärglane varakogumi osas, mis jagunemise käigus üle läks. Kuna jagunemise tulemusena anti üle kogu AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) majandustegevuseks kasutatud vara, sealhulgas õigused ja kohustused seoses täidetavate hankelepingutega ning pooleliolevate hankemenetlustega, jätkab jagunemise tulemusena tekkinud AS Merko Ehitus automaatselt ilma täiendavate toiminguteta enne jagunemist eksisteerinud äriühingu majandustegevust. Vaidlustuskomisjoni otsustes on täiesti tähelepanuta jäetud seisukoht, et üldõigusjärgluse korral asendab õigusjärglane seaduse alusel automaatselt õigussuhetes õiguseelnejat ning kolmandate isikute nõusolekust see ei sõltu. Endise AS Merko Ehitus käive koos Tallinna Teede AS käibega oli piisav riigihankel kvalifitseerumiseks ning nende poolt esitatud dokumendid vastasid nõutud tingimustele. Kõik õiguseelneja poolt kestvates menetlustes esitatud dokumendid tuleb lugeda alates jagunemiskande tegemise hetkest üldõigusjärglase poolt esitatuks ja tema suhtes kehtivateks. Kuna kogu tehniline ja kutsealane suutlikkus on seotud üksnes ettevõttega, mille kaudu juriidiline isik tegutseb, pole kahtlust, et äriühing saab tugineda varasemale aruandlusele üksnes osas, milles see seostub varakogumiga, mille suhtes ta on õigusjärglaseks;
2. b)hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõttu pole kaebeõigus ära langenud. Vaatamata asjaolude muutumisele on kaebajatel õigus nõuda selliste haldusaktide tühistamist, mis on õigusvastased, tähtaegselt vaidlustatud ning rikkusid kaebuse esitamisel nende õigusi. Samasisulisele järeldusele on jõudnud Riigikohus lahendis 3-3-1-2503. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus jätta tühistamata haldusakte, mis on õigusvastased ja rikkusid kaebuse esitamisel kaebajate õigusi, isegi kui asjaolude muutumise tõttu ei saa kaebajad oma rikutud õigusi enam faktiliselt teostada. Vaidlustuskomisjoni lahendid on kõikidele hankijatele ja konkurentidele avalikult kättesaadavad. Lubades õigusvastaste otsuste jõustumist, teadvustatakse avalikkusele, et AS Merko Ehitus ei saa tugineda jagunemiseelsetele näitajatele ja osaleda riigihangetel. See muudaks AS Merko Ehitus jaoks riigihangetel osalemise sisuliselt perspektiivituks, sest ka parima pakkumise tegemisega kaasneks väga suure tõenäosusega kohtuvaidlus, mille venimine nurjaks hanke, mis pidanuks AS Merko Ehitus jaoks olema edukas;
3. c)tühistamiskaebuse rahuldamata jätmisel on kaebajatel vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks põhjendatud huvi. AS Merko Ehitus on kohalikul ehitusturul üks olulisemaid ettevõtjaid, kelle suutlikkus esitada konkurentsivõimelisi pakkumisi leidis tõendamist ka käsitletava riigihanke menetluses. Kolmandad isikud on ise toonitanud, et 4

-s sätestatud põhimõtetest ning läbiviidud jagunemise viisist ja eesmärkidest lähtudes pole AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) riigihankes kvalifitseerunud. AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) jagunemine viidi läbi eraldumise teel ning AS-le Merko Ehitus (registrikood 11520257) läks üle ainult osa õiguseelneja varast. AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) kanti äriregistrisse 01.08.2008, seetõttu polnud tal võimalik esitada kvalifitseerumiseks vajalikku vormikohast väljavõtet kolme viimase majandusaasta netokäibe kohta; samuti ei saa ta tugineda õiguseellase majanduskäibele, sest see on praegu seotud AS Järvevana endise majandustegevusega; b) kvalifitseerumise tingimuste eesmärk on leida usaldusväärsed ja majanduslikult tugevad pakkujad, kes on võimelised hankelepingut täitma. Seega on oluline lähtuda konkreetse hankemenetluses osaleva pakkuja majandustegevuse ajaloost.

§ 12lõikest 1 tulenevalt on hankemenetlus isikupõhine.

Asjakohatud on kaebajate viited

§ 40

lõikele 3 ning Euroopa Kohtu lahendile, sest teise isiku hankelepingu täitmiseks vajalike vahendite kasutamise võimalus ei saa tähendada teise isiku igasugustele majandusnäitajatele tuginemist. Ettevõtja peab tõendama, et vajalikud vahendid on tõepoolest tema käsutuses. Nimetatud vahendina pole kindlasti käsitatav teise isiku majandusnäitajate ajalugu. Teise isiku vahendite kasutamise lubatavusele viitamine on

§ 40

lg 3 järgi võimalik üksnes siis, kui seda tehakse hankijale vastuvõetaval viisil. Õige on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et

-s sätestatud põhimõtetega pole kooskõlas ühingu jagunemise kaudu oma staatuse kindlustamine pakkujana tuleviku hankemenetlustes. Kaebajate viited süütuse presumptsioonile ja süüdimõistva kohtuotsuse puudumisele ei muuda fakti, et hankemenetlusest kõrvaldamise aluste rakendamine pole ajaliselt piiratud ega välista, et jagunemise läbiviimata jätmisel poleks tekkinud tulevikus hankijal võimalust kõrvaldada pakkuja tuginedes

