lg 4 on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest loobumises, mistõttu määrus jõustub selle poole poolt kättesaamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 06.12.2010 esitas R S oma seadusliku esindaja K K` kaudu Viru Maakohtule hagi I S vastu elatusraha nõudes summas 2500 krooni kuus. Hagile esitatud kirjalikus vastuses kostja väidab, et on maksnud elatist vastavalt kohtuotsusele ning hageja nõutud suuruses elatist maksma ei ole ta töötuse tõttu suuteline. Samuti on tema ülalpidamisel veel üks laps – G S, sünd. xxxx. Hageja seaduslik esindaja jäi kohtule esitatud nõude juurde, tuginedes seejuures ka asjaolule, et tegemist on ülalpidamist vajava erivajadustega lapsega. 22.02.2011 toimunud eelistungil jõudsid pooled elatusraha vaidluses kompromissile, mille esitasid kohtule kirjalikult vormistatuna kinnitamiseks. Vastavalt kompromissile jääb hageja nõudeks kostja poolt elausraha maksmine summas 147 eurot kuus alates märtsist 2011. Kostja kohustub maksma hageja ülalpidamiseks elatist tema seadusliku esindaja K K`i arvelduskontole iga kuu 20.kuupäevaks. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled paluvad kompromissileping kohtul vastu võtta, see esitatud kujul kinnitada ning lõpetada ühtlasi asjas menetlus. Pooled teatavad, et loobuvad määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtu otsustus ja selle õiguslik alus. Kohus leiab, et taotlus elatusraha osas kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 120 lg 4 tulenevalt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi esitamine lapse ülalpidamise väljamõistmiseks..
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud lapse ülalpidamiseks ja lapse huvides ning on kostja kinnitusel ka tema poolt vastavalt kokkulepitule täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus peab vajalikuks pooltele selgitada, et asjaolude muutumisel on perekonnaseaduse § 102 ja 103 tulenevalt huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta. 3 Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on pooltele selgitatud ja need on arusaadavad.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik /allkiri / Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 22. veebruaril 2011. a. a Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.