§ 38

lg 1 punktile 1; c) kuna hankemenetlus on kehtetuks tunnistatud ja seega on kehtetud ka kõik hankemenetluse raames tehtud otsustused, peaks kohus menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetama või jätma nii tühistamis- kui ka tuvastamisnõude rahuldamata. Tühistamiskaebuse rahuldamine peab kaasa tooma muutusi kaebajate õiguslikus või faktilises olukorras selliselt, et saaks eeldada kaebajate olukorra paranemist. Kuna hankelepingu sõlmimine pole enam võimalik, ei saa kaebuse rahuldamine mitte kuidagi mõjutada kaebajate õiguslikku või faktilist olukorda. Vaidlustuskomisjoni otsuste õigusvastasteks tunnistamiseks pole kaebajad tõendanud oma põhjendatud huvi olemasolu. Soov luua kohtupretsedenti, mis tagaks õiguskindluse AS Merko Ehitus edaspidiseks osalemiseks riigihangetel, pole piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse esitamist. AS Merko Ehitus võimalus tugineda jagunemiseelse ettevõtte pädevust ja käivet puudutavatele näitajatele tuleb lahendada teistes võimalikes vaidlustes, mitte käsitletavas kohtuasjas. 5

ei näe ette jaguneva äriühingu automaatset asendumist eralduva äriühinguga. ÄS § 434 lõikest 4 ja 446 lõikest 1 tulenevalt on jagunemise õiguslikuks tagajärjeks üksnes osa jaguneva ühingu vara üleminek eralduvale äriühingule. TsMS § 209, millele kaebajad samuti on viidanud, näeb ette üldõigusjärglase astumise menetlusse kohtu loal. Eeltoodu kinnitab, et automaatselt pole võimalik jaguneva ühingu asemele astuda üheski menetluses. Varasema majandustegevuse puudumise tõttu puudus alus AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) kvalifitseerimiseks. Hankemenetlus on isikupõhine menetlus. Kaebajate poolt viidatud

§ 40

lõikest 3 ja § 41 lõikest 6 ei tulene õigust asendada pakkumismenetluse käigus üks isik teisega. Lisaks pidanuks soov tugineda pakkumuse esitamisel teise isiku majandusnäitajatele olema pakkumuses selgelt välja toodud, mida pole tehtud. Ühe isiku raamatupidamisandmete omistamine teisele isikule pole võimalik. AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) majandusaasta aruanded ja seal näidatud tulem on kasutatavad ainult AS Järvevana poolt. Jagunemisel saavad üle minna üksnes vara, õigused ja kohustused, mitte jaguneva äriühingu ajalugu;

1. b)hankemenetluses ei tohiks lubada selliseid manipulatsioone, kus majandustegevuse tõttu läbiviidava kriminaalmenetlusega seonduv vara jäetakse eelmisesse äriühingusse ning eralduv äriühing alustab vabana kahtlustusest, et võimalik süüteokaristus tema hankemenetlustes osalemist takistada saaks. AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) ei vasta riigihanke kvalifitseerimise tingimustele käibenõuete ja varasema töökogemuse poolest. Kaebajate viidatud pakkumuste 154 miljoni krooni suurune hinnavahe tähendab tõenäoliselt seda, et kaebajad on teinud põhjendamatult madala või nõutud tingimustele mittevastava pakkumuse;
2. c)kuna kõnealune riigihange on kehtetuks tunnistatud, pole kaebajatel kaebeõigust. Vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamisega ei teki ega taastu mingid kaebajate õigused hankemenetluses. Sama hankeobjekti osas on läbi viidud uus hange, hankeleping on sõlmitud ja seda täidetakse. Vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajatele mingit õiguslikku eelist ega kasu kehtetuks tunnistatud riigihankes ja selles riigihankes osalenud isikute vahelistes suhetes. Üldine huvi saada kohtupretsedent, mis võiks kaebajate väitel hõlbustada nende osalemist muudes hankemenetlustes tulevikus, ei saa olla kaebeõigust andvaks huviks HKMS § 7 lg 1 tähenduses. Menetlus tuleks lõpetada analoogia alusel HKMS § 24 lg 1 punktiga 4. 14. AS Talter, AS TREF, AS K-Most ja AS Teede REV-2 palusid jätta kaebused rahuldamata. Põhjendused:
3. a)vaidlustuskomisjon on piisavalt hinnanud kaebajate väiteid ega ole rikkunud menetlusnorme. Kaebajad ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele. Käibe näol pole tegemist asja, õiguse ega kohustusega ning seda ei saa teisele isikule üle anda. Käive on konkreetset isikut iseloomustav ning selle isikuga lahutamatult seotud isiku varasemat majanduslikku tegevust kajastav näitaja. Käive pole seotud majandusüksusega. Vastupidine seisukoht tekitaks praktikas ületamatuid probleeme (nt äriühingu jagunemine paljudeks uuteks äriühinguteks, majandusüksuse osaline üleandmine või majandusüksuse müümine majandusaasta kestel). Seega ei saanud ka praegusel juhul majandusüksuse üleandmisega käive üle minna. Kaebajate väide, et jagunemisel polnud vaja raamatupidamise algbilanssi koostada ja raamatupidamise aruandlusperiood ei katke, on ekslik;
4. b)kaebajate viide võimalusele kasutada teise isiku majandusnäitajaid pakkumuse tegemisel pole asjakohane, sest

§ 40lõikes 3 ja Euroopa Kohtu otsustes käsitletud eeldused selleks pole täidetud. Isik peab sellisel juhul eelkõige tõendama, et viidatud isikul 6

§ 108

lg 6, mis sätestab, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse tegemise korral on kõik hankemenetlusega seotud otsused ja toimingud tühised olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast kehtetuks tunnistamise otsustamist. Kaevatud vaidlustuskomisjoni otsused pole käsitatavad hankemenetlusega seotud otsusena

§ 108lg 6 mõttes.

Vastasel korral tekiks absurdne olukord, kus hankijal oleks võimalik pärast vaidlustuskomisjoni otsuse tegemist vabaneda selle otsusega temale pandud rahalistest kohustustest hanke kehtetuks tunnistamisega, kuna sellega muutuks tühiseks ka vaidlustuskomisjoni otsus;

1. c)puudub vaidlus selle üle, et AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) ja Tallinna Teede AS ühispakkumus oleks vastanud kvalifitseerimise nõuetele. Vaidlus on tõusetunud sellest, et peale pakkumuste esitamist ja avamist 14.07.2008 on viidud lõpule AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) jagunemine selliselt, et viidatud registrikoodi all jätkab tegevust AS Järvevana ning AS Merko Ehitus (registrikood 11520257) on jagunemise käigus asutatud äriühing. Kolmandad isikud on pidanud AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kvalifitseerimist ebaõigeks kahel põhjusel: 1) formaliseeritud hankemenetluses sõnaselge regulatsiooni puudumise tõttu pole võimalik õigusjärglase astumine pakkumuse esitanud isiku asemele; 2) isiku õigusjärglasel puudub õigus kvalifitseerimiseks viidata pakkumuse esitanud õiguseellase poolt teostatud töödele ja õiguseellase käibele. Vaidlustuskomisjon pidas mõlemaid väiteid põhjendatuks ning rahuldas esitatud vaidlustused. Kohus sellise seisukohaga ei nõustunud;
2. d)hankemenetlus on formaliseeritud menetlus. See tähendab, et menetluses lähtutakse põhiliselt esitatud dokumentide vormilisest küljest ega anta sisulisi hinnanguid. Samas teatud juhtudel nõuab

hankijalt ka tõendite hindamist, seega asjaoludele hinnangu andmist. Üheks taoliseks juhtumiks on

§ 39

alusel pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine, näiteks

§ 39

lõikes 1 sätestatud nõue – kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad – nõuab hinnangulist otsustust. Seepärast ei saa viitega hankemenetluse formaliseeritusele põhjendada õigusjärglase menetlusse astumise keeldu.

-s puuduvad küll sätted, mis reguleeriksid pakkuja asendamist pakkumismenetluse kestel, 7

§ 117

lg 2 p 9 kohaselt võib hankija kvalifitseerimise otsuse peale esitada vaidlustuse ning esitatud vaidlustustest ei nähtu, et need oleksid esitatud AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) huvides või eesmärgiga kaasata viimane riigihankemenetlusse; i) ekslik on kolmandate isikute ja vastustaja arvamus, et oluline on ka AS Merko Ehitus jagunemise põhjus – käimasolev kriminaalmenetlus, mis võib tulevikus saada takistuseks riigihangetes osalemisel. Kuna

§ 38lg 1 p 1 ei näe ette alust riigihankemenetlusest kõrvaldamiseks seoses kriminaalmenetlusega, pole jagunemise põhjusel tähtsust. Kui 8

§ 38

lõikes 1 sätestatud alusel võimatu, tuleks kaaluda, kas jaguneva äriühingu käibele tuginemine annab aluse ka omandava äriühingu kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Praegu selliseid aluseid ei esine;

1. j)asjas puudub pool, kelle kahjuks otsus tehti ning HKMS § 92 lg 1 alusel ei saa poolelt menetluskulusid välja mõista. Kui vastaspool ei pea menetluskulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 7). Seetõttu jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS I 16. AS Lemminkäinen Eesti, AS TREF, AS K-MOST ja AS Teede REV-2 apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu 03.11.2009 otsus tühistada ja kaebused jätta rahuldamata. Apellandid paluvad mõista nende menetluskulud välja AS-lt Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-lt. Apellatsioonkaebusi põhjendatakse järgmiselt:
2. a)halduskohus pole põhjendanud oma otsuses, miks ta leiab, et Maanteeameti haldusakt oli õiguspärane;
3. b)kohtu poolt tehtud järeldus, et kuna tegu on õigusjärglusega, siis järelikult läheb üle/saab tugineda ka õiguseelneja käibele, peab põhinema formaalset loogikat järgival õiguslikul argumentatsioonil, kuna vastasel juhul ei ole võimalik saada aru, kuidas on kohus sellisele järeldusele jõudnud ja kas vastav seisukoht võib olla õige. Käibe ülemineku võimalikkuse selgitamiseks ei piisa ainuüksi viite tegemisest TsÜS § 6 lg 1 kohasele õigusjärglusele ja vastavale seisukohale asumisest. Selleks, et TsÜS § 6 lg 1 ja õigusjärgluse põhimõtet kohaldada, peaks kohus formaalse loogika põhimõtteid rakendades jõudma selleni, kas ja kuidas on võimalik käivet käsitleda õiguse või kohustusena, mis on eelduseks TsÜS § 6 lg 1 käibele kohaldatavuse suhtes otsustuse tegemiseks. Otsuses ei ole kohus seda teinud. Lisaks näeb

ette konkreetsed teise isiku andmetele tuginemise korra ja alused, millele vastavat tegutsemist kaebajate poolt ei ole aga kohus tuvastanud;

1. c)kuna ei ole üheselt arusaadav, kas kohus on otsuses soovinud aktsepteerida käibeandmete üleandmise võimalust õigusjärglasele või on soovinud viidata õigusjärglase poolt õiguseelneja käibeandmetele tuginemise võimalusele (otsuses ei ole selles küsimuses ühest seisukohta väljendatud), siis on otsus ebaselge;
2. d)eelkõige peaks selgitama, kas käive kui juriidiline fakt (juhul, kui käive on juriidiline fakt) on teisele isikule üleantav või mitte. Juhul, kui käive on juriidiline fakt, peaks kohus vastama küsimusele, kuidas saab juriidilisele faktile kohaldada TsÜS § 6 lõiget 1. Mainitud sätte sõnastus ei räägi juriidiliste faktide õigusjärgluse korras üleandmise võimalusest, vaid räägib õiguste ja kohustuste üleandmisest õigusjärgluse korras. TsÜS § 6 lg 1 käsitleb tsiviilõigusi ja kohustusi ning nende õigusjärgluse korras üleminekut teisele isikule. Käibe puhul ei saa olla tegemist õiguse ega kohustusega, kuid kohus on eelnimetatud väited jätnud tähelepanuta. Kuna käive ei saa olla õigus ega kohustus, peaks kohus loogiliselt sellest tulenevalt jõudma järeldusele, et käivet ei ole võimalik TsÜS § 6 lõike 1 alusel teisele isikule õigusjärgluse korras üle anda;
3. e)juhul, kui kohus peaks tuvastama, et käive ei ole juriidiline fakt, peaks kohus vastama küsimusele, kas ja miks käibe puhul saab olla tegemist TsÜS § 6 lg 1 nimetatud õiguse või kohustusega ning kui saab, siis miks ei ole käive TsÜS § 6 lg 1 kohaselt isikuga lahutamatult seotud. Tuvastamaks, kas käibe näol võib olla tegemist õiguse või kohustusega, peaks analüüsima käibe ning õiguste ja kohustuste olemust kehtivate õigusaktide kontekstis. Käive ei ole õigusena loovutatav. Käivet ei ole võimalik võõrandada. Seega isegi, kui käivet oleks võimalik pidada õiguseks, tuleb järeldada, et kuna see ei ole loovutatav, siis on see konkreetse isikuga lahutamatult seotud. Käive on toimunud majandussündmuste kokkuvõte, mille toimumise on kaasa toonud konkreetse isiku tegevus/tegevusetus. Kuna käive ja selle aluseks olnud asjaolud on toimunud, siis puudub käibel edasiulatuv mõju, mistõttu ta saab jääda seotuks vaid selle isikuga, kellest tulenevalt see tekkis; 9

mõttega, mille kohaselt on sama riigihanke raames ühtedele ja samadele vahenditele tuginemine keelatud. Juba eelnimetatu näitab, et kohtu seisukoht käibele tuginemise osas ei saa olla õige ning on rakendamatu; j) kohus on jätnud täielikult tähelepanuta

§ 40

lg 3 ja § 41 lg 6, mis reguleerivad teise isiku andmetele tuginemisega seonduvat. Kuna seadusandja on näinud teise isiku andmetele tuginemise osas ette konkreetsed alused ja korra, siis peab järeldama, et riigihankemenetluses teise isiku andmetele tuginemisel peab vastavatest alustest ja korrast ka lähtuma. Kuna

ei näe ette teise isiku andmetele tuginemise võimalust sellisel viisil, nagu on pidanud võimalikuks kohus, siis on kohtuotsus eelnimetatud

sätetega vastuolus;

1. k)käesolevas haldusasjas on olemas pool, kelle kahjuks otsus tehakse ning seega on võimalik mõista välja ka poolte ja kolmandate isikute menetluskulud. Halduskohus sai otsuse teha kas kaebuse esitajate või vastustaja kahjuks, kuna otsus kahtlemata oleks olnud vastuolus ühe või teise poole seisukohtadega ja taotlustega. Apellandid on seisukohal, et menetluskulusid puudutavas osas on apellandid ringkonnakohtus jätkuvalt käsitletavad kolmandate isikutena. Sellest tulenevalt tuleb apellantide menetluskulude väljamõistmisel ja teiste poolte menetluskulude apellantidelt väljamõistmisel käsitleda apellante HKMS tähenduses kolmandate isikutena. 17. AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International apellatsioonkaebused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. leiavad, et need 18. AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS paluvad jätta need apellatsioonkaebused rahuldamata ja mõista välja AS-lt Talter, AS-lt TREF, AS-lt K-Most ja AS-lt Teede REV menetluskulud ning jätta nende kolmandate isikute menetluskulud nende endi kanda. Vastuväited:
2. a)etteheited halduskohtu otsuse põhjendustele ja põhjendatusele ning materiaalõiguse normide kohaldamisele on otsitud. Vaidlustatud otsus on õige, üheselt arusaadav ning kõigis asjakohastes ja olulistes aspektides põhjendatud; 10

§ 39

lg 1 sätestab üheselt, et kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega;

1. e)kõnealuses riigihankes nõuti kvalifitseerimiseks andmeid varasemate teehoiutööde (so mitte kogu majandustegevuse, vaid spetsiifilise ettevõtluse osa) kohta. On tuvastatud, et ka kogu vastavaid töid teostanud majandusüksus määrati jagunemisel AS-le Merko Ehitus. Jaguneva äriühingu kogukäive ei ole antud hanke kontekstis üldse asjakohane, kuna pakkumistes tuli ära näidata vaid aastatest 2005-2007 pärinev netokäive teede, sildade, viaduktide ja tunnelite ehitus- ja/või remonditööde tegemise osas. Samas tuleneb jagunemiskavast loogiliselt ka see, et koos kogu äritegevusega ja sellega seotud varaga läks omandanud äriühingule üle ka kogu teehoiualane äritegevus ja sellega seotud vara;
2. f)üldõigusjärgluse tähendus seisneb selles, et seaduse alusel astub üldõigusjärglane õiguseelneja positsiooni samade õiguste ja kohustustega, mis olid õiguseelnejal ning õiguseelneja sooritatud toimingud on siduvad üldõigusjärglasele samadel alustel nagu need oleks tehtud tema poolt. Seetõttu ei rakendu vaidlusalusele olukorrale

§ 40lg 3 ja § 41 lg 6 ning kohus ei pidanudki neid sätteid kohaldama.

Vaidlusalusel juhul asendus hankemenetluses õiguseelneja õigusjärglasega, kellel on õigus tugineda õiguseellase näitajatele nagu iseenda näitajatele.

1. Maanteeamet leiab, et need apellatsioonkaebused on põhjendatud. Oma seisukohta põhjendatakse järgmiselt: a) õige on apellantide väide, et käibe ülemineku võimalikkuse selgitamiseks ei piisa ainuüksi tuginemisest TsÜS § 6 lg-le
2. Õigusjärglus tähendab TsÜS § 6 lõigetest 1 ja 2 11

reguleerib eraldi teise isiku andmetele tuginemise korda; b) kvalifitseerimise tingimuste eesmärk on leida usaldusväärsed ja majanduslikult tugevad pakkujad, kes on võimelised hankelepingut täitma. Seega on oluline lähtuda konkreetse hankemenetluses osaleva pakkuja majandustegevuse ajaloost, mis on temaga lahutamatult seotud. Apellantide väitel on käibeks toimunud majandussündmuste kokkuvõte, mille toimumise on kaasa toonud konkreetse isiku tegevus/tegevusetus. Kuna käive ja selle aluseks olnud asjaolud on toimunud, siis puudub käibel edasiulatuv jõud, mistõttu ta saab jääda seotuks vaid selle isikuga, kellest tulenevalt see tekkis. Kuna käive ei ole õigus ega kohustus, ei ole seda võimalik teisele isikule õigusjärgluse korras üle anda ja sellest tulenevalt on käive konkreetse isikuga lahutamatult seotud. Kui aga kohus jaatab õigusjärglase võimalust tugineda teise isiku käibele kui majandusnäitajale, siis oleks kohus pidanud sellist võimalust analüüsima

§ 40

lg 3 ja § 41 lg 6 alusel;

1. c)AS Merko Ehitus jagunemine toimus eraldumise teel, mille käigus õigusjärglasele AS-le Merko Ehitus on üle läinud vaid osa õiguseelneja varast. Seega võrreldes nt äriühingute ühinemisega, kus õigusjärglase (ühendava ühingu) vara suureneb ühendatava ühingu vara arvelt, äriühingu jagunemisel eraldumise teel ühingu vara jaotatakse jaguneva ja omandava ühingu vahel. Sellest tulenevalt ei saa jagunemisel eraldumise teel õigusjärglase varakogum olla kunagi identne õiguseelneja varakogumiga. Apellandid leidsid õigesti, et käibele tuginemise võimalust jaatades ei ole halduskohus põhjendanud, millises ulatuses võib õigusjärglane tugineda õiguseelneja käibele ja kas õigusjärglane ja õiguseelneja võivad tugineda samadele käibeandmetele. II 20. AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International apellatsioonkaebustes palutakse halduskohtu otsus tühistada, välja arvatud osas, millega halduskohus jättis AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda, ning jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebus rahuldamata. Samuti palutakse jätta AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS menetluskulud nende endi kanda ja mõista AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International menetluskulud välja AS-lt Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS-lt. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
2. a)halduskohus ei ole materiaalõiguslikult põhjendanud, kuidas on võimalik pakkuja asendamine õigusjärglasega riigihankemenetluse igas staadiumis. TsÜS § 6 ja HMS § 12 ei anna alust halduskohtu poolt tehtud järelduseks. Kummastki nimetatud sättest ei tulene, et riigihankemenetluses saab õigusjärglane pakkuja asemele astuda igas menetlusstaadiumis. Vastasel juhul puuduks ka kohtumenetluses vajadus menetlusosalise õigusjärglase protsessi astumise eraldi reguleerimiseks, ometi on selle küsimuse reguleerimist TsMS-s vajalikuks peetud. Halduskohus on selle apellandi argumendi formaalselt kõrvale lükanud, märkides, et haldusmenetluses seadusega reguleeritud küsimuste ring tuleneb põhiseadusest, mitte aga TsMS-st ja muudest kohtumenetlust reguleerivatest seadustest. Sisuliselt ei ole kohus sellele väitele aga vastanud. Apellandid leiavad, et väidet sisuliselt kaaludes oleks halduskohus pidanud jõudma järelduseni, et riigihankemenetluses on pakkuja õigusjärglase menetlusse astumist võimaldavate normide puudumine taotluslik, kuna riigihankemenetluse formaliseerituse tõttu ei olegi pakkuja õigusjärglase menetlusse astumine pärast pakkumuste esitamise tähtaja lõppu võimalik. Halduskohtu poolt viidatud HMS § 12 lõige 1 räägib õigus- ja teovõimest, mitte õigusjärglusest. Õigusjärglus ning õigus- ja teovõime on erinevad õigusinstituudid, mis on 12

sätete ja loogikaga. Õiguseellase kvalifitseerumiseks esitatud dokumentide pinnalt ei saa teha automaatselt järeldusi õigusjärglase kvalifitseerumise kohta. Seda seetõttu, et kvalifitseerimise kohta nõutavad andmed on konkreetse isikuga seotud. Jagunemisel loodud AS-l Merko Ehitus ei olnud pakkumuste esitamise tähtpäeval 14.07.2008 veel taolist registreeringut, sest teda polnud juriidilise isikuna veel olemaski. Halduskohtu käsitluse järgi tulnuks aga AS Merko Ehitus kvalifitseerida ja temaga edu korral hankeleping sõlmida ka siis, kui ta poleks majandustegevuse registris registreeringut saavutanudki, sest õiguseellasel oli ja on see olemas. Sellise lähenemise aktsepteerimine on mõeldamatu. Taoliste olukordade võimaldamine, millele halduskohtu otsus õiguspraktikas viiks, oleks ilmses vastuolus riigihankemenetluse aluspõhimõtetega, mis on sätestatud

§-s 3. Halduskohus on riigihangete seadust ebaõigesti kohaldanud, pidades lubatavaks pakkuja asendamist õigusjärglasega hankemenetluses ka pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist. Kohtuotsus on seetõttu ebaõige ja tuleb tühistada. Ringkonnakohtul on asja läbi vaadates võimalik teha uus otsus ja jätta rahuldamata AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebus vaidlustuskomisjoni otsusele; c) halduskohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Oma 23.10.2009 halduskohtule esitatud menetlusdokumendis rõhutasid apellandid, et halduskohus peab kindlasti vastama küsimustele, milliste õigusnormide, sh eelkõige

sätete kohaldamisel ja kuidas on vaidlustuskomisjon eksinud ja kas pärast ettevõtte võõrandamist pakkuja poolt hankemenetluse kestel osalevad hankemenetluses edaspidi nii ettevõtte endine ja praegune omanik või ainult üks neist (kumb neist) ning milliste õigusnormide alusel tuleks asjakohane järeldus teha. Halduskohus ei ole oma vaidlustatavas otsuses vastanud ühelegi ülaltoodud küsimusele;

1. d)halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid. Halduskohtu poolt tühistatud vaidlustuskomisjoni otsusega on tuvastatud, et vaidlusaluses hankemenetluses ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis oleks hankijal võimaldanud jagunemisel loodud AS Merko Ehitus kvalifikatsiooni kontrollida. Seega isegi kui nõustuda halduskohtuga ning leida, et hankija saab pakkuja asemel kvalifitseerida ka tema pärast pakkumuste esitamise tähtaja lõppu hankemenetlusse astunud õigusjärglase, ei esitatud vaidlusaluses hankemenetluses ühtegi dokumenti, mille põhjal hankija oleks saanud seda teha. Leides, et jagunemisel loodud AS Merko Ehitus kvalifitseerimine tema õiguseellase asemel oli antud juhul võimalik, on halduskohus seega tõendeid ebaõigesti hinnanud;
2. e)ekslik on halduskohtu seisukoht, et vaidlustuskomisjoni otsusele kaebust esitades ei olegi võimalik menetluskulusid teisiti jaotada, kui neid igaühe enda kanda jättes.

ega HKMS ei ole võimalik nii tõlgendada, et on olemas vaidlusi, mille puhul kannavad kõik menetlusosalised lõpptulemusest sõltumata oma kulud ise. Käesoleva vaidluse puhul on AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebajad ja juhul, kui nende kaebus jäetakse rahuldamata, tuleb teiste menetlusosaliste menetluskulud neilt vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 välja mõista. Apellantidelt menetluskulude väljamõistmine ei ole sõltumata kaebuse rahuldamisest tulenevalt HKMS § 92 lõigetest 1 ja 7 võimalik, kuna nemad on käesolevasse vaidlusesse kaasatud kolmandate isikutena. 21. AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS paluvad jätta need apellatsioonkaebused rahuldamata ja mõista välja vaidlustuste esitajatelt menetluskulud ning jätta vaidlustuste esitajate menetluskulud nende endi kanda. Vastuväited: 13

-s otsesõnu sätestatud, siis on ka pakkuja õigusjärglase kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimine võimalik kogu hankemenetluse vältel. Halduskohtu seisukoht on seetõttu igati vastavuses

sätete ja loogikaga; e) nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu halduskohtu otsuse jõussejäämine tooks kaasa

§ 3põhimõtete rikkumise.

Vastupidi, halduskohtu otsus järgib

eesmärke, milleks on mh avalike vahendite säästmiseks olemasoleva konkurentsi maksimaalne ärakasutamine (

§ 3p 1 ja p 4).

Samuti on vaidlustatud otsus kooskõlas kvalifitseerimistingimuste eesmärgiga tagada lepingupoole suutlikkus täita konkreetse hanke raames võetavaid kohustusi. Halduskohus on õigesti märkinud, et käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et AS Merko Ehitus (registrkood 10068022) oleks vastanud kvalifitseerimistingimustele. Vaidluse asjaoludest lähtuvalt puudub aga ka mõistlik alus väita, et pärast jagunemist ei oleks jagunemisel asutatud AS Merko Ehitus kvalifitseerimistingimustele vastanud ega olnud võimeline hanke raames võetavaid kohustusi täitma. Seega juhuks, kui vaidlusaluse hanke lõpuleviimine oleks veel võimalik, oleks halduskohtu otsus ja selles tehtud järeldused kooskõlas ka hankija huvidega. Halduskohtu otsuse mõju ei saaks ühelgi moel olla vastuolus

eesmärkidega. Küll aga on nimetatud eesmärkidega vastuolus vaidlustuskomisjoni otsused, mille halduskohus oma otsusega tühistas; f) apellant leiab, et halduskohus ei ole otsuse põhjendustes vastanud tema 23.10.2009 menetlusdokumendis esitatud küsimustele. Viidatud küsimuste näol on tegemist abstraktsete menetluskorralduslike küsimustega, mis ei ole konkreetse vaidluse lahendamisel olulised. Menetlusosaline ei saa kohtule ka ette kirjutada, millisele reale küsimustele peab kohus otsuse põhjendustes vastuse andma. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel on ilmselge, et halduskohus põhjendab otsust üksnes vaidlustatud haldusakti tühistamise seisukohalt olulises ulatuses. Menetlusosalistele peavad kohtuotsuse põhjendavast osast selguma põhjused, miks kohus lahendas konkreetse üksikjuhtumi kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil. Kohtuotsusest ei pea selguma vastused abstraktsetele küsimustele, mis pole asjakohased üksikjuhtumist tõusetunud vaidluse lahendamisel; 14

normide puudumine on taotluslik ja peaks välistama pakkuja õigusjärglase menetlusse astumise pärast pakkumuste esitamise tähtaja lõppemist. Halduskohus aga põhjendades oma seisukohta pakkuja õigusjärglase menetlusse astumise võimalikkuse kohta, tugines vaid TsÜS §-le 6 ja HMS §-le 12, jättes arvestamata

-st tulenevad pakkujate kvalifitseerimiseks sätestatud nõuded;

1. c)pakkuja asendamine õigusjärglasega riigihankemenetluses on võimalik kuni pakkumuste esitamise tähtaja lõpuni, kui pakkujatel on võimalik veel dokumente esitada. Halduskohus oli aga antud küsimuses jäänud vaid formaalsele üldisele seisukohale, väites, et avalik õigus aktsepteerib õigusjärglust, kui see pole seadusega välistatud ning et õigusjärgluse täielik välistamine piiraks ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust;
2. d)rahuldades AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS kaebuse ning tunnistades riigihankemenetluses pakkuja õigusjärglasega asendamise võimalikkust, oleks halduskohus pidanud selgitama ja põhjendama, millistele õigusnormidele tuginedes saab hankija pakkuja õigusjärglase kvalifikatsiooni kontrollida. Otsuse tegemisel kinnitas halduskohus, et

-s puuduvad sätted, mis reguleeriksid pakkuja asendamist pakkumismenetluse kestel ning hankemenetlus on formaliseeritud menetlus, mis tähendab lähtumist esitatud dokumentide vormilisest küljest ja sisuliste hinnangute andmise võimatusest. Sellele vaatamata leidis halduskohus siiski, et teatud juhtudel peab hankija andma sisulise hinnangu talle esitatud asjaoludele; e) vaidlustuskomisjoni otsuse kohaselt ei ole hankemenetluses esitatud ühtegi dokumenti, mis võimaldaksid hankijal kontrollida jagunemisel asutatud AS Merko Ehitus kvalifikatsiooni. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2007 lahendi nr 3-3-1-1-07 kohaselt kohtuasjas vaieldavuste olemasolul ning eriti olukorras, kus toimikus puuduvad olulised tõendid, ei saa kohus piirduda otsuse motiveerimisel üldise konstateeringuga, 15

ei sätesta, et pakkuja õigusjärglus hankemenetluses pole lubatud., tuleb õigeks pidada tõlgendust, et selline õigusjärgluse korras pakkuja asendamine ja eelneva pakkuja majandusnäitajatele tuginemine on võimalik ning vaatamata HMS § 2 lõikele 2, mille kohaselt HMS ei kohaldata riigihangete suhtes, tuleb analoogia alusel kohaldada HMS § 12 lõike 1 alusel tsiviilseadustiku üldosa õigus- ja teovõime osas. Asjaolu, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeritakse õigusjärglusega seonduvat täpsemalt kui HMS § 12 lõike 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaldamise teel hankemenetluses, ei tähenda, et selline regulatsioon sootuks puudub. Kohtunikuõigusega on võimalik seaduse selliseid lünki ka täita ning halduskohus on seda käesoleval juhul piisavate põhjendustega teinud. Asjaolu, et HMS § 12 lg 1 ei viita konkreetselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse õigusjärglusega seonduvatele sätetele, vaid 17

§ 40

lõikest 3 ja § 41 lõikest 6 ei saa teha järeldust, et muudel juhtudel peale neis sätetes otsesõnu sätestatute ei ole võimalik teise isiku majandusnäitajatele tugineda. Olukorras, kus riigihangete seadus õigusjärglusega seonduvat ei reguleeri, saab ka teise isiku (õiguseelneja) majandusnäitajatele tuginemise õiguse osas asuda seisukohale, et nimetatud küsimuse osas on võimalik pakkujal tugineda analoogia korras HMS ja TsÜS regulatsioonile.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et AS Merko Ehitus (registrikood 10068022) andis üle teedeehitusega jms seotud õigused ja kohustused AS-le Merko Ehitus (registrikood 11520257) ning seetõttu pole käesoleva asja lahendamisel vaja ka välja selgitada, kuidas tuleks toimida olukordades, kus jaotuskavas ei ole otsesõnu selgitatud, milline äriühing peaks jaotumise tulemusel õiguseelneja asemel hankemenetlusse astuma.
2. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Lemminkäinen Eesti AS, AS TREF, AS Teede REV-2, AS K-MOST, AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata. II
3. Kuna halduskohus rahuldas õigesti kaebused, ei ole põhjendatud ka Lemminkäinen Eesti AS, AS TREF, AS Teede REV-2, AS K-MOST, AS Nordecon Infra ja AS Nordecon International taotlused menetluskulude väljamõistmiseks.
4. Ringkonnakohus selgitas 23.03.2010 otsuses asjas nr 3-09-1345 (otsus jõustus Riigikohtu 08.06.2010 määrusega) järgmist: „Riigikohus on 04.03.2010 otsuses haldusasjas 3-3-1-11-10 leidnud, et riigihangete vaidlustes tuleb halduskohtumenetluses vastustajaks lugeda hankijat, kelle otsuse peale vaidlustuskomisjoni pöörduti. Riigikohus ei käsitlenud eeltoodud lahendis küsimust, millise staatuse omandavad halduskohtumenetluses vaidlustajad olukorras, kus nende vaidlustus rahuldati ning kohtusse pöördub kaebusega pakkuja, kelle suhtes hankija poolt antud soodsa otsustuse on vaidlustuskomisjon oma otsusega kehtetuks tunnistanud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud vaidlustajaid ei saa halduskohtumenetluses vaadelda kolmandate isikutena HKMS § 14 lg 3 p 1 tähenduses. Arvestades, et halduskohtumenetluses on vastustajaks läbivalt hankija, tuleb vaidlustajaid kui isikuid, kelle initsiatiivil algas kohustuslik vaidlustusmenetlus hankija haldusaktide õiguspärasuse üle, pigem võrdsustada kaebajatega. Vastupidine tõlgendus paneks esialgse soodustava haldusakti adressaadi (antud juhul AS Merko Ehitus) olukorda, kus kaebuse lahenduse tulemusest sõltumata pole menetluskulude väljamõistmine tema kasuks võimalik: ühelt poolt oleks ta kohtumenetluses nö vastustaja poolel ning teisel poolt ei oleks vaidlustajatelt kui kolmandatelt isikutelt HKMS § 92 lg 1 alusel menetluskulude väljamõistmine võimalik.“ See seisukoht on asjakohane ka käesoleval juhul. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et AS Merko Ehitus menetluskulude väljamõistmine vaidlustajatelt on võimalik ning AS Merko Ehitus ja Tallinna Teede AS apellatsioonkaebused tuleb rahuldada.
5. Halduskohtus taotles AS Merko Ehitus enda poolt kantud menetluskulude väljamõistmist summas 82 900 kr, sh riigilõiv summas 500 kr ja õigusabikulud. Nende kulude kandmist tõendas AS Merko Ehitus ringkonnakohtu menetluses asjas nr 3-08-
6. Kulude kandmine on tõendatud ja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Taotlus tuleb rahuldada. 